|
Lõppeva aasta augustis olime tunnistajaks naaberplaneedi Marsi "kõigi aegade suurimale" vastasseissule; vana-aasta õhtuks jõuab vastasseisu järgmine palja-silma-planeet Saturn.
Saturni "suur vastasseis".
Nagu kõigil planeetidel, on ka Saturni orbiit pisut piklik. Periheelis (lähim punkt Päikesele) asus ta selle aasta juulis. Et Maa on ligikaudu samal ajal afeelis, pidanuks nende kauguste vahe olema minimaalne.
Oligi, ainult et kauguste vahe (kaugused Päikesest) on sootuks midagi muud kui planeetide vaheline kaugus. Viimane saab minimaalseks siis, kui planeedid on samal pool Päikest (ehk: Saturn Maalt vaadatuna vastasseisus Päikesega), see aga leiab aset 31. detsembril.
Aga siis on Maa juba periheelis, Päikesele viis miljonit kilomeetrit lähemal ja niisama palju kaugemal Saturnist. Kuid see on tühiasi: Saturni suur kaugus Päikesest ning suhteliselt piklikum orbiit teeb afeeli ja periheeli kauguste vaheks tervelt 200 miljonit kilomeetrit - rohkem, kui terve Maa orbiidi raadius!
Seega on Saturni Suur Vastasseis olemas ja leiab seekord aset just aastatel 2002/2003. Et periheeli läbimise moment jääb aasta keskele, vastasseisud olid aga 17. detsembril ja nüüd 31. detsembril, on ka Saturni kaugused Maast peaaegu võrdsed, erinedes vaid tühise 270000 km võrra.
Siiski on Saturn Maale lähemal just tänavu.
Parim aeg vaatlemiseks.
Kõiki taevakehi on hea vaadelda siis, kui
nad on näha õhtuti
nad asuvad võimalikult kõrgel
nad on Maale võimalikult lähedal.
Viimane tingimus on Saturnil täidetud. Kuidas on lood esimestega?
"Vaadeldav õhtuti" tähendab, et kella 9 paiku õhtul on planeet juba piisavalt kõrgel. Kui ta tõuseb pärast keskööd, on tavainimesel sellest vähe kasu.
Vastasseis tähendab, et planeet on näha Päikesle vastassuunas. Kuna mõlemad liiguvad piki sama ringjoont (ekliptikat), tõuseb Saturn samal ajal Päikese loojumisega. Seega kella nelja paiku õhtul; kella üheksaks on ta juba 25 kraadi kõrgusel ja keskööks suureneb kõrgus 50 kraadini.
Mida edasi, seda varasemale ajale nihkuvad nii Saturni tõus kui kulminatsioon. Märtsikuus on Saturn 50 kraadi kõrgusel juba kella 7 ajal ning jääb hästi vaadeldavaks kuni keskööni. Muidugi on ta siis Maast märksa kaugemal ning paistab kümnendiku jagu väiksem.
Tegelikult paistab Saturn alati pea ühesuurusena. Maa orbiidi 300 tuhat kilomeetrit on vaid viiendik Saturni orbiidi raadiusest. Vaatluste jaoks on märksa olulisem planeedi kõrgus horisondist. Nagu eespool öeldud, on see eelolevatel kuudel maksimaalne. Kõrgusi 30 kuni 50 kraadi loetakse teleskoobivaatlustel ideaalseks - on mugav vaadelda ja atmosfääri mõju on piisavalt väike.
Mida siis vaadelda?
Saturni suurim vaatamisväärsus on kahtlemata rõngas. Ja tuleb kohe öelda, et ka rõnga vaatlemiseks on aeg soodne, kuna rõngas on maksimaalselt avatud. Järgmistel aastatel jääb ta järjest kitsamaks ning aastaks 2010 kaob sootuks.
|
|
31.12. 2003 |
13.01. 2005 |
27.01. 2006 |
10.02. 2007 |
24.02. 2008 |
08.03. 2009 |
Saturni rõnga pilte võib leida nii raamatutest kui internetist. Väikeses koduteleskoobis me nii teravat pilti muidugi ei näe, kuid arvesatades praegusi soodsaid tingimusi võib loota eristada pea kõiki tähtsamaid detaile. Viimaste aastate isiklike vaatluste põhjal tooksin välja detailide "pingerea". Võrrelge nende nähtavust interneti kvaliteetfotol ning meie teleskoobis paistval kujutisel.
Esimene detail: rõngas on ikkagi rõngas.
Et selles veenduda, peab kujutis olema piisavalt suur ja stabiilne, et oleks näha tumedad laigud rõnga "kõrvade" sees.
Teine detail: rõnga vari planeedi kettal.
Kui kujutis on terav, peaks näha olema tume triip rõnga siseserval - seal, kus rõngas asub planeedist eespool. Triip on väga terav ning kontrastne.
|
|
Planeedi varju liikumine rõngal
|
Kolmas detail: Cassini pilu.
Kõigil Saturni piltidel on rõngas kaheosaline, eraldatud tumeda ringiga. Teleskoobis näeme seda paraku harva. Cassini pilu nõuab head ilma ja stabiilset kujutist. Katsuge kõigepealt fikseerida pilu "otsad" seal, kus rõngas on planeedist kõige kaugemal. Sellega hakkama saanud, jälgige, kas pilu rõngas ulatub ka planeedi ette ja taha.
Neljas detail: planeedi vari rõngal.
Seda praegu näha ei ole: kuna Päike valgustab Saturni meie tagant, jääb vari omakorda planeedi taha. Nähtavale peaks ta ilmuma jaanuari lõpus.
Viies detail: sisemine ehk C-rõngas.
Ei julge väita, et me seda oma 20-cm Zeiss'iga näinud oleks. Aga proovime veel.
Kuues detail: Encke pilu.
Seda kitsukest joont ketta välisserva lähedal jahivad kogu maailma vaatlejad. Amatöörteleskoopide jaoks on see tõeline proovikivi - nii teleskoobi kvaliteedi kui vaatlustingimuste mõttes.
Seitsmes: planeet ise.
Tumedaid rõngaga paralleelseid vööte on kerge näha. Proovige nad üle lugeda.
Heledaid laike, mille asend vaatluse ajal muutub, pole meil õnnestunud näha. Et Saturn pöörleb kiiresti (periood 10 tundi 14 min tähendab, et paaritunnise vaatluse ajal pöördub ta üle 70 kraadi), peab laigu nihkumine olema selgelt fikseeritav. Kui laik tunni jooksul kohalt ei nihku, on tegu mingi optilise pettega.
Saturni paljuräägitud lapikus on praegu halvasti näha, kuna rõngas varjab tema ühe serva täielikult. Tuleb oodata paar aastat, kuni "alumine serv" taas nähtavale ilmub.
Kas ja kuidas pildistada?
Aga loomulikult! Nagu Marsi-vaatluste ajalgi, on kõik Saturni fotod "Vaatlejas" teretulnud.
Head uuringut! Ja ärge unustage ka teisi planeete, praegu eelkõige Veenust ja Jupiteri.
|
