Vaatleja: Lugejakirjad (1 / 2004)

Lugejakirjad (1 / 2004)

29.02.2004

Tänan, kõiki, kes mind teleskoobivalikul nõustanud on. Paraku tänavu ma seda veel ostma ei hakka, aga unistus on ja üha tugevnev. Kuid tore on end juba varakult kurssi viia, et mis ja milleks.

Olen astronoomiauudistel kogu aeg silma peal hoidnud, aga praktilise vaatluse huvi tekkis alles paari aasta eest, kui omale esimese binokli sain. Praegu on mul sõbralt laenatud max 60x suurendusega pikksilm. Olin küll väga üllatunud, kui see Saturnile suunatuna ka rõngaid näitas. Jupiteri vaatlusel on mul kahtlus, kas täpikesed selle kõrval on ikka kaaslased. Vaatlusilmi on Virtsus tänavu üsna vähe olnud. Ja alati pole ka aega ju. Vaid kolmel korral olen saanud Jupiteri vaadata.

Kas keegi oskab internetis juhatada kohta, kust saada infot planeetide kaaslaste kohta (eriti Jupiteri). Millistel orbiitidel nad tiirlevad, ja mis seisus nad mingil ajahetkel on.

27.02.2004 Veenus pildis. Kalle Rahu

Pildistasin ühel selgel õhtul mere ääres Veenuse loojumist:

http://home.delfi.ee/~karahh/img/wall2.jpg

Säri 40 minutit, objektiiv 200mm.

27.02.2004 lääts erki

mis läätseid oleks vaja et näha ka kas või kuud ligemalt

24.02.2004 OTSIME INIMEST!!! Martin

Lugupeetud astronoomiahuvilised!

On pakkuda astronoomiaalane töökoht Tallinnas.

Töö sisuks on kooliõpilaste huviringi juhendamine. Astronoomia teoreetiline pool, praktiline külg - vaatlused, ülesanded, üritused. Temaatika ju lai ja põnev :-)

Kandidaadilt ootame kõrgharidust või selle omandamist, siirast huvi astronoomia vastu, oskust lastega hakkama saada, julgust plaane seada ja neid ellu viia.

Ette on nähtud palk ja eelarve töövahendite soetamiseks (teleskoop, kaardid, ajakirjad...), ekskursioonideks, väljasõitudeks.

Kui olete ise hakkaja või teate kedagi, kelle poole võiks antud asjaga pöörduda, andke palun teada.

Selget taevast!

Martin 528 9895

20.02.2004 Saturni rõngas Anonüümne

Kas keegi teab mõnda aadressi soovitada(internetis) Saturni rõnga kohta? Miiilal ja mis asendis ta momendis on. Jupiteri Suure Punase Laigu kohta ma juba leidsin eelmistest lugejakirjadest hea aadressi...

Toimetuselt: päris üksikasjalik ülevaade Saturni rõngast on Jaak Jaaniste artiklis "Saturni tippaeg tulemas" Vaatlejas nr 6, 2003 (nov-dets) rubriigis Päikesesüsteem.

20.02.2004 Aimarile teleskoop Martin

Aimar, tänan heade soovide ja positiivse tagasiside eest :-) Meeldiv on kuulda, et üritus on inimestele korda läinud.

Mis aga teleskoopi puutub, siis ise ehitada on muidugi põnev, samas ka aeganõudev, ning kas tulemus lõppkokkuvõttes odavam tuleb, on kahtlane.

Nii maailmas kui viimasemal ajal ka Eestis on kõlama jäänud soovitus, et esimene teleskoop võiks olla apertuuriga suurusjärgus 4-6 tolli (100-150 mm). Kas lääts või peegel, on maitse asi, peegelteleskoop on sama apertuuriga läätsteleskoobist odavam. Jälgima peaks ka seda, milles ostetud komplekt koosneb, millise kvaliteediga on okulaarid, monteering, kas edaspidi kasutusvaldkonda laiendada ka saab (fotografeerimine näiteks), kindlasti portatiivsus, kui peab toru linnavalgusest kaugemale vedama jne jne.

Ideaalset ja kõigile sobivat teleskoopi pole olemas.

Ise olen soovitanud Eesti oludes esimeseks teleskoobiks TAL-1, hüüdnimega Miitsar. Kas ta peaks olema mootoriga või ilma, on jällegi mõtlemiskoht.

Samas paljud tarkpead soovitavad osta nii suure apertuuriga teleskoop, kui rahakott vähegi kannatab. Ja pole sugugi imelik see, kui kodus ka mitu teleskoopi on, sest omadused on erinevad, mõni sobib paremini planeetide vaatamiseks, teine jällegi nõrkade udude püüdmiseks, kolmas pildistamiseks, neljas lapsele, viies ... :-)

20.02.2004 Aimarile Tarmo Tanilsoo

Tere Aimar. Ma otsisin teie jaoks välja ühe lingi teleskoobi ehitamise kohta. See on http://www.obs.ee/~anti/atm.html

Parimate soovidega, Tarmo Tanilsoo

20.02.2004 osoon Aimar

Vaatasin Osooni saadet. Hea saade oli, sest Virtsu delegatsiooni kohalolek näidati ekraanil kenasti ära. Teleskoobivaatlus ise oli aga minu elus esmakordne ja veel kord, suur tänu korraldajatele. Julgen nüüd kindlalt väita, et jalgpall teleskoobist parem ei ole, aga see on jällegi vaid minu arvamus. Või siiski mitte ainult minu? Igal juhul tugevdas see minu unistust kord teleskoobiomanikuks saada. Ootaksin nõuandeid, missugune võiks olla algaja esimene taevatoru. Pealegi usun, et see see teema võiks teisigi huvitada.

17.02.2004 OSOON 18.02 kell 19:30 Taevatoru

Tere, kui aega saate, siis vaadake palun kolmapäeval 18. veebruaril algusega 19:30 ETV saadet Osoon.

Seal peaks olema saatelõik 11. veebruari avalikust Saturni-vaatlusest Tallinnas ja ehk muudki harrastusastronoomiasse puutuvat.

Selget taevast!

17.02.2004 Komeet Tarmo Tanilsoo

Vabandust jälle tülitamast, kuid spaceweather.com räägib komeedist C/2002 T7. Kas seda Eestis on ka näha ning kuskohas taevas ta on? Millise suurendusega teleskoopide/binoklitega ta näha on?

Ilmade selginemist soovides,

Tarmo Tanilsoo

Toimetuselt: Komeet C/2002 T7 on meil Eestis näha küll. Praegu pakutakse tema heleduseks 7 tähesuurust, seega poleks nägemiseks vaja eriti suurt suurendust. Tuleb oodata kuni taevas ikka pimedaks läheb ja siis läänetaevast Pegasuse Ruudu alumise vasakpoolse tähe (gamma) juurest otsida seda udust tähekest. Astronoomiline öö algab praegu kella poole kaheksa paiku, siis on komeet veel paarikümne kraadi kõrgusel.
Vaatlusega tuleb kiirustada, sest meil päev pikeneb juba üsna jõudsasti ja komeet läheneb Päikesele (lähimal 19. mail, 0.27 a.ü), edaspidi vaatlustingimused aina halvenevad. Hoolimata sellest, et komeedi heledus suureneb.

Abi on täpsematest kaartidest, mida leiate nii komeedilehekülgedelt kui ka lehelt http://www.heavens-above.com

Komeedi trajektoor ja ennustatav heleduskõver on näiteks leheküljel http://www.aerith.net/comet/catalog/2002T7/2002T7.html

16.02.2004 uudised Juhan

Üks uus UFO-lehekülg on väljas (vt. http://www.hot.ee/mardikas777/). Ilmselt ei tasuks seda siinkohal reklaamida, ent leheküljel on ka eestikeelne uudisteriba, kus lisaks paranormaalsetele uudistele leidub ka uudiseid space.com'ist jms. Mingi 1-3 uudist näib päevas juurde tulevat.

12.02.2004 Obs-teated Tarmo Tanilsoo

Tere. Mul on teile üks ettepanek. Nimelt võiksite inimesi väljas olevatest virmalistest ka obs-teadete meililisti vahendusel informeerida. Mina magasin eilsed virmalised maha.

Kena vaatlust soovides

Tarmo Tanilsoo

Toimetuselt: Kahjuks ei ole meil igaöiseid vaatlusi, et näeks ära kõik huvitava, mis taevas toimub. Otse vastupidi -- me vaatleme üsna harva. Oleme kõik seotud oma igapäevaste teenistustega, vaatlusaja leidmine pole sugugi kerge.

Virmalistega on linnas lood kehvad. Tartu Tähetorni rõdult näeks ära ka nõrgemad virmalised, aga mujal linnas segab tänavavalgustus. Nii ongi linnas virmaliste nägemine juhuse asi.

Suurematest protsessidest Päikesel püüame obs-teadetes kirjutada, siis oskate valvel olla.

12.02.2004 virmalised2 eddie

olid jah, kui töölt koju sõitsin mingi 19.45 siis olid ilusad rohelised põhjataevas, terve põhjataevas nagu lainetas, aga kui kodunt võtsin fotoka ja õue tagasi tõttasin olid kahjuks juba läinud. Selle talve esimesed virmalised mul, tuleb täna ka silmad lahti hoida sest lubas jälle!

12.02.2004 pealinnas Aimar

Teleskoobivaatus Linnahalli treppidel oli tore. Kahju, et vähe riideid sai selga, pooleteise tunni jooksul hakkas päris külm. Nüüd olen õnnelikult Virtsus tagasi ja siin pole ühtki pilve. Tallinnas need veidi segasid. Vaatasin kodus veel Jupiterigi, ei jõudnud ju teleskoobivaatluseks seda ära oodata.

Keegi teleskoobi juures küsis, kust saab taevakaarte. Algajale täiesti sobiv, näitab ära tähtsamad taevaobjektid. Ja mis kõige tähtsam Eesti oma asi. http://www.obs.ee/astro/programmid/

11.02.2004 VIRMALISED Tarmo

Kell on momendil 19.58 ja õues on päris võimsad virmalised. Põhja pool on tugevad sambad ja lõuna pool umbes samal kõrgusel rohekassinakas helendus. Tõtake kõik vaatama, kes siia lähiajal satub.

10.02.2004 Avalik vaatlus Martin

Kui kolmapäeval (11. veebruar) ilma peab, siis ootame kõiki huvilisi Tallinna Linnahalli treppidele, et teleskoopide ja muude asjadega taevasse vaadata. Algus kell 19:00.
Kohale on lubanud tulla ka Eesti Televisioon, et rahvavalgustuslikku saatelõiku teha.

Soojalt riidesse!

Kui ikka väga pilvine on, siis ei toimu midagi.

Selget taevast!

Ridamus ja Taevatoru

Vaata pilte!

06.02.2004 Mõned programmid... Rait

Ma olen viimasel ajal siin vist paju kirjutanud.Sel leheküljel on jällegi mõned,vähemalt minu jaoks huvipakkuvad programmid.Jupiteri ja Saturni kuude liikumisest jms. http://www.physics.sfasu.edu/astro/dansoftware.html

Väike parandus minu üle eelmisele "Lugejakirjale" (03.02.2004 "Astroloogiast ja Maa telje liikumisest") Ma pidasin silmas,et Maa põõrlemistelg oli 2800 eKr Thubanile põõratud. Vahel lähevad ikka asjad sassi...

Täna on küll selline ilm siin,et paarisaja meetri kaugusel ühtib taevas ja maa uduga ühte halli.

Selget taevast kõigile!

03.02.2004 Maa telje liikumiset Marko

Eelmise kirja täpsustus: See toimub perioodiga 26 000 aastat ning ligemale 13 000 aasta pärast on polaartelg suunatud Põhjanaela asemel Veegale.

03.02.2004 Astroloogiast ja Maa telje liikumiset Rait

Ma pidasin silmas astronoomia ja astroloogia vahel, seda et mõlemad vaatlevad taevast, planeete jne. Aga nad vaatlevad seda kõike tõesti hoopis teiste arusaamade ja põhjustega. Mina ise ei usu astroloogia värki kohe üldse. Hommikuti loen küll vahel horoskoobi läbi, aga ainul selle mõttega, et kas ühtib nende olnuga, päeval juhtunuga. Mõnikord läheb isegi mingit moodi täppi kah. "SL õhtulehe"-s oli suur ennustus 2004 aastaks (tähtkujudele). Maalt vaadatuna moodustavad taevas kauged tähed inimsilmale mingi tuttava kujundi, mõni planeet on seal tähtkujus, ei muuda see ju minu arust inimese tegusi ja toimetusi. Ei.

Imelik on tõesti - Maa pöörleb, tiirleb ja samal ajal veel ta pöörlemistelg ka veel mingit moodi liigub, nagu vurr. Mitu tuhat aega tagasi oli Maa pöörlemistelje "täheks" Lohe Thuban, nüüd Väikese vankri Põhjanael. Tulevikus hoopis heledamad tähed, nagu Veega jne. See ring pidi kestma 2800 a. Vaat kus maailm on ikka liikumises...

31.01.2004 Atmosfäärinähtused Kuuuurija

Ka mina nägin täna Türil halo. Internetist seletust otsides leidsin päris huvitava aadressi kus ka hulganisti häid linke.

http://www.sundog.clara.co.uk/atoptics/phenom.htm

31.01.2004 Halodest seenno

Halo esinemine on tõenäolisem jah madala õhurõhuga ja tsüklonaalse ilma korral, kuid midagi konkreetset ei saa prognoosida ainuüksi halo olemasolu või puudumise alusel. Kõige sagedamini avaladub halo kergelt valkja, vahel vikerkaarevärvides kahvatu rõngana, mis ümbritseb päikest või kuud 22 kraadi kauguselt. See on n.n väike haloring ja Türil oli seda isegi täna keskpäeval näha. See viitab jääkristallide ja Cirrostratus pilvede olemasolule 8-10 km kõrgusel. Need pilved eelnevad tavaliselt madalrõhkkonna sooja frondi sajualale ja sellisele halole peaks järgnema pilvisuse tihenemine ja sadu. Aga samas võib madalrõhkkond ka ainult riivata ning halo võib püsida tunde ilma et mingit sadu järgneks.

Aga kokkuvõtlikult võib öelda, et igasugused halonähtused näitavad märgatavat kogust veeauru atmosfääris, mis halvendab igasuguseid astronoomilise vaatluse tingimusi. Seega kui öösel vaatlema minnes on kuu ümber näha haloring, on vaatlustingimused kaugel ideaalsest.

31.01.2004 Ufodest astroloogiani Aimar

Rait, astronoomia on üks loodusteaduste haru astroloogia aga soolapuhujate poolt ilusate lubaduste jagamine kergeusklikele. See mida küsisid näitab hästi, et nad ei ole omavahel seotud. Nimelt on astroloogiatabelid oma loomiset, paartuhat aastat tagasi, muutumatuna püsinud, zoodiagitähtkujud aga on selle aja jooksul terve tähtkuju võrra paigast nihkunud. Nii et kogu see asroloogiavärk on tegelikult kuu aega kauda (aga usutakse ikka). Põhjuseks on maakera telje aeglane nihkumine ruumis. Astroloogid aga seda ei paista teadvat ja kust nad saavadki teada, kui astronoomiast suurt midagi kuulnud pole. Täpsemalt võid selle kohta lugeda näiteks Jaak Jaaniste ja Enn Saare Täheatlasest lk 67.

Veel üks näide. Miks Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn meie saatuset nii haaratud on ja Uraan, Neptuun ning Pluuto meist midagi teada ei taha. Arvan, et ikka jälle sellepärast, et astroloogid pole kuulnudki, et astronoomia ja sellised planeedid ka olemas on, küll muidu oleks nemadki meie saatusevankri ette rakendatud.

Ja veel kord, inimesed ärge uskuge igasugu loba, ehhki ilusat.

30.01.2004 Paar küsimust sodiaagitähtkujudest ja ilmastiku tingimustest Rait

Sodiaagitähtkujudest: Astroloogia ja astronoomia on oma vahe üsnagi tihedasti seotud. Kui kellegi sünnipäev on näiteks 12.juuli, mis tähtkuju ta siis on? Peaks olema ju nagu tähtkujuks Vähk. 12.juuli jääb 22.juuni 23.juuli vahele.See sellest allikast on sellised kuupäevad. Kooli õpikust jälle 22.juuni 22.juuli. Olgu see selleks, üks päev ees või taga. Millest olenevad need kuupäevad (astroloogias) ,et vist ikka sellest (Vähist jälle) mis ajavahemikus Päike parajasti asetseb (sel tähtkujus). Aga asi on selles, et Vaatleja/Päikesesüsteem/Päiksese (tabelites) on Päike näiteks jälle Vähis 21.juuli 10.augustini. Siis 12.juulil sündinud (astronoomias) ei ole ju selle järgi Vähk...? (ja nii edasi teiste tähtkujudegagi)

Halodest ja värvilisest päikeseloojangust: Head vaatlus tingimused on ju siis näiteks jälle nagu praegu talvel selge ja külma karge ilmaga. Kuidas see siis nüüd oligi seda ilusam loojang, seda puhtam õhk vaatlemiseks? (miagi laetudosakestest) Halosid näeb siis kui on suur õhurõhulangus (ilm on udune ja sombune).Või kuidas siis ilmastiku tingimused rooli mängivatki?

28.01.2004 ? Siim

Kust saab infot Veenuse, Marsi kaartide kohta infot Internetis.

28.01.2004 Juubeliloengkontsert Urmas Sisask

Lugupeetud astronoomiahuvilised! Mul on teile hea meel teatada, et 7. veebruaril kell 18.00 toimub Jäneda Muusikatähetorn-Planetaariumis pidulik 1000.-ndes juubeli loeng-kontsert.

Teile kõigile "Päikest!" soovides: Urmas Sisask

Toimetuselt: Soovime õnne ja edu! Täname Sind astronoomia populariseerimise eest!

Pilte 1

Pilte 2

Pilte 3

Pilte 4

27.01.2004 Ufondus ei anna rahu Aimar

Loodan, et Vaatleja toimetajad ei pahanda, et siin sellist ebateaduslikku loba ajan. Aga kuna teema on üles võetud, mis siis ikka. Olen kursis väljendiga UFO ja selle tähendusega. Kuna elan maal ja kõnnin ringi pilk taevas (teistsuguste huvidega poleks ma siia saiti kommenteerijaks sattunud), on minulgi UFO vaatlusi ette tulnud. Kord koos kogu perega nägime tee äärse põllu kohal tõelist tuledest säravat UFOt. Autost vaadatuna täiesti klassikalist. Kuna läheduses polnud metsa, mille taha ta kiiresti ära saanuks kaduda, sain pika peale sotti, et tegu on millegipärast täistuledega (prozektoritega) lendava helikopteriga. Vene aja lõpus toimus Koola poolsaarel raketikatastroof, mis ka vägagi UFO sarnasena paistis mulle ja veel miljonitele. On juhtunud teisigi vähemeredaid nägemisi aga ikka olen suutnud Tundmatu Lendava Objekti tuntuks mõelda või uurida. Kuid kes teab, võsin ju ka oma põhjendustes eksida??. Aga mulle lihtslt meeldib kõigele nähtule loogilisi seletusi otsida.

Et nähtut ei või alati uskuda, seda tõestavad edukalt mustkunstnikud. Nende kätes kaovad ja ilmuvad vedurid ja mäedki. Üks tuttav rääkis, et kleepis pesukausile aknad peale, viskas õhku, pildistas ja saatis fotod Igor Volkele. Volke olevat täpsemaid andmeid palunud ju siis olid pildid tõetruud. Kahjuks ei saa temalt enam nalja kohta kinnitust küsida, aga vembumees oli ta tõesti. Ka loodusel on hulganisti trikke varuks, miraazid, halod jne. Madalalt lendavat kauget objekti pillutavad kenasti siia sinna tõusvate õhuvoolude virvendused. Kirjutasin eespool meelega ufodest "väikese tähega", sest rahva seas on see väljend ammu sünonüümiks millelegi, kellelegi, mis pimedas hirmutab, ilmub, lendab, roomab ootamatult ei tea kust ja kaob sama ootamatult ei tea kuhu. Samas meeldib minulegi uskuda, et me pole maailmaruumis üksi. Kuidagi ebaloogiline on oletada, et universumi lõputuses, kus meile nähtavates ja teada olevates struktuurides on nii palju sarnasust ja korduvust, on planeet Maa ainulaadne ja kordumatu. Küllap on elu universumis siiski üsna levinud ja loogiline jätk kõige arengule. Aga kuidagi suuda ma uskuda, et võõra arenenud tsivilisatsiooni esindajad oma sõiduvahenditel siksakitavad, hüplevad veidralt üles alla, jätavad autosid seisma, hirmutavad lesknaisi, näitavad end ajaviiteks kambale füüsikutele ja vahel isegi miljonile vaatajale. Kas Kolumbus Ameerikasse jõudnuna käitus nii veidralt? Kas teie teeksite nii, olles oma supersõidukil võõrale planeedile laskunud? Mõelge, kuidas käituvad praegu meie esindajad marsil. Tõnu Tuvikene hoiab meid nende tegemistega kenasti kursis - SUUR TÄNU talle. Toredaid ufovaatlusi teile kõigile. Hoidke silmad lahti ja kasutge oma mõistust, uskuge oma nägemusi alles siis, kui tõesti enam midagi muud üle ei jää.

27.01.2004 Päike Tarmo

Siin on üht teist nii Päikesest kui ka planeetidest kirjas

http://www.hot.ee/paikesesysteem/

Päikese läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit.

27.01.2004 Oma arvamus ka OFO-test Rait

Minu arust on küll UFO-d olemas.Kindlasti võib olla Linnutees ja muialgi universumis Maa väliseid eluvorme. Nagu teada on see ka kinnitust saanud teadlasre poolt. Olen isegi oma silmaga imeliku lendavat objekti näinud. Paar aastat tagasi augustis õhtul kella 5,6 paiku. (Enne seda rääkis telekas et Eesti on tabanud UFO laine.Oli inimesi kes olid neid näinud,lootus oli ka kunagi näha.) Lendas hääletult üle pea nagu ümar purilennuk.Kuna lennuväli asub üsna kaugel,ei uskunud iika seda.(Aga tiibasid ei eristanud) Tuli mõte seda kontrollida.Tõin toast binokli mis ei olnud mul kuhugi kinnitatud, sellepärast vaatepilt ka värises natuke.Kuid selgesti oli näha ,enne kui ta metsa taha kadus, et mingi selline ümmargune "taldriku" taoline ta küll.(ilma tiibateta ja üsna madalal tundus) Usu et oli tõesti UFO mis muu ta olla sai. Kui kõrgel lendavat lennukit jälgida binokliga (Päikesest 180 kraadi kaugusel umbes) ,siis teatud nurga all lennuk lõõb sättendama. Seda tegi ka see värk sel õhtul, järelikult oli ta ka mingi metallist kuppatus, miite ei tea mis...

Sel nädala vahetuste kanal2 "Uutes uudistes" näitas kus kusagil Aafrikas ekvaatori kohal kukkus alla taevast suitsu saba järgi metalli kera.UFO? Ei natukese aja pärast selgus et te seal 4m läbimõõduga keras oli kirjas: Made in Itally ja aasta arv. Huvitav millega veel taevast kokku võib puutuda...(vana sateliit mingi...

27.01.2004 Päike e

Palun öelge kui suur on Päikese läbimõõt.

27.01.2004 Aimarile UFOdest Mik

Tere

Seda nüüd küll öelda ei tohiks, et UFOsid ei ole näinud ükski arukas ja inteligentne inimene. Discovery ChannelŽi ufosaates kõlas lause: "Ja ufosid ei näe mitte ainult üksikud maanaised!", mille järel oli lõik sellest, kuidas mingid füüsikud kuhugile grünesse mingile koolitusele või kongressile sõitsid ning päise päeva ajal võimsat UFOvaatepilti nägid, kusjuures paljud neist ka pildistasid. Fotodele tehti ekspertiis nende tõelisuse kohta ja arvatavasti ei olnud tegu montaazhiga. Samamoodi on olnud kuulus juhus, kus Mehhikos nägi päeva ajal UFOt suurlinnas mitu miljonit inimest, ja seda on keegi ka filminud videokaameraga, võid netist kaadreid ja pilte otsida. Oleks julge väita, et nenede miljonite seas ühtegi tarka inimest ei olnud. Iseasi on see, kas need nüüd "marslased" olid aga, midagi igatahes oli. Ise vahin küll taevasse aga näinud ei ole.

25.01.2004 marss harri

ma lugesin et marsil on leitud vett

jah ja et mu psühholoog väidab et seal

on mikroobe.ja kui seal on elu,vesi siis seal peaks olema seal ka õhk.

25.01.2004 UFO'dest Tarmo

Tere, mina olen küll UFO'sid näinud.

Siinkohal peaks vist aga siiski jälle üle kordama, mis asi see UFO selline siiski on. UFO on lühend inglise keelsest väljendist Unidentified Flying Object ehk tundmatu lendav objekt.

Seega ei ole UFO mingi tulnukas teiselt planeedilt/galaktikast/universumist/dimensioonist jne. Tundamtu lendav objekt on siiski selline lendav või näiliselt lendav objekt, millele ei saa ühest seletust leida ehk siis tundmatu nähtus.

Kui sa aga saad juba kindlalt öelda, et tegu on teisest tsivilisatsioonist pärit ruumilaevaga, siis ei ole ta enam UFO. Veel vähem on UFO-d teistelt planeetidelt pärit mõistusega olendid. Mõelge ise, kuidas saab olla näiteks Andromeeda galaktikast pärit külaline tundmatu lendav objekt.

Aga jah, nagu ennist mainisin, siis olen üht teist näinud. Kui viibid palju linnast väljas looduses ning igal võimalusel pilgu taevasse viskad, siis võid nii mõndagi huvitavat näha. Viimane kord sai sellist tundmatut lendavat objekti või õigemini täppi lausa mitmekesi imetletud. Seega ei saanud olla tegu ka mingi aju iseärasusega nagu siin eelpool kirjutanu üritas selgeks teha. Olime kolmekesi ja nägime kõik täpselt üht ja sama asja. Objekt (hele valgustäpp) liikus nii umbes 10 kraadi kõrgusel ning esialgu pidasin seda kauguses liikuvaks lennukiks, aga kui ma olin seda natuke aega vaadanud, siis märkasin, et see ei liigu ühtlaselt ning mööda sirgjoont vaid "hüples" aeg ajalt üles ja alla ning tegi samal ajal kiirendusi. Aeglustas aga siis kui lendas sirgjooneliselt. Jälgida sai seda umbes 15 minutit ning selle ajaga läbis ta vast mingi 45 kraadi horisontaalsuunas ning kadus kõrgema metsa varju.

Ise asja pikemalt jälgides küsisin ka kaaslastelt, kas nemad näevad sama, mida mina, või on mul nägemishäired. Kui teised olid ka asja tükk aega uurinud, siis selgus, et nad nägid täpselt sama ning olid ka päris üllatunud. Vot see oli klassikaline ufovaatlus, kuna tegu oli tõesti tundmatu lendava objektiga.

24.01.2004 Ufodega on lood - ei tea kuidas Aimar

Inimese kujutlusvõimel pole ju piire ja samas on ta ka hästi suunatav ja manipuleeritav. Kui nüüd ajas tagasi mõelda, siis on ju nähtud haldjaid ja metsavaime, ingleid ja kuradeid. Praegusel ajal on moes ufosid näha ja neid nähakse. Olen ise kõrge palavikuga nägemusi näinud, mis mulle veel tänagi täiesti realistlikud tunduvad ja kindlasti lubab kellegi aju ehitus sarnaseid kujutlusi ka ilma palavikuta. Ja kui arvestada, et inimesi üle kuue miljardi on, siis peaks ju nägijaid ikka jätkuma, kui ka miljonist üks sellist kujutlusvõimet omab.

See on minu arvamus ufondusest, mis on kujunenud tõdemusel, et ükski autoriteetne isik, neid ju näinud pole. Kui tegemist oleks kõrgeltarenenud mõistuslike olenditega, siis mispärast nad mööda metsavahte, karjanaisi ja vaimust vaeseid kolavad. On ju maal tunduvalt erudeeritumaid inimesi, kes loogiliselt mõeldes peaksid uurimismatejalina rohkem huvi pakkuma. Ja samas, mina võin küll väita, et ufosid (jumalat, kuradit) ei ole olemas, aga teie ei pruugi seda uskuda ja vastupidi.

23.01.2004 Vaatasime Saturni Martin

Ülevaade Tallinna avalikust vaatlusest 23. jaanuaril on siin.

23.01.2004 Veel pildistamisest cps

Kunagi kirjades küsiti pildistamise kohta, mulle sattus pihku üks kunagi Tartu Tähetorniga seotud isiku raamat - Roopi Hallimäe juhend astronoomiliste (harrastus)vaatluste tarbeks.

Skännisin säält foto osa sisse - päris huvitav vaadata, kuidas varem pilte tehti, kui materjalid olid 10x tuimemad jms. Äkki keegi saab omale mõne idee.

Artikkel on rubriigis 'Astronoomiline abimees'.

23.01.2004 Täna Saturni vaatama!! Martin

Täna kutsume inimesi Tallinna Linnahalli katusele, et teleskoopidega Saturni ja muud vaadata. Algus kell 19.00.

PANGE SOOJALT RIIDESSE!!!

Selget taevast ja kohtumiseni!

Martin

tel 052 89895

23.01.2004 Kuidas on lood UFO-dega? Rait

Ma küsiksin nii sama kõigi lugejate isiklike arvamust UFO-dest ja kas on selliseid olendeid ültse meie kodugalaktikas on? Kas keegi on oma enda silmaga näinud miskit imeliku (taldrikut või midagi)taevas lendamas. Kas selliseid olendeid on tegelikult ka kusagil olemas, nagu filmides?

Ma nii huvipärast (sest keegi pole hiljuti midagi siia kirjutanud). No on ka muidugi pilves olnud.

21.01.2004 Päike..? Siim

http://mlso.hao.ucar.edu/latest.disk.gif

Sel aadressil on päikesest üks pildike. Mida need tumedamad "triibud" (õige nimetus) või "juttid" tähendavad, mis need on? Paari päeva eest olid nad keset Päikest, nüüd hakkavad silme eest ära kaduma.

Toimetuselt: Mauna Loa Päikeseobservatooriumi (MLSO, Mauna Loa Solar Observatory) veebileht annab oma-ajas (iga 3 minuti tagant) edasi väga erinevate aparaatidega saadud Päikese kujutisi.

Need on:

K-corona: Päikest ümbritsev helendus (kroon), mis tavaliselt on nähtav ainult päikesevarjutuse ajal; pildistatud lähi-infrapunases valguses.

H-alpha limb: sama, pildistatuna vesiniku kiirgusjoone H-alfa lainepikkusel (656.3 nanomeetrit).

H-alpha disk: Päikese ketas, samal lainepikkusel

HeI disk: Päikese ketas neutraalse heeliumi infrapunase spektrijoone (1083 nanomeetrit) lainepikkusel.

PSPT CaIIk: Päikese ketta heledusjaotus kaltsiumi kiirgusjoones

PSPT blue: Päikese ketas läbi sinise filtri.

PSPT red: sama, läbi punase filtri.

ECHO sample: pilt Päikese pinna lainetusest.

Nagu tavalistelgi fotodel tähendab tume ala nõrgemat kiirgust (madalamat temperatuuri), hele aga suuremat kiirguse inteniivsust. Detailide asukoht muutub ainuüksi Päikese pöörlemise tõttu.

21.01.2004 Lähenemised Silver

Tahan teada (ja mitte üldse paanikat tekitada :) asteroidide kohta.
neo.jpl.nasa.gov/cgi-bin/neo_ca?sort=dmin
Seal on asteroidide puhul välja toodud nominaalne ja minimaalne Maast möödumise kaugus. Mida need tähendavad? Mida tähendab näiteks minimaalne möödumisdistants 0,0 Kuu kaugust?

Toimetuselt. Tabelis antud minimaalsete möödumiskauguste ühikuteks on valguspäev (LD, light-day) või astronoomiline ühik (AU, astronomical unit). Mõlemad on suured ühikud: valguspäev 26 miljonit, astronoomiline ühik 150 miljonit kilomeetrit. Tabeli täpsus on üks kümnetuhandik (neli kohta pärast koma), ümardamisreegleid arvestades vastab nullile kaugus 130 km (LD) või siis 7500 km (AU). Mõlemad tähendavad tõsist kokkupõrkeohtu...

Karta siiski ei maksa, kuna need asteroidid on avastatud alles möödunud aastal ning neid on veel vähe aega jälgitud. Mida edasi, seda väiksemaks jääb tõenäoline viga - seega muutub minimaalne kaugus järjest suuremaks, maksimaalne seevastu väiksemaks. Aga eks elame-näeme.

Silver: Siiski tähendab LD antud kontekstis Lunar Distance'it ehk Kuu keskmist kaugust Maast (ca 384000 km). Viidatud tabeli lõpus on sellekohane seletus ka olemas.

Ja no kuulge LD(Light day) on ikka oluliselt pikem kui AU.

Toimetuselt.

Vabandan ja püüan nüüd vastata korralikult.

"Kaugus null" tähendab pihtasaamist. Kui see käib "nominal distance" juurde, siis lõikub asteroidi teekond praeguste arvutuste kohaselt Maaga. Kui ühikuks võtta Kuu kaugus Maast (LD), antakse möödumiskaugus (Miss distance) täpsusega 1/10 ehk 40000 kilomeetrit, tõenäoliselt Maa tsentris suhtes.

Aga nii füüsikas kui astronoomias tuleb arvestada, et ei mõõtmised ega arvutused pole kunagi täpsed. Matemaatikutel on oma valemid, mille abil vigu hinnatakse. Neil hinnangutel on tõenäosuslik iseloom: mida suurem on lubatav viga, seda suurema tõenäosusega otsitav number sellesse vahemikku satub.

"The 3-sigma Earth target-plane error ellipse" tähendab väga suurt, üle 90 protsendi ulatuvat tõenäosust. Aga see ellips on ka väga suur, tema tsenter asub praeguste rehkenduste kohaselt tervelt 30 Kuu kauguse ehk 12 miljoni km kaugusel (arvutage igaks juhuks üle!). Ja kuigi Maa asub selle ellipsi sees, on seal möödaminekuruumi piisavalt.

Pihtasaamise seisukohalt on hoopis parem saidi järgmine tabel "Impact risk". Sealt meie esimest "nulliga" asteroidi ei leia. Küll aga on olemas järgmine, samuti null-kuu-kaugust asteroid 2003DW10, millega kohtumise tõenäosus aastatel 2046 - 2058 on seitse kümnemiljondikku. Ja pole imestada - seda taevakeha on mõõdetud mitte 35, vaid 124 korda ning tema ellipsi raadius on "ainult" seitse Kuu kaugust.

Seda, mismoodi need ellipsid välja näevad, vt. "Universum" lk 294 või saidilt http://ssd.jpl.nasa.gov/ca_97xf11.html

Jaak Jaaniste

18.01.2004 täheatlas seenno

see kõnealune raamat on jah väga haruldaseks jäänud. 8.jaanuaril nägin ühte müügil seal Tartus vanade raamatute tänavamüügil, üsna haleda kapsa mulje jättis, hinda ei vaadanud.

17.01.2004 ... Täheatlas

E.Saare ja J. Jaaniste "Täheatlas"ele võiks uue trüki teha!?

Toimetuselt: Jah, oleme sellele mõelnud. Muidugi mitte päris kordustrükki, ikka parandatud ja täiendatud. Aga see aeg ja raha...

Aga olgem optimistid -- kunagi me selle teeme!

16.01.2004 biela komeet harri

mis on ta tähis

16.01.2004 Linnutee kese Silver

Ma olen aru saanud, et pisike Päike koos oma planeetidega asub kohaliku galaktika äärealadel. Igatahes, mitte päris keskel. Kuhu kanti peaks oma silmi sättima, et Linnutee galaktika kõige keskmist osa näha?

Toimetuselt: Linnutee kese on meilt vaadatuna Amburi tähtkuju suunas. 'Kosmoloogia' õpikus on mõni pilt meie Galaktikast.

14.01.2004 Täheatlas... Rait

Kust kohast on võimalik endale hankida E.Saare ja J. Jaaniste "Täheatlase"-st?

Toimetuselt: E.Saare J.Jaaniste "Täheatlas" anti välja aastal 1990 (trükiarv 36000). Seepärast teda enam kerge leida pole. Kui vanemate või vanavanemate raamaturiiulist ei leia, tuleb küsida antikvariaatidest.

13.01.2004 wild2 harri

palun üelge ta tähis

Toimetuselt: perioodiline komeet 81P/Wild-2, avastatud 6. jaanuaril 1978 Paul Wild'i [hääldus : "vilt"] poolt. Komeet tiirles 1974. aastani Jupiteri ja Uraani vahel, aga pärast lähenemist Jupiterile muutus tema orbiit ja nüüd tiirleb ta Jupiteri ja Marsi vahel.

Ta on väga aktiivne sabatäht ( 10 protsenti pinnast purskab) ning temast eralduv gaas ja tolm on ürgse päritoluga, mis on ka peapõhjuseks, miks Stardust tema juurde saadeti. Lisaks sellele on komeedi asukoht ja kiirus kohtumise hetkel niisugused , mis võimaldab Stardust'il läheneda aeglaselt komeedile ja gaasi ning tolmu proovid kätte saada.

13.01.2004 Inimene Marsile? Rait

Juba mitukümmend aastat tagasi on inimene juba kavatsenud Marsile lennata.(Nagu Kuule)Kui kaua enam-vähem lend Maalt Marsile kestaks?

Kui jälle vaadata Marsile lennanuid atripuutide statistikat,siis paljudest maandumist pole kippu,ega kõppu-jäljetult kadunud.Pigem inimeste hooletus,kui Marsi needus. Maandumisega on probleem,ei suuda hoogu maha võtta. Ei tea mis aastal siis ka Inimene Marsile jõuaks.

Toimetuselt: lend Marsile kestaks umbes pool aastat, esimene mehitatud lend toimub arvatavasti mitte enne kui 10 - 15 aasta pärast.

13.01.2004 Maandumiskiirusest Arne Hannus

Tegin siin arvuti taga paar arvutust paberil. Kui pidurdada hetkeliselt 8 kilomeetrit sekundis (väiksema kiirusega ta maalähedasel orbiidil ei püsi) lendav ruumilaev paigalseisu, siis kukuks ta alla nagu kivi, saades lõppkiiruseks üle 4 kilomeetri sekundis (kui jätta õhutakistus arvestamata).

Muidugi oleks võimalus varustada ta pidurdusrakettidega, mis võimaldaksid tal pehme tagasipöördumise maale, aga siis muutuks esialgne stardimass veel niimitu korda suuremaks, kui on praegu kogu mitmeastmelise kanderakettide süsteemi kogumass kosmoselaeva massiga võrreldes.

12.01.2004 Kuidas siis on ... i

... selle eespool juba päritud sisenemise kiirusega. Kas kellelgi on asjast aimu või mõnda linki ehk pakkuda. Aitäh!

10.01.2004 Vaatlusõhtu 9. jaanuaril Martin

Pikem tekst ja pildid ühest vahvast vaatlusõhtust on leitav www.teleskoop.com küljel. Otselink on siin.

09.01.2004 digipildistamine cps

Digikaamerate puhul kasutatakse mitme lühemaajalise ekspositsiooni summeerimist. See vähendab CCD müra ja võimaldab mõnevõrra kompenseerida atmosfääri turbulentsi. Planeetide puhul piisab veebikaamera tundlikkusest täiesti, deep sky jaoks jääb see nõrgaks (veel). Päris head on Sony 6 mpix CCD-d, mida kasutatakse peegelkeredes (Canon, Nikon, Pentax), väidetavalt on see suht müravaba veel 1600se tundlikkusega ning vedavat välja 3200. Mõningaid sellise asjaga tehtud pilte võib leida

www.clarkvision.com/galleries/gallery.astrophoto-1

Üks koht, mida tasub kindlasti vaadata:

http://www.astropix.com/

09.01.2004 pildistamine Mik

Tere Aitäh nõuannete eest. Martini kirjas oli mainitud, et digi- ja veebikaameratega pildistamiseks on omad nõksud. Olen ka nende peale mõelnud. Äkki teab keegi ka sellest midagi täpsemalt rääkida? Olen netist ise ka otsinud, kuid olen leidnud vaid kohti, kus õpetatakse kaamerat ümber ehitama aga teleskoobi kohta pole midagi mainitud.

09.01.2004 pildistamine cps

Kui on piisavalt valgusjõuline ja kvaliteetne optika, siis tasub proovida. Olen kasutanud 28mm/2.8 zoomi ja 24mm/1.8 lainurka 30 sekundise ekspositsiooniga. Filmidest on seni parimad 400-sed slaidid, negatiivide puhul piirab piirtundlikkust maski moodustavate värvikomponentide ebaühtlus.

Ja veel, mõistlik on hoiduda 800-ste negatiivfilmide kasutamisest, nende valguskogumise võime on millegipärast võrreldav tavalise filmi 100-se tundlikusega. Kodaki 3200-st mustvalget filmi ei ole proovinud, Tõnis oskab seda ehk kommenteerida.

Vt www.obs.ee/~cps/orion

09.01.2004 Päike Martin

Üle tüki aja on Päikest näha :-)

Vaatasin läbi Astro-Solar päikesefiltri kilest ise tehtud päikeseprillide, kas ilma suurenduseta ka midagi näha on ja võrdlesin seda siis www.spaceweather.com nähtuga.

Ilma suurenduseta on suurema vaevata näha plekikogum 536.

09.01.2004 pildistamine Martin

Mida laiema nurgaga pildistada, seda pikemalt saab ava lahti hoida, ilma et tähtedest triibud tekiksid. 50 mm objega on see aeg u 20 sekundi ringis, telega lühem, lainurgaga pikem.

Kui aga kaamera on teleskoobiga ühendatud, siis on see aeg ikka päris lühike. Aga kui teil on ekvaatorilise monteeringuga teleskoop ja polaartelg on suhteliselt täpselt paika seatud (Vaatlejas on sellest Tõnis Eenmäe artikkel), siis saate ka käsitsi gideerida. Giidina võib kasutada niitristiga otsijat.

Digi- ja web-kaameratega on omad nõksud.

Seega saab pikki võtteid ka ilma mootorita teleskoobiga teha, kuid mootor annab kõvasti mugavust juurde.

08.01.2004 Pildistamiseks Mik

Tere Kas oskab keegi öelda, kui pika säriajaga on võimalik pildistada taevast ilma mootorita teleskoobiga niiet pilt veel terav jääks? Ja kas liikumisest tingitud ebateravust võiks olla võimalik parandada fototöötlusprogrammidega?

07.01.2004 Asteroidide orbiitidest Helle Jaaniste

Mitmel korral (Rait ja teised) on küsitud infot asteroidide orbiitide kohta.

Väga hea link on http://neo.jpl.nasa.gov/orbits/. See on NASA maalähedaste objektide programmi (Near Earth Object Program) leht, peaks andma kogu võimaliku info asteroididest.

06.01.2004 sisenemine atmosfääri i

Kas keegi mõistaks öelda, miks peab nii kole kiiresti kosmosest tagasi maale pöördudes atmosfääri sisenema? Kas poleks võimalik seal "üleval" enne hoog maha võtta ja siis tasahilju alla tulla. Nõnna oleks vähemasti saand viimase süstiku ehk tervena Maale tagasi.

06.01.2004 SATURN JA KUU seenno

Praegu, 6.jaanuari õhtul kell 18.55 on vähemalt Türilt Saturn ja Kuu mõlemad hästi näha. Seda hoolimata hõredast lumesajust ja kõrgrünkpilvedest. Kuu ja Saturn on mõlemad piisavalt heledad, et läbi keskmise kihi pilvede hästi paista. Teleskoobivaatlustel pole ilmselt muidugi mõtet enne kui on täiesti selge.

06.01.2004 Saturn Kuusulaseks Helle Jaaniste

6. ja 7. jaanuaril on Saturni lähedal Kuu.

Vanarahvas nimetas heledaid tähti Kuu lähedal Kuusulasteks. Muidugi käis sellega kaasas hulk ennustusi. Põhiliselt selle järgi, kas ees käis peremees või sulane. Et Kuu möödub planeedist (ja tähest) päevaga, siis ühel päeval on Kuu rännukaaslasest eespool ja teisel juba kõnnib järele. Raske on elu ennustajatel, eriti kui Kuu sulasest möödumise ööd on kõik selged.

Aga tänu Kuule leiavad täna-homme Saturni üles ka need, kellele see muidu raske oli. Muidugi on ta täiskuu kõrval nõrguke, särama hakkab jälle siis, kui Kuu mõne päeva kaugusele läheb ja kahanema hakkab. Samamoodi kustutab Kuu end ümbritsevad tähed. Neil päevil on Kuu ja Saturn keset Talvekuusnurka ja seda moodustavad tähed peaks küll ka täiskuuvalguses paistma jääma. Vaadeke järele ja õppige selgeks.

Tartlastele aga näitame 6. jaanuaril Saturni läbi teleskoobi. Kui ilm selgeks läheb, on vaatlus kell 19.00 kuni 21.00.

06.01.2004 Temperatuuridest Arne Hannus

Planeetidevahelise gaasi temperatuur on 10.000 kraadi ringis. Tähtedevahelise gaasi oma 100.000 kraadi ringis. Vähemalt kihutavad gaasimolekulid seal niisuguse kiirusega ringi. Absoluutselt soojusjuhtiva absoluutselt musta kera tasakaalutemperatuur Maa orbiidil on 5,4 kraadi ehk üle 278K. Mis üle selle, on tingitud kasvuhooneefektist. Umbes nii.

06.01.2004 Saturni vaatama 8 jaanuaril! Martin

Head inimesed, kes te 8. jaanuari õhtul Tallinnas olete.

Olete oodatud alates kella 19.00 Tallinna Linnahalli katusele teleskoopidega Saturni vaatama.

Pange end soojalt riidesse, võtke pere ja sõbrad, vaateriistad ja fotoaparaadid kaasa.

Jälgime ilma ;-)

Martin "Taevatoru"

05.01.2004 Siseplaneedid... Rait

Miks just Lõuna-Eestis Merkuuri on parem vaadelda? Varahommikutel on ta lõunas vaadeldav,aga kui kõrgel?(~)

Millal Veenuse vaatluse, nii võtta "haripunkt" tuleb?

Toimetuselt. Nii Veenus kui Merkuur on sel kevadel "parimas seisus" üheaegselt, 29. märtsil. Nad on mõlemad Päikesest ida pool, st. nähtaval ehatähena. Päikese loojumise momendil on Veenus 32, Merkuur 17 kraadi kõrgusel; poolteist tundi hiljem (kui lõpeb nautiline hämarik)on Veenuse kõrgus 29, Mekuuril 5 kraadi.

Märtsi viimane nädal ongi selle aasta parim planeedi-aeg. Lisaks Veenusele ja Merkuurile on taevas ka kõik ülejäänud palja-silma-planeedid Jupiter, Saturn ning Marss. Ka Kuu on sel ajal õhtutaevas.

Erinevus planeetide kõrguses on 2 kraadi, nagu geograafiline laius seda määrab.

04.01.2004 KVADRANDIIDID seenno

Eile õhtul õnnestus näha ühte umbes 19.30 paiku Kaksikute ja Orioni tähtkujude piirialal. Täna hommikul kella 6.55 ja 7.05 vahel lendas neid juba rohkem, kokku ehk kümmekond õnnestus näha. Lõvis oli 2 või 3 heledat, Neitsi poole suundus ainuke väga nõrk. Ülejäänud langesid läänepool või otse idas. Üldiselt värvuselt sinakad, aeglasevõitu ja enamik üsna heledad, aga ilma püsivate jälgedeta. Pikemalt ei võimaldanud vaadelda külm ilm.

03.01.2004 KVADRANDIIDID seenno

Kvadrandiidide maksimum jääb meie jaoks sel aastal liialt lähedale päiksetõusule, kuid samas võib loota suuremat hulka meteoore kuu loojangu ja nautilise koidu alguse vahel. Seega siis kuskil kella kuuest hommikul tunni aja jooksul. Radiant peaks selleks ajaks juba suhteliselt kõrgel olema, nii et selge ilma korral tasub taevasse vaadata. Samas prognooskaardid näitavad, et Skandinaaviast lähenevad kõrged pilved katavad 4.jaanuari hommikul kella 5-ks lääne-Eesti saared ning kell 8 on veel ainult kagu- ja lõuna-Eestis selge taeva lootust.

03.01.2004 Tähesadu V

http://www.imo.net/calendar/cal04.html

Sellel aadressil asub Rahvusvaheline Meteooriorganisatsiooni IMO Meteoorivoolude kalender 2004. aastaks. Eesti keelde pole veel jõutud tõlkida, 2003 aasta eesti keelne asub

http://www.obs.ee/astro/meteoorid/2003

02.01.2004 sajab jälle eduard

sel nädalavahetusel on oodata jälle tähesadu. Kusagilt madalalt põhjapoolt.

Toimetuselt: Sellel nädalavahetusel lendavad meteoorid nimega kvadrantiidid. Nende maksimum (üsna kitsas, vaid paar tundi) on 3.-4. jaanuaril, radiant asub Karjuse tähtkujus, seega praktiliselt seniidis. Meteoorivool on küllalt intensiivne, tunniarvuga 50 kuni 120 meteoori. Aga teda on üsna vähe vaadeldud, põhjuseks sel ajal reeglina valitsev halb ilm. Võibolla ka aastavahetuse lähedus.