|
Operatiivselt saate infot lehelt http://www.spaceweather.com/. Võite sealt edale ka vastava listi tellida.
| 31.10.2003 |
Raidile: Värvus |
Mik |
Tere
Vaatasin mitte kõige paremast vaatluse kohast (Ülenurme poldri juurest), kus Tartu kuma jääb täpselt põhjakaarde. Sellegipoolest üleeile (29.10) nägin peamiselt rohekaid, punakaid ja mingil hetkel ka lillakaid värve. Eile (30.10) peamiselt rohekaid ja veidi punakat. Eile eriti pikalt küll ei vaadanud, üleeile küll.
Kas See nädal on veel virmalisi tulekul?
| 31.10.2003 |
Värvus... |
Rait |
Kahjuks oli 29-ndal Hiiumaal taevas pilves ja seega äi seekordne vaatemäng nägematta.
Mis värvi siis seekord virmalised enamvähem olid?
| 30.10.2003 |
Virmaliste värv |
Toomas |
Sõltub sellest kui kõrge energiaga osakesed maa magnetvälja lõikavad. Mida kõrgem energia seda punasem värv (nähtava spektri pikalainelisem osa)
Virmalised (nähtav valgus) ei ole midagi muud kui energia muunduse üks väljunditest, loomulikult on veel palju muid.
Toimetuselt: Päris nii seda asja siiski võtta ei saa. Erinevad värvid tekivad ergastatud hapniku ja lämmastiku molekulide ning aatomite kiirgamisel.
Valkjasroheline/roheline värv tekib siis, kui kiirgavad hapniku molekulid. Punaseid, siniseid ja lillasid virmalisi tekitavad kiirgavad lämmastiku molekulid. Tumepunast värvust näeme, kui väga kõrgel hõredas atmosfääris kiirgab atomaarne hapnik.
| 30.10.2003 |
Virmalistest |
Mik |
Tere
Olen viimastel aastatel korduvalt virmalisi vaadlenud, nii ka eile. Sellega seoses hakkasin juurdlema, et millest sõltub virmaliste värv. Olen näinud rohekates virmalistes punakaid laike ja olen kuulnud, et mõni kord on virmalised veripunased. Kas keegi teab, millest värv sõltub?
| 30.10.2003 |
päikeselaikude pildistamisest |
Jüri |
Kuna viimasel ajal on palju juttu olnud päikese aktiivsusest ja
päikeseplekkidest, siis tekkis mõte proovida päikest pildistada ja vaadata, mis välja tuleb.
Pildistamiseks kasutasime TTÜ GI digikaamerat (Olympus C-4040), koht oli TTÜ GI ees (Estonia pst. 7) ja aeg oli 27.10.2003. kell 11:00 UT. Päikesefiltriks kasutasime käepärast olnud leekfotomeetri filtreid,
mille läbilaskemaksimumid vastasid kaaliumi ja kaltsiumi määramisel
kasutatavale emissioonmaksimumile. Pidime kasutama kaaliumi ja kaltsiumi
filtrit koos, sest ükshaaval oli neeldumine liiga väike. Täpseid
pildistamistingimusi ei oskagi öelda, sest kogu see üritus oli täiesti
tasemel "vaatame mis välja tuleb".
|
Pilt on töödeldud Gimp'ga (www.gimp.org) - muudetud mustvalgeks ja modifitseeritud heleduse kõverat. Pildile on lisatud päikeseplekkide numbrid.
Tulemus on siin:
|
|
Võrdluseks Havail asuva Meesi päikeseobservatooriumi teleskoobi Mees White Light Telescope pilt samal päeval kell 18:05:
|
|
| 30.10.2003 |
virmalised Tartus |
faxwell |
Eile õhtul oli Taaralinnas näha (kindlasti ka mujal) võimast vaatemängu taevaste jõudude poolt. Üle terve taeva laotus virmaliste vanik mis meenutas pisut kikilipsu. Sõlmpunkt oli umbes seniidis, Kassiopeiast lõunaa pool ja selt valgus mõlemale poole (loode kagu suunas) vanikud või kardinad. Inimlik kirjapulk on võimetu andmaks edasi seda valgusmängu, justkui oleks helgiheitjaga üle terve taeva lastud ja samal ajal hiiglaslik puhur oleks looduse teatrilava kardinaid tõmbetuulena liigutanud. Ja seda hoolimata linnatulede segavast mõjust.
Minu nõder sulg peatub nüüd ja ootab uut spektaaklit emakese looduse poolt et seda ilmarahvale pajatada.
| 29.10.2003 |
TUGEVAD VIRMALISED! |
seenno |
Väga võimsad virmalised on täna 29.okt. õhtul. Praegu just lõi põhjataeva Türil üliheledaks, seniit helendab ja läänetaevas ka.
| 29.10.2003 |
UT ja kohalik aeg |
Martin |
No sellise lihtsa asja saaks ka ju ise välja uuritud :-)
Aga UT on Universal Time, ehk kellaaeg, mis on Londonis, sealt idapoole liidetakse vastavalt ajavööndile tunde, läänepoole minnes lahutatakse. Eesti ajavöönd on UT +2, ehk universaalajale liidetakse kaks tundi, et saada kohalik aeg. Suveaja kehtivusajal liidetakse 3 tundi.
Universaalaega kasutatakse astronoomias ja mujalgi selle pärast, et no kuidas muidu teada anda, mis kell midagi toimub või toimus, igaühel ju oma aeg (nagu vanasti oli igal linnal oma pikkus- ja kaalumõõdud). Eetrisse antakse ka sünkroniseerimissignaale, et oma kella väga täpselt sünkida (vajalik näiteks päikese- või kuuvarjutuse kontaktide fikseerimiseks), internetis saab ühendust aatomikelladega, et oma arvuti kell millisekundilise täpsusega paika saada. Mõnedele käekelladele on võimalik kaks või enamgi vööndiaega seadistada.
Kui Jupiteri lailude kohta tavet otsisin on seal lellaaegadeks nt:01:18 UT. Kas peab midagi otsa liitma või maha lahutama ,et (Esti) kohaliku aega saada? Et, nagu mis see UT endast kujutab?
| 28.10.2003 |
Jupiteri Suur Punane Laik |
Martin |
Teavet Jupiteri punase laigu kohta on ajakirjas Sky and Telescope. Tavaliselt ilmub mingi kuu väljaanne juba eelmise kuu alguses (nov ajakiri okt alguses), et huvilised saaksid oma ajakava piisavalt varakult paika panna.
Mõned lingid:
http://skyandtelescope.com/observing/objects/planets/article_107_1.asp
http://www.physics.sfasu.edu/astro/jupiter.html
Googli otsingusõnaks panna "Jupiter great red spot transit time" ja linke tuleb veelgi.
| 28.10.2003 |
Virmalised |
West |
Kui pilk Päikesele heita on üsna palju plekke näha. Kas sellest võib järeldada, et on oodata virmalisi?
Toimetuselt: Jah, Päikesel on praegu kaks suurt plekkide gruppi, numbrid 484 ja 486 ning aeg-ajalt toimuvad neist aine pursked (loited). Kui Maa asub aine väljavoolu suunal, siis rikutakse suuremal või vähemal määral Maa magnetvälja. See toob tavaliselt kaasa ka virmaliste tekke. Häirituse suurusest sõltub, kui kaugel lõunas virmalisi näha võib.
Kaks suuremat purset toimusid 26. oktoobril, nende põhjustatud virmalisi võib oodata 28.-29. oktoobril.
Ka täna (28.10) toimus tugev maasuunaline loide plekilt 486, nii püsivad võimalused virmaliste tekkeks ka järgmistel päevadel.
Operatiivselt saate infot lehelt http://www.spaceweather.com/. Võite sealt edale ka vastava listi tellida.
Kust ma saaksin infot Jupiteri laigu vaatlemise kohta, kus ta parajasti asub?
kus saab kuude(kaaslaste) orbiite vaa-
data?
| 27.10.2003 |
Orbiidi ekstsentrilisus |
Seenno |
Orbiidi ekstsentrilisus näitab, kuivõrd erineb orbiidi kuju ideaalse ringjoone kujust. Kui e=0, siis peaks orbiit olema ideaalne ring. Kui ekstsentrilisus on suurem kui 0 aga väiksem kui 1, siis on tegu ellipsiga, kusjuures mida lähemal on e väärtus arvule 1, seda piklikum on ellips. Näiteks ellipsi e=0.1 piklikus on palju väiksem kui orbiidi e=0.9 piklikus. Kui ekstsentrilisus on 1, siis on tegu parabooliga, kui e väärtus ületab arvu 1, näiteks e=1.02, siis on tegu hüperbooliga. See on kõik, mida ma matemaatika ja füüsika tundide põhjal ekstsentrilisuse selgituseks öelda võin.
Toimetuselt: Astronoomia tundidest võiks lisada Kepleri I seaduse: Planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses asub Päike.
Niisiis iseloomustab orbiidi ekstsentrilisus ellipsi keskme kaugust Päikesest. Ringile kõige lähedasem on Veenuse orbiit (ekstsentrilisus 0.007), kõige piklikum tee on Pluutol (0.249).
Mida tähenavad nt:EE planeetide üldandmete all olev mõiste nagu Orbiidi eksisentrilisus. Et mis see tähendab nt:0,206360?
kus saab joonistada taevakaarte
Toimetuselt: Selleks sobib kõige paremini mõni planetaariumiprogramm. Üks sellistest on Linuxi jaoks vabavarana saadav
XEphem. Samuti võib proovida demoversiooni programmist SkyMap Pro. Paljude teiste planetaariumiprogrammide kohta saab infot Vaatleja rubriigist "Astronoomiline abimees", artiklist "Kus on mis? (viited)".
| 23.10.2003 |
Meteoorivoogudest |
Arne Hannus |
Meteoorivoogudest saab põhjalikult andmeid aadressilt: www.imo.net, Visual Meteor Observations, Meteor Shower Calendar (2003).
ma tean uue plneedi nime:atlas
vaatleja palun saadke quaoari pilte
PALUN!!!
Sherlock Holmes ja Dr. Watson olid telkimas. Pärast kosutavat einet ja pudelit veini heitsid nad magama. Mõne tunni pärast ärkas Holmes ja nügis Watsoni üles. "Watson, vaata üles ja ütle mulle, mida sa näed."
Watson vastas: "Ma näen miljoneid tähti."
"Mida sa sellest järeldad?"
Watson mõtles hetke. "Astronoomia seisukohalt võib järeldada et on olemas miljoneid galaktikaid, kus on lugematul hulgal tähti ja veelgi rohkem planeete. Astroloogiliselt on näha et Saturn on Lõvi tähtkujus. Tähtede seisu järgi oletan et kell on umbes veerand neli.Teoloogiliselt näen et jumal on kõikvõimas ja meie oleme väikesed ja tähtsusetud olendid. Meteoroloogiliselt võib oletada et homme tuleb ilus ilm."
"Mida sina sellest järeldad?" küsis Watson.
Holmes oli minuti vait ja ütles siis: "Watson, sa rumalpea! Meie telk on ära varastatud!"
Valepäikseks nimetatakse tõepoolest üht halo liiki, see esineb sageli siis kui taevas päikese ümbruses on kaetud kõrgete õhukeste kiud- või kiudkihtpilvedega. Raamatus "Meteoroloogia" olid antud ka kiirte murdumise nurgad. Valepäike võib jääta umbes 22 kraadi päiksest paremale või vasakule või esineda ka mõlemal pool üheaegselt. Nõrku vikerkaarevärvides helendavaid laike päiksest mainitud kaugusel esineb üsna sageli, isegi suvel. Aga vaid harva ja enamasti talvel suure pakasega saavutavad nad tõeliselt ereda päiksesarnase välimuse.
kas ülihiid tähtede juures on planeete?
Toimetuselt: Võib küll olla. Ülihiiud on lihtsalt tähed, mis on oma arengus lõpule lähenemas. Nooruses olid nad täiesti võrreldavad Päikesega, olles vaid kuumemad ja suurema massiga. Ka selliste tähtede ümber võisid tekkida planeedid ning olla seal tänaseni.
| 22.10.2003 |
vale Päike |
Mihkel |
Tere! Kui tahad rohkem teada saada, võta raamatukogust raamat: Milvi Jürisaar, "Meteoroloogia". See on lendurite õpetamiseks mõeldud õpik, kus on lihtsalt, huvitavalt ja lühidalt selgitatud enamik ilmastikunähtusi, kaasaarvatud haloringid -kaared ja valepäikesed. Raamat on uus ja eestikeelne ja minu arvates väga hea.
| 22.10.2003 |
vale Päike? |
cps |
Nähtuse nimi on halo ja tegelikult on ta üsna sagedane, avaldub sammaste, ringide ja kaartena. Valepäikesed on esimesel kaarel, kahel pool päikest. Enamasti avalduvad vikerkaarevärvis laikudena, haruldane on vastaspäike, mis on päikesega samal kôrgusel teisel pool taevast. Valepäikeseid on nimetatud päikese sappideks.
Kui loed ingliskeelseid tekste siis on kôige pôhjalikum koht:
http://www.sundog.clara.co.uk/atoptics/phenom.htm
| 22.10.2003 |
vale Päike? |
Kadri |
Eeelmine talv oli ju varematest üsna külmem. Tänu sellele käisid jutud ,et oli nähtud päeval (jaanuaris)taevas "vale Päikest" või 2 kortselt(või midagi selle taolist).
Ehk teate midagi täpsemalt?
No ma tean ,et varsti on sellest juba aasta mõõdas,aga ma ei leidnud varem sellst kohta (internetis) kus oleks saanu seda küsida.
| 19.10.2003 |
Leoniidid |
Kuuuurija |
Jah ka tänavu on oodata Leoniide. NASA andmetel lausa kahel korral. Valvel tuleks olla 13.-14. nov. ja 18.-19. nov. mil on ennustatud maksimumi. Lisainfo: http://science.nasa.gov/headlines/y2003/10oct_doubleleonids.htm
http://www.imo.net/
Tahaks teada kas tänavu on leoniidide tähesadu näha. Küsisin ka varem, kuid vastust ei tulnud
kas keegi on pannud ka tähele külastajate arvukust ja aktiivsust, kui ma esimest korda siia sattusin siis oli siin mingi 20 kirja kuus aga nüüd on juba mingi 70
| 16.10.2003 |
RTle: Küsimus targematele |
Mik |
Tere
Eelmisel aastal märkasin ka ise sellist asja. See oli küll suve üsna valges öötaevas, kuid Kassiopeia kandis ta võis mingi hetk küll olla. Samamoodi kadus ka ära. Rääkisin tookord hr. Jaanistega, kes oli mu kosmograafia õppejõud, ja leidsime, et ilmselt ta ikka satelliit oli, ja neid esineb ka mitmekaupa (kolmekaupa) koos. Ära kaovad nad selle pärast, et lähevad maa varju. Suvetaevas olid nad ilmselt heledamad, kuna olid kesktaevas veel päikesevalguses.
| 15.10.2003 |
marsilaikudest |
cps |
Need eelnevalt kirjeldatud marsid on tegelikult peegeldused objektiivi elementide pindadelt. Ingliskeelne termin on 'lens flare', need on alati olemas ja nende ilmnemine on seoses objekti kontrasti ja objektiivi nn optiliste katete kvaliteediga. Kui on huvi, siis vt
http://www.obs.ee/~cps/flare
| 15.10.2003 |
Küsimus targematele |
RT |
Ma läksin õhtul binokliga välja,et natuke tähti uurida,teleskoopi ei võtnud,sest ilm oli suhteliselt pilves ja oht oli sadama hakata.Pool tundi sain uurida kui nägin,et Kassiopeia tähtkujus liigub sputnik aga imelik oli see,et neid oli seal koguni kolm ja liikumine oli tunduvalt aeglasem.Nad moodustasid kolmnurga ja kahe nö sputniku heledus oli tunduvalt nõrgem(binokliga olid paremini näha kui silmaga).Samas üks teine sputnik kihutas nende kolme vahelt läbi.Jägida ma neid kaua ei saanud sest nende heledus pidevalt kahanes kuni lõpuks ma neid üldse enam ei leidnud(pilvi ei olnud segamas,sest teised tähed olid ilusti näha.Küsimus selline,et millega võis olla tegu.Ma olen varem ka sattunud nägema igasugu imelikku taevas.
| 15.10.2003 |
Pilditöötlus ja Klõpsu Marsi foto |
Jüri |
Jälgisin diskussiooni Klõpsu Marsi fotode ja nendel olevate efektide üle ning tekkis tahtmine ka vaadata, mis neil fotodel siis tegelikult on.
Töötlemiseks kasutasin Gimp'i (www.gimp.org), millega saab ära teha praktiliselt sama töö, mis Photoshop'ga ja mille eeliseks Photoshop'i ees on eelkõige hind - 0.00 EEK. Photoshop'i ostmiseks kuluva raha eest eelistaksin osta parem mõne uue okulaari. (Tõsi professionaalse disaini alal on valdkondi, kuhu Gimp veel ei küüni, aga paljud meist siis professionaalsed disainerid on).
Valisin foto http://www.hot.ee/set200/Marss.JPG ning modifitseerisin ühepalju nii heleduse, kui ka punase, rohelise ja sinise värvuse kõveraid eesmärgiga suurendada eeskätt kõige tumedama piirkonna heledust. Tulemus on siin:
http://www.gi.ee/~ivask/procmarss.jpg
Pildil on vähemalt 7 objekti (tegelikult veel rohkem, kui hoolikalt uurida), millest vähemalt mitmed tunduvad olema Marsi teisikud. Millest tuleneb tumedama ja heledama ala piir (nähtav horisont??? - aga siis pidi Marss paistma läbi puuvõra) ja kas paremal ülaservas olev tume säbrulisus on puuvõra, seda mina enam interpreteerida ei oska...
| 14.10.2003 |
Sky and Telescope |
Martin |
Uus novembrikuine Sky and Telescope kirjutab pikemalt Kuiperi vööst. Ajaloost, avastustest, plaanitavatest kosmosemissioonidest.
Kusjuures levimas on arvamus, et Pluuto, mida oleme harjunud üheksandaks planeediks pidama, on hoopis Kuiperi vöö seniteada suurim objekt. "Päris" planeedid saavad Neptuuniga otsa.
on ta asteroid? kas eesti linke on tast?
kui on andke palun!?
Toimetuselt: Jah, ta on asteroid, mitte planeet. Mulluses 'Vaatlejas' oli temast lühike artikkel
Pildid ei ole fookuses. Autofookus odavamatel Canonil ei fokuseeri, kui on pime. S50 -ga ilma teleskoobita ja auto-reziimis olid umbes sama pildid, aga kui kasutan manuaalfookust on Marssi suurus ainult 2 pikselit(3x zoomiga).
Kaldun Martiniga nõus olema. Vasakpoolse alumise noole juures olev asjandus näeb väga Marsi enda moodi välja.
Kuidas need libakujutised tekivad, ei oska ütelda - autor peaks oma pildistamistingimusi täpsemalt kirjeldama (kas statiivi pealt, milline säriaeg milline efektiivse ISO väärtuse korral, milline suhteline ava).
Hoopis omapärane on see "Marss" ise. Selle pildi järgi ütleks, et seal on igavesti suur mägi. Ilmselt siis kõvasti suurem kui seni kahtlustatud Olympus Mons ;-)
Arvan, et kõigil piltidel on peegeldused, aga tavaliselt liiga nõrgad, et kohe märgata. Ega ma Sinu välja pandud kolmest pildist "anomaaliaid" kohe ei märganudki, pidi tarkvaralist abi kasutama.
Äkki saadad ühe varasema pildi, vaatame üle :-)
to Martin
Aga miks siis ainult sellel päeval tehtud 2 fotol on need peegeldused.
Ma olen varem teinud oma 30 pilti - ühelgi EI ole peegeldusi.
Kas see kollane asi on üldse Marss?
Äkki mõni muu planeet ?
| 13.10.2003 |
Marsi pildid |
Martin |
No vaatasin kõik pildid üle ja tegelikult paistis iga pildi peal lisaks Marsile ka midagi muud. Kolmandal kõige selgemini. Teisel kahel paistab vasakpoolne laik, mis kolmandal pildil ka kõige heledam on.
Laigu struktuur on täpsel sama mis Marsilgi, seega arvan, et need heledad asjad on Marsi kujutise peegeldused objektiivi läätsedelt.
Pilte vaatasin Photoshopis ja keerasin Contrast/Brightness, et läikeid mustast taustast paremini välja tuua.
- Teie pildid ei ole fookuses :)
Marss on ju piisavalt hästi välja joonistunud mu piltidel.
Kui ei oleks fookuses ei oleks ka marss niivõrd teravate piirjoontega.
Pealegi Teie Canon S50 pildid on läbi teleskoobi, minu omad mitte.
s.t ei saa võrrelda erinevate tehniliste vahenditega tehtud fotosid.
Teleskoop versus kaamera
Rääkimata sellest et Maksimi pildid on Photoshopiga töödeldud, minu omad otse kaamerast.
| 13.10.2003 |
Teie pildid ei ole fookuses :) |
Maksim |
2 Klõps
Teie pildid ei ole fookuses :)
Vaadake Canon S50 pildid siin:
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Planets/Planets.html
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Toravere2003/toravere2003.html
| 13.10.2003 |
Mars ja ? |
Klõps |
Kas keegi oskaks neid pilte ära seletada ?
Tehtud digikaga Canon Powershot A60 29.09.03 kell 19.50
Esimene pilt AUTO-valikuga 7,5X zoom
Teine pilt Manual 7,5 X zoom
Statiivi asemel toetasin kaamerat jalgrattale.Esimene ja teine pilt on ilma muutusteta, kolmandal olen teinud nooled näitamaks imelikke objekte pildil.Olen teinud varasematel kuupäevadel ka rohkem pilte marsist - mingeid anomaaliaid siis ei ole täheldanud.
http://www.hot.ee/set200/Marss.JPG
http://www.hot.ee/set200/Marss2.JPG
http://www.hot.ee/set200/Marss3.JPG
Lugesin NASA Science Newsist, et tänavu hakkavad ka leoniidid sadama. Kas neid Eestis on ka näha?
| 10.10.2003 |
Kaugused. |
Ülle |
Kui õeldakse, et nt: Maa on Päikesest nii-nii kaugel, siis mida selle all mõeldakse? Kas kaugust arvestatakse nt: Päikese keskpunktist - Maa keskpunktini, või ...
Toimetuselt: Jah, kaugust arvutatakse taevakeha keskpunktist taevakeha keskpunktini. Ka planeetide kaaslastel antakse kaugus emaplaneedist, mitte kõrgus.
Maa tehiskaaslastel mõõdetakse küll kõrgust, ja teiste planeetide ümber tiirlema saadetud kosmoseaparaatidel muiduki ka.
| 10.10.2003 |
Telescope Baltic-uus tarkvara oli paigaldatud weebile |
Maksim |
Nüüd saab näha ka laoseisu.
www.telescope-baltic.com
| 09.10.2003 |
Osta teleskoop... |
Kalle |
Isegi 45mm binokliga näeb Kuu kaatreid üsna hästi, Jupiteri 4 kuud, eristab isegi õige filtriga Jupiteri triipe või vööte ja Päikese plekke näeb kah väga hästi. Kuid süvataeva objekte eriti nagu ei näe.
Muidugi annab teleskoobis kohe hulk maad juurde, nii, et ei anna binokliga võrreldagi. Soovitan soojalt osta teleskoop!
| 09.10.2003 |
mida on näha 70 mm |
Martin |
Tere, 70 mm ja F/9 teleskoobiga (ilmselt refraktor) on näha Kuu kraatrid, Saturni rõngad, 4 Jupiteri kuud, võibolla ka Jupiteri triibud, korraliku päikesefiltriga ka päikeseplekid. Süvateava (galaktikad, udud jms) vaatamiseks jääb apertuurist puudu.
Kui on plaanis osta esimene teleskoop ja tunne ütleb, et huvi võiks jätkuda kauemakski, siis soovitan soojalt osta vähemalt 4-tollise (100 mm) apertuuriga teleskoop, näiteks TAL-1 (Miitsar), mille andmed leiab internetist www.teleskoop.com ning kindlasti tasub sealt ka nõu küsida.
Head, kaalutletud ja tarka teleskoobiostu!
| 09.10.2003 |
Päikese kääne... |
Rait |
Arvutades hakkas silma ,et midagi ei klapi.
90° - 58°22' = 31°38'( 90° - 58°22'= on hoopis 31°78' mitte 38')
78-38=40 31°78'+ (-)2°19'= 33°57'
(Seega on päike öösel 33°57' all pool silmapiiri.)
Mis rolli mängib see 40 (kaareminutit)?
Ja kas Maa ekvaator on "taevaekvaatoriga" ühel ja samal tasapinna?
Toimetuselt: Tore, et viitsid kaasa arvutada, aga..
Kaaremõõt sarnaneb tunnimõõduga.
1 kaarekraad = 60 kaareminutit
1 kaareminut = 60 kaaresekundit
Muide, seda oleme selle numbri 'lugejakirjades' juba kord seletanud.
Ka teise küsimuse vastuse saad, kui loed hoolikamalt vastust Mardile.
| 09.10.2003 |
.......... |
Anonüümne |
Mida on võimalik 70mm f9 võimalik näha.
27. augusti vastasseis oli inimkonna teadliku ajaloo vältel suurim, s.t Marsi ja Maa vaheline kaugus on väikseim. Täppisarvutused näitavad nimelt, et nii lähedal kui 27. augustil ei ole Marss Maale viimase 60 000 aasta jooksul olnud. Järgmine selline seis tuleb alles 2287. aastal. Seega jääb lähema 285 aasta jooksul sellesuvine vastasseis ületamatuks.
Marsi vastasseisud – s.t olukorrad, kus Maa ja Marss on samal pool Päikest lähestikku – on iga 620 päeva tagant. Järgmine peaks siis olema umbes 2005. a
mai alguses.
2001 jaaniööl oli eelmine Marsi vastasseis, 28.09 oli seeaasta, aga millal järgmine vastasseis tuleb?
Toimetuselt: Järgmine vastasseis on 2005. aasta novembris. Vaata ka kosmoloogia õpikust.
| 08.10.2003 |
Milline näeb Saturn välja |
... |
Milline näeb Satrun välja või? www.neti.ee(otsingumootorisse)>nine planets>Saturn Saad muudki huvitavat peale pildi teada.
nine planets/Saturn
Milline näeb Saturn välja
Toimetuselt: vaata ka kosmoloogia õpikust.
Kas 12x45 on võimalik ka ära näha isegi Saturni suuremaid kuid?
| 07.10.2003 |
Lp. hr. Tago! |
Arne Hannus |
Ja lämmastikhappe vihmad.
-------
Tänan täpsustuse eest.
Erik Tago
Tähistavas>Oktoobritaevas.
Kuidas et päike pidi olema kogu oktoobri kuu ju Neitsis, aga 23.okt läheb Skorpionist Kaaludesse. Kuidas nii?
Mida tähendab,et Saturn on kõige TUHMIM planeet?
| 06.10.2003 |
Suur Marsi vastasseis2 |
Rait |
Aga mida tähendab vastaseis, kas see ei olegi siis kui nt: Marss on Maale lähimas punktis -27.augustil?
Ja kas see 12.51 on Tartu kohta?
Toimetuselt: Ei, see ei käi ainult Tartu kohta. Loe natuke tähelepanelikumalt, kopeerin lause ühest vastusest 'Vaatleja' eelmise numbri 'Lugejakirjades'
Vastasseisu all peetakse silmas eelkõige seda, et Päike, Maa ja Marss asuvad ühel sirgel. Marsi Maale kõige lähemal paiknemise hetk ei pruugi sugugi kokku langeda vastasseisuga.
mis on saanud temast?
Toimetuselt: Eks ta rändab ikka mööda oma orbiiti. Täpsema infoni Quaoar'i kohta jõuab näiteks lehelt http://hubblesite.org/newscenter/archive/2002/17/related
Millisel asimuudil ja mitu kraadi horisondist on Marss nähtav näiteks kell 0.00?
Toimetuselt: Täpse asimuudi ja kõrguse saame muidugi planetaariumiprogrammist. Aga tavaliselt pole suurt täpsust ju vaja.
Arutleme nii: meie planeetide tabelist -- 6. oktoobril 2003 tõuseb Marss kell 18.10, loojub kell 2.54; kulmineerub kell 22.30 16,5 kraadi kõrgusel, st on sel kellaajal täpselt lõunas.
Ühe tunniga liigub Marss (ja teised) taevas 15°, seega on ta kella 0.00ks liikunud 22,5 kraadi lääne poole.
Marss on praegu nähtav umbes 9 tundi (võite täpsemalt ka arvutada), 4.5 tunniga jõuab 16.5 kraadini. Aga neid arve jagades saate liiga ebatäpse tulemuse, sest planeedi kõrgus tõusu (loojangu) ajal suureneb (väheneb) kiiresti, kulminatsiooni lähedal (pluss/miinus 1,5 tundi) muutub aeglaselt.
Meie näites võiks Marss kell 0.00 olla umbes 15° kõrgusel.
| 03.10.2003 |
Miski liigub taevas 2 |
V |
Vaatleja
Astronoomiline abimees
Kus on mis? (viiteid)
Siin on linke, kust saab otsida, mis pea kohal parajasti toimub.
Päike kulmineerub kõrgusel
29:19,kell 13:04.(Päeval) Aga kui 13:04 otsa liita +12 tundi= kell 1.04 öösel ,kas Päike on siis "samal" kõrgusel vastupidiselt:horisondilt all pool kõrgusega -29:19?
Toimetuselt: Taevakeha kõrgust loetakse horisondist e. silmapiirist; nn. matemaatiline horisont jagab taeva täpselt pooleks, tegeliku silmapiiri asukoht sõltub kõige rohkem maastiku iseloomust.
Taevaekvaator, mille Päike sügisesel pööripäeval ületas, on lõunasuunda vaadatuna horisondist kõrgemal, põhjasuunas aga madalamal. Kui palju, sõltub laiuskraadist: pooluselt vaadatuna kulgeb ta piki silmapiiri, ekvaatoril tõuseb püstloodis kuni lagipunkti - seniidini. Vahepealsetel laiustel saame ekvaatori kõrguse, kui lahutame täisnurgast (90 kraadi) vaatluskoha laiuskraadi. Nii on taevaekvaator Tartus 90° - 58°22' = 31°38' kõrgusel, Tallinnas kraadi jagu madalamal.
Kui tahad leida Päikese kõrgust keskööl (kui ta asub põhjasuunas ja allpool silmapiiri), tuleb planetaariumiprogrammi tabelist (meuie tabelites seda ei ole) võtta mitte Päikese kõrgus, vaid kääne (declination, kaugus ekvaatorist) ning lahutada see ekvaatori kõrgusest. Tabeli järgi oli Päikese kääne sel päeval -2°19', seega asus ta keskööl 33°57' allpool silmapiiri.
| 01.10.2003 |
Saturni hiilge hetk on käes... |
Rait |
Palun selgitage lahti, kuidas on see võimalik, pildil olev Saturn on ju Kuu EES???? "Või on kuu läbi paistev" (Kuu faas on 60, ja Saturn on ülejäänud 40dilises nähtamatu kuu ees)
Pildil oleks näha nagu, et Kuu on Saturni taga või taustal...
Vaatleja 6/2001, Tähistaevas, PILDILEHT
Toimetuselt:Et Saturn Kuu ees olla ei saa, siis tuleks proovida välja mõelda, kuidas need pildid tehtud on. Teil see ilmselt ei õnnestunud.
Pildistatud on teleskoobi abil, kogu kuuketas teleskoobi vaatevälja ei mahu. Nii on esimesel pildil see Kuu serv (Päikese poolt valgustatud, terav), mille taha Saturn kadus. Järgmistel piltidel on ümmarguses teleskoobi vaateväljas valguse-varju piir Kuul, tema valgustamata serva kaugust sellest piirist (terminaatorist) võib aimata vaid serva tagant väljuva Saturni järgi. Kuu faas oli siis umbes 90
| 01.10.2003 |
Virmalised... |
Rait |
Kas või kuidas on omavahel seotud Päikeseplekkid ja virmalised?
Tean et virmalisi tekitab Päikese magnetuul Maa atmosfääri jne.
Toimetuselt: Päikeseplekid ja virmalised on omavahel tihedalt seotud. Täpsemalt saab lugeda artiklist 'Vaatlejas' 2000/2.
| 30.09.2003 |
Suur Marsi vastasseis. |
Rait |
Oskate öelda mis kell (29.08) oli Marss täpses vastasseisus?
Toimetuselt: Marss oli vastasseisus 28. augustil kell 12.51 meie aja järgi. Kõige lähemal Maale oli ta 27. augustil.
| 30.09.2003 |
Koordinaadid. |
Taavi |
Ma inglise keelt eriti nagu ei mõista.
Ja ma paluksin nt:XEphemt-s välja arvutada ,et kuipalju ma pean otsa liitma kellaaegadele asimuuidele. Kui minu elukoha andmed on:
58°53'23" põhjalaiust,
22°57'27" idapikkustkoha
Tanan väga!
| 29.09.2003 |
Miski liigub taevas? |
Hermo |
Elan Põltsamaa lähedal ja augustis sai Marsi vahtimise ajal märgatud, et põhja-lääne suunas liikus üle taeva (mitte väga kõrgel) mingi objekt (tehiskaaslane). Vaatlusajaks oli umbes kell 23.30, siis asus ta läänetaevas. Binoklis vaadates tundus, nagu oleks tegu kaksiktäpiga ja ta plinkis ka tugevalt. Liikus tehiskaaslase kiirusega.
Ma ei ole üldse kursis, kas see võiks olla mingi suurem tehiskaaslane? Läheb mõni selline üldse meilt üle? Kust võiks leida infot meilt üleminevate tehiskaaslaste kohta?
Toimetuselt: Sel korral oli ilmselt tegu lennukiga. Tehiskaaslased ei plingi.
Rahvusvaheline Kosmosejaama (ISS) on aeg-ajalt näha ka Eestis. Tema liikumisi saab vaadata leheküljelt http://www.heavens-above.com. Sealt saab infot ka "sähvatavate" sateliitide - Iriidiumite kohta. Muidugi peab sisestama vaatluskoha koordinaadid.
| 28.09.2003 |
jälle möödas |
jaak |
Sellise nimega on ülalpool pisike lugu. Loost ajendatult - Maa orbiidiga lõikuvate orbiitidega asteroidide arv on ilmselt päris suur. On suht loomulik, kui algne, mõne vaatlusega määratletud kohtumine osutub vääraks - orbiidi täpne määratlemine nõuab vaatlusandmeid (ehk aega).
Kas on aga teada ka selliseid asteroide, milliste puhul esmavaatluste põhine kohtumatus hilisemate vaatlustega küsitavaks osutub? Ehk teisiti - kas mõne asteroidi kohta osutub pikaajaliste orbiidivaatluste põhjal arvutatud kohtumistõenäosus lähitulevikus (lähimad mõnisada aastat) suuremaks kui 1/100 -le? 1/10000-le?
Toimetuselt: Selliseid pole seni leitud.
Oma elukoha koordinaadid leidsin 50.000-selt kaardilt, mille ostsin 44 krooni eest "Rahva Raamatust".
Võibolla said liiga täpsed (isegi Iriidiumide jaoks)?
Pole mõtet nagu selliseid "Värskeid pilte" Marsist üles panna, kui pldi kvaliteet on (suurendades) nii kehv.
Kui panna siisolgu ennem juba väiksem pilt...
| 25.09.2003 |
Galileo kurb saatus... |
Rait |
21.sept. hävitati Galileo Jupiterisse.
Ega ei oska juhuslikult õelda kellaaega.
Ja mis temaga siis võis seal sees juhtuda -plahvatas?
Kui tahan täpsemaid nt:tõusu ja loojangu asimuutide jaoks on vaja kasutada planetaariumiprogrammi, näiteks XEphem-is peab sisestama ju oma elukoha täpsed kordinaid. Järgmiseks -kus ma saan need anmed?
Minu jaoks on see probleem...
Toimetuselt: Näiteks Regio Teedeatlasest. Kui seda omal ei ole, tasub otsida raamatukogust. Internetist otsimiseks on hea koht http://atlas.ibs.ee. Algul on kaval otsida maakonda ning seejärel hiirega oma elupaiga lähistele klikkida. Kaardi allservas näidatakse kaardi keskpunkti koordinaadid (ehk see koht, kuhu klikiti). Need koordinaadid saab "Vingema otsingu" lingi peal juba käsitsi ette anda ning vastavalt ka täpsema kaardi küsida.
Et, järgmiseks mis on ekliptika?
Toimetuselt: Ekliptika on mõtteline joon taevas (taevasfääri suurringjoon), mida mööda näib rändavat Päike (vaadatuna Maalt). Ekliptika tasand on Maa orbiidi tasand, st sellel asuvad nii Maa kui Päike.
Suurringjoon on sfääri lõige tema keset läbiva tasandiga.
Lisaks ekliptikale on taevas veel tähtsad suurringid: taevaekvaator -- taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega
taevameridiaan -- taevapooluseid ja seniiti läbiv suurring.
Kui suur on Päikese pöörlemis kalle, mida mul ei õnnestu kusagilt leida? Ja kas mul on õigus kui ma väidan, et Päikese pöörlemisperiood on 24h ja 12 minutit?
Toimetuselt:
- Päikese pöörlemistelg on risti ekliptika tasandiga.
- Et Päike ei ole tahke keha, siis tema erinevad piirkonnad pöörlevad erinevalt: ekvaatoril (mis asub ekliptika tasandis, nagu järeldub eelmisest punktist) on pöörlemisperiood 25,6 ööpäeva, poolustel 36 ööpäeva; 60-ndal laiuskraadil 29 ööpäeva.
| 24.09.2003 |
PM ja AM... |
Rait |
Mida tähendavad PM ja AM?
Ma tean, et see on teatud ajaühik mõõdetuna teatud kohtades. Kui suur on nende vahe, kui Eesti aega ümber panna? Kumb aeg on siis meil kasutusel. Mul on vist kõik sassis...
Toimetuselt: Need on inglise keeles kasutatavad lühendid:
PM (ka pm) tähendab kellaaega pärast lõunat (e keskpäeva),
tulnud ladina keelest -- post meridiem
AM (am) tähendab kellaaega enne lõunat, ladina keeles - ante meridiem
http://www.astronomydaily.com on planeetide seisude kohta teised andmed, kui "www.obs.ee>Septembritaevas> alumises pildil.Kuidas nii siis. Ma usun ikka, et "Tähistaevas" on õigemini.
Või on mul jälle midagi kahesilma vahele jäänud...
Toimetuselt: Tähele panemata on jäänud mõned asjad küll. Meie 'Tähistaeva' septembri ülevaate pildil on toodud planeetide seis 15. septembril, astronomydaily.com annab pildi hetkel, mil tema poole pöörduti. Ja planeedid liiguvad kõik üsna kiiresti.
astro... annab planeedid nende orbiitidel, meie pildil olevad ringid näitavad kaugust (astronoomilistes ühikutes), st on nagu koordinaatvõrk. Maa on ringil sellepärast, et tema kaugus Päikesest määrabki ju astronoomilise ühiku suuruse.
Piltide orientatsioon on erinev. Nende võrdlemisel tuleks ühte neist mõtteliselt keerata nii, et suund Maa-Päike langeks kahel pildil kokku.
| 24.09.2003 |
Sügise algus2... |
Rait |
Kas sügise algus on enam vähem 14:07(nt:Euroopa riikides) sama kui Eestis? Ja miks see igal aastal erinev on?
Toimetuselt: Meil kõigil on üks Päike ja üks taevaekvaator. Ajahetk, mil Päike taevaekvaatori ületab, määrab sügise (ja kevade) alguse kogu maailma jaoks. Milline see kellaja number on, sõltub koha ajavööndist. Ja kui meil põhjapoolkeral algab sügis, siis lõunapoolkeral algab ju samal hetkel kevad.
Kalendriaasta pikkus on 365 või 366 päeva. Troopiline aasta on ajavahemik, mis kulub Päikesel kevadpunktist (koht, kus Päike kevadel ekvaatori ületab) kevadpunkti jõudmiseks, selle pikkus on 365 päeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit. Seepärast ongi aastaaegade algused igal aastal erinevad.
| 24.09.2003 |
Rauakamakas? |
Siim |
Kas see raua kamakas mõjutab kuidagi kompassi magnetnõela ja kui suur úee on?
Kas kaasneb ka mõni väike kraater või auguke?
| 24.09.2003 |
Sügise algus... |
Rait |
22.septembril kell 14:07 algas taas sügis.
Aga mida tähendab see astronoomias? Mida see päike ikkagi täpsemalt taevas ületab?
Toimetuselt: Sügis algab astronoomiliselt siis, kui Päike ületab taevaekvaatori. Vaata ka pilti.
| 24.09.2003 |
Binoklid |
allan |
Minult veel üks inglise keelne link binoklite kohta:
http://www.ITEastronomy.com/products/binoculars/
Ise eelistan binoklit, mida on vajadusel võimalik tripoodi külge kinnitada - käed ei väsi ära ja objekti on lihtsam vaateväljas hoida.
http://www.astronomydaily.com-is on nagu juba 1.valed andmed planeetide seisude kohta...
Võimalik et ei saa asjast aru aga noh...
Toimetuselt: Andmed on siiski kõik õiged. Võivad tulla väikesed vahed mõne planetaariumiprogrammiga arvutatutega ümardamise tõttu. Kui miski ei klapi, tuleb kõigepealt kontrollida vaatluskoha koordinaate.
Jüri andis tõesti hea lingi, minge vaadake järele, seal saab isegi vaadata kus virmalisi on.
| 23.09.2003 |
AstronomyDaily.com |
Jüri |
Veel üks päris hea astronoomiaalane veebiportaal:
http://www.astronomydaily.com
Peale registreerimist ja oma asukoha andmete sisestamist on kõik hetkel näha olevad taevanähtused hiireklõpsu kaugusel. Ja veel palju muudki...
| 23.09.2003 |
Heledused... |
Taavi |
Kui suur on M31,M1, ja M33 heledus?
Kui suur on "Pardiudu" heledus, ja kas selle(M?) vaatlemiseks peab olema tugev teleskoop?
Astronomy.com on minu andmetel astronoomiaajakirja Skyandtelescope-ga konkureeriva ajakirja Astronomy internetiväljaanne.
Mis asi on see "Astronomy.com" ? Kas selle liikmeks olemiseks piisab pea seljas taevasse vahtimisest?
| 22.09.2003 |
Andromeda M31 |
Allan |
Antud objekt on palja silmaga märgatav vaid harvadel öödel. Tavaliselt talvel, kui taeva foon on piisavalt pime. Heaks abivahendiks on 60x20 binokkel, mida annab kinnitada kolmjalale.
Toimetuselt: Nähtavusega õnneks lood nii kurvad ei ole. Kui M31 on vähegi horisondist kõrgemal (>30 kraadi) ja taevas ei paista Kuu ning valgusreostus tagasihoidlik (või olematu), siis võiks suur osa inimesi seda galaktikat palja silmaga näha (eeldusel, et ollakse vähemalt 20-30 minutit pimedas olnud ja silmad on pimedusega harjunud). Loomulikult, raamatupilti ei näe ei silma, binokli ega ka päris suure teleskoobiga. Palja silmaga vaadates paistab M31 uduse laiguna, 7x50 binokkel toob esile ovaalse uduse laigu, millel eriti mingeid detaile näha pole. 10-30cm apertuuriga teleskoop (suhtelise avaga näiteks F/8) ei muuda nähtavat eriti (~20 cm teleskoobis võib aimata spiraalharusid). Kui rääkida teleskoopidest suurema kui 40 cm apertuuriga, siis on võimalik juba mõningaid detaile eristada (kerasparved, spiraalharud jne). Loomulikult on parem, kui teleskoobil on suurem suhteline ava (F/4-F/6). Kuid reegel number 1: mida väiksem suurendus ja suurem vaateväli, seda parem. Andromeeda galaktika mõõdud taevas on umbes ~4 x 1 kaarekraadi!
Tõnis Eenmäe
Jah. Mul on 6x36 binokkel. Ning astronoomiaprogramm Starry Night Backyard ka leidmisel abiks. Kuma on põhjasuunas
Tere. Elan Lagujas ning tahaksin teada, kas mul on näha palja silmaga nähtavad Andromeeda udukogu. Elva kuma ulatub paarikümne kraadini taevalaotusest. Otepää kuma pole märganud.
Toimetuselt: Kui Elva kuma ei jää just lõunasuunda, ja Linnutee kenasti näha, siis kindlasti! Kõige paremini märkab Andromeeda galaktikat siis, kui sellest pisut mööda vaadata. Sellist tehnikat nimetatakse külgnägemiseks.
Kui kasutada on binokkel (kasvõi teatribinokkel), siis on Andromeeda udukogu lihtsalt leitav. Binokli abil on võrdlemisi lihtsalt leitav ka teine suur galaktika - M33 Kolmnurga tähtkujus (Kolmnurga ja Andromeeda tähtkujude vahel, umbes poole tee peal Kolmnurga terava tipu ja Andromeeda keskmise tähe (gamma) vahel).
Andromeeda galaktika leidmise kohta on olemas ka artikkel 2003. aasta esimesest Vaatlejast.
Olen leidnud ühe kivimi, mis sarnaneb rauakamakale.
Ei oska aga seda kusagil uurida lasta, millega tegu on.
Ta on roostepruun, kohati roostetanud.
Ta pinnal on tohutud põlemise jäljed ja sees on rohekaid ning kristallilisi osakesi.
On suht raske see väike tükk.
Tükk on saadud suurema kivi küljest, metsast.
Oleks huvitav teada, millega tegu.
| 19.09.2003 |
Asukoht |
Annika |
Kus asub selle kodulehekülje "kodu" pärielt? Kas Tartu observatooriumis (Tartu tähetornis) või Tõraveres. Andke abndeks aga ma ei saa aru.
Toimetuselt: Meie kodu on Tartu Tähetornis, Toomemäel. Me oleme MTÜ Tartu Tähetorni Astronoomiaring, teenime rahvast nii kuis oskame. Tartu Tähetorni eest hoolitseb (kütab,- koristab jne.) TÜ teaduskeskus AHHAA.
Päris-astronoomide kodu on Tõraveres ja nende asutuse nimi on Tartu Observatoorium, varem oli Tõravere Observatoorium.
| 16.09.2003 |
Marss 4 tollises teleskoobis |
Jüri |
Lausa uskumatu, et ka 10 cm apertuuriga teleskoobis näeb Marsil nii palju detaile. Pilt on saadud muidugi 600 kaadri keskmistamisel vastava tarkvaraga. Pildi autor arvab koguni, et vaevumärgatav laik keskjoonel alt veerandi läbimõõdu kõrgusel peaks olema Olympus Mons...
allikas: news://sci.astro.amateur
Eks ole kasutatud ka tahmatatud klaasi ja filmi ja alumiiniumkihiga CD-ketast ja pisikest pilu sõrmede vahel jne.
Õnneks annab meie silm märku, kui midagi valesti on ja väiksemad kahjustused paranevad teatud aja jooksul ise. Silma tundlikkus muidugi kahaneb teatud ajaks ja öistel vaatlustel näeb seetöttu vähem.
Samas on Päikeselt tulemas mitmesugust kiirgust - ere valgus pimestab, soojuskiirgus kõrvetab ja UV kiirgus kahjustab omal moel. Ja pole ju kindel, et käepärased vahendid kõiki neid võimalikke kahjulikke mõjusid maha võtavad.
Hullem lugu on tõesti siis, kui lisaks silmale ja filtrile vahepeal ka teleskoop või binokkel (pikksilm) on. Siis on kahjustuse oht kordades suurem ja kindlasti tuleb kasutada sellist filtrit, mis selleks otstarbeks mõeldud on. Näiteks Baaderi päikesefiltri kilet, mida www.teleskoop.com küljelt osta saab. Samast kilest on lihtne ise teha ka vastavad prillid - vaja läheb vaid pappi ja kleepsu - ning võite kindel olla, et silmad ka edaspidi korralikult näevad.
| 16.09.2003 |
½Floppy(A) |
Andres |
Päikest läbi binokli või teleskoobi vaadates peab olema kindlasti korralik valgusfilter. Aga kui Päikest läbi ½Floppy(A)ketta vaadata ilma vaatlusvahendita (palja silmaga), Päikese varjutust. Kas see rikub silmi? Või peab siis ka päris korralik filter olema?
| 14.09.2003 |
URAAN |
SIIM`ule |
Uraani võid näha väga hea nägemise korral ka palja silmaga, aga teistest tähtedest eristada on raske. Pead ikka teadma väga täpselt, kus ta asub. Normaalse binokliga võid isegi Neptuuni näha, aga see on veel keerulisem. Pluuto jaoks läheb juba teleskoopi tarvis.
http://www.fourmilab.ch/yoursky/ on hea koht!
Aga ka siin on antud lingid, vaata "vaatleja"`sse sisenedes Astronoomilist abimeest või http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=799
| 11.09.2003 |
Uraan2... |
Siim |
Kas nagu binokliga suurusega 12x45 pole nagu üldse võimalik teda nõrga tähenagi taevas näha?
| 10.09.2003 |
Marss Tallinna Tähetornis 09.09-10.09 |
Maksim |
Uraani peaks praegu lihtne leida olema, kuna ta asub Marsist natuke paremal ja kõrgemal. Aga siis, kui paremal ja kõrge? Ma inglise keelsetest planetaariumiprogrammidest aru ei saa.
Toimetuselt: Uraani heledus on praegu +5.7 tähesuurust ja oluliselt heledam pole ta kunagi, see on väga nõrk täheke. Iga inimene nii nõrku tähti ei näegi. Järelikult on teda alati väga raske leida. Võime vaadata planetaariumiprogrammist koha, kus ta asub ning siis nentida, et üks neist tähekestest on tegelikult Uraan. Planeedi leidmiseks on vaja ikka täpset tähekaarti ja teleskoopi.
Lisasime artikklisse 'Septembritaevas' pildi Marsist ja Uraanist.
| 10.09.2003 |
Tõusu asimuut |
Taavi |
Päikesesüsteem>Päike sptembris (tabelid) on Päikese tõusu asimuut , kulmineerumis (asimuut ja kõrgus) ja loojangu asimuut.Nagu teada loetakde tõusu siis kui Päike on horisondist kui pool ketast nähtaval.See tõusu asimuudi esimene number on asimuut,aga teine number?Kul kõrgusel on asimuut ja(teine nr) kõrgus .Aga tõusude ja loojangute teine nr. peaks olema ju 90"?
| 09.09.2003 |
2003 QQ47 |
Rait |
Nagu ma arusaan ,et kokkupõrke võimalus Maaga on üsna väike. (2014) võib siis ka mingitmoodi taevast ülesse otsida (vaadelda), on see võimalik? Kus tähtkujus ta (praegu) asub?Kui suur ta heledus maale lähimas punktis on?
No muidugi on sinna veel nii palju aega aga ikkagi...
| 08.09.2003 |
Kaareminut, sekund |
Taavi |
Aga mida tähendab mõiste kaaresekund täpsemalt, kui planeedi või kuu läbimõõt on selles ühikus.
Toimetuselt: Kaaresekund on nurgamõõdu ühik. Täisring on jagatud 360 (kaare)kraadiks, kraad 60 kaareminutiks, kaareminut 60 kaaresekundiks. Seega on
üks kaaresekund 1/3600 kaarekraadi. Kuu ja Päikese läbimõõdud on ligikaudu 30 kaareminutit, Veenusel maksimaalselt umbes 1 kaareminut (60 kaaresekundit). Kõik teised planeedid on väiksema nurkläbimõõduga. Kraadi suurusest annab aimu järgmine katse: sirutage käsi välja ja vaadake nimetissõrme - selle laiusele vastab umbes 1 kraadine nurk.
Mida tähendab astronoomias mõiste -kääne??
Toimetuselt: Kääne on üks kahest (Maakesksest) taevakoordinaadist. Sarnaselt Maa laius ja pikkuskraadidega kasutatakse astronoomias mõisteid otsetõus ja kääne. Kääne on siis taevakoordinaat, mis on analoog Maa laiuskraadidele. Seda mõõdetakse +90 kraadist (taeva põhjapoolus) -90 kraadini (taeva lõunapoolus).
Astronoomid kasutavad päris mitmeid erinevaid koordinaate - horisondilised, ekliptilised, galaktilised jne. Nood koordinaatsüsteemid on paika pandud vastavalt Maapealse vaatleja hetkeasukohaga ning põhjasuunaga, Maa orbiidi tasandi ja sõlmedega, meie Galaktika tasandiga. Loomulikult on veel teisigi koordinaatsüsteeme..
Lisalugemist võiks vaadata:
Päikesesüsteem>Kuu septembri (tabelites) on,,et 12.09 on Kuu Vaala tähtkujus, 13.09 Kalades ja 14.09 Jälle Vaalas? Kuida nii...?
Toimetuselt: Taevas on 88 tähtkuju, mille piirid on määratud kokkuleppeliselt Rahvusvahelise Astronoomialiidu poolt (1922. ja 1928.aastatel). Piirid moodustuvad taevakoordinaatide (käänderingid ja taevaparalleelid) lõikudest, enamus tähtkujudest on üsna nurgelised.
Päike näib taevas liikuvat mööda ekliptikat, mis läbib meie ajal kolmeteistkümmet tähtkuju (lisaks Sodiaagi tähtkujudele ka Maokandjat). Mööda ekliptikat liiguvad ka planeedid ja Kuu, aga mitte nii täpselt - nende orbiidid ei ole Maa orbiidiga samas tasandis. Kuu liikumistee kalle ekliptika suhtes on 5 kraadi, nii kaugele võib ta minna ka ekliptikast, nii üles- kui allapoole.
Niimoodi saabki Kuu (ja planeedid) liikuda palju enamates tähtkujudes kui Päike, ning tähtkujude nurgelisuse tõttu võib Kuu ühe kuu jooksul sattuda ühte tähtkujusse mitu korda.
Pilt Tartu Tähetorni taevakaardilt: jämedam sinine joon üle pildi on ekliptika;
tumedad peened jooned on tähtkujude piirjooned;
sinised horisontaal- ja vertikaaljooned on taevakoordinaadid (joonte vahe 15 kraadi/1 tund)
Kas kusagilt on eesti keeles selle asteroidi kohta rohkem lugeda, kui SL õhtulehes.
Toimetuselt: vaata siit!
| 02.09.2003 |
Teleskoop müüa |
Mihkel |
Tere
Soovin vahetada oma teleskoobi veidi teistsuguse vastu ja seoses sellega müügis selline teleskoop:
Peegelteleskoop Bresser Pluto-S 114 mm, F/4,3, ekvatoriaalne monteering, kaasa okulaarid f=20 mm ja f=12.5 mm, lisaks 3x barlow ja Meade elektrooniline okulaar (saab ühendada monitori või telekaga). Teleskoop 1 aasta vana ja samas korras, kui oli uuena.
Teleskoobi hind oleks ca. 3000 EEK.
Kui huvi, siis küsi infot: mihkel@tartumaja.ee või 052 579 17
Selle nädala alguseks lubatakse suure suuga jälle virmalisi, kui ilm selge siis minge kindlasti ja visake pilk taevasse, äkki veab! Htkel kül käisin väljas ja nägin ainult tähti ja paari pilve.
|
