22. detsembril kell 3:14 jõuab Päike oma teekonna kõige lõunapoolsemasse punkti ja põhjapoolkeral algab talv. Päike on oma talvises pesas mõne päeva (19. kuni 24.detsember), siis hakkab päev aeglaselt pikenema ning Päike üha kõrgemalt käima.
viimane veerand - 27. detsembril kell 2:31
4. detsembril on täielik päikesevarjutus, mis meil ei ole nähtav. Varjutust sai vaadelda Lõuna-Aafrikas, India ookeanil ja Austraalias.
Merkuuri liigub detsembris Amburi tähtkujus. Maksimaalsele kaugusele Päikesest (elongatsioon ~20°) jõuab ta 25. detsembril. Siis loojub Merkuur poolteist tundi pärast päikest, valgustatud on 63% planeedi pinnast, heledus on -0.5 tähesuurust ning ta paistab meile väga madalal edelataevas. Hoolimata küllalt suurest heledusest on Merkuuri leidmine ehataevast üsna raske, üritada maksab vaid Lõuna-Eestis.
Veenus liigub detsembris Neitsi tähtkujust Kaaludesse. Planeet tõuseb kirdest kella viie paiku ning särab heleda (heledus -4.6) Koidutähena päikesetõusuni.
Marss on praegu samuti hommikune planeet, liigub Neitsi tähtkujust Kaaludesse. Meie punase naaberplaneedi heledus on vaid 1.6 tähesuurust, otsida tuleb teda Veenus juurest. Marss liigub jätkuvalt ida poole ja möödub lääne poole rändavast Veenusest, kõige lähemal on planeedid 6. detsembril, vaid poolteist kraadi teineteisest.
Kitsas kuusirp oli planeedipaari juures 1. detsembri hommikul ning on jälle 30. detsembri hommikul.
 |
 |
1. detsember 2002, kell 6:30.
Veenus, Marss, Kuu ja Spiika, Neitsi tähtkuju peatäht.
Jaak Jaaniste foto, HP PhotoSmart618 |
Veenus ja teised 30.detsembri hommikul.
Programmi StarCalc pilt. |
Saturn asub Sõnni tähtkujus, 16.-17. detsembril näeme teda täpselt Päikesele vastassuunas. Nii on ta nähtav ehast koiduni ning ta heledus ja ketta läbimõõt on selle aasta suurimad, vastavalt -0.5 tähesuurust ja 20.6". Seepärast on detsember väga sobiv Saturni vaatlusteks teleskoobiga. Kuu lõpus jõuab Saturn väga lähedale Krabi udukogule (M1) ning jaanuari alguses läheb sellest üle. Seda lähenemist ja üleminekut on hea vaadelda ka binokliga.
19.detsembril on Saturni juures täiskuu.
Jupiter jõudis novembris Vähi tähtkujust Lõvisse, 4.detsembril muutub planeedi liikumise suund ning ta rändab tagasi Vähi tähtkujusse. Jupiter liigub siis idast läände, päripäeva. Tema heledus on -2.4, ketta läbimõõt 42 kaaresekundit. Tõuseb õhtul kella kaheksa paiku ning on näha kõrgel taevas ka veel päikesetõusu ajal.
23. detsembril on Jupiteri juures Kuu.
Detsembrikuus on vaadeldav ka üks ilus meteoorivool - geminiidid, nende maksimum on 14. detsembril. Eriliseks teeb geminiidid teiste langevate tähtede seas suhteliselt aeglane liikumine ning pikk jälg. Tähesadu geminiididest oodata ei ole, aga 100 meteoori tunnis on ka kena number. Et meil on Kaksikud (Gemini, voolule nime andja) detsembris 30 kraadi kõrgusel juba õhtul kell kaheksa, võib geminiide jälgida pea kogu öö. Aga kõige enam on neid oodata siiski kella kahe paiku öösel. Siis on meil radiant kõige kõrgemal (65°) ning lisaks hakkab loojuma ka Kuu, mis on meteoorivaatajate suur segaja.
Geminiidide maksimum ei ole nii terav kui leoniididel, seega peaks palju meteoore olema liikumas ka eelnevatel ja järgnevatel öödel. Kel hea võimalus soojast kodust öösel paariks tunniks õue astuda, võiks kolmel-neljal ööl järjest meteoore lugeda ning veenduda, et langevate tähtede arv tõesti suureneb (või ei suurene) maksimumi lähenedes.
Rahvusvaheliselt raadiovaatluste lehelt saate jälgida geminiidide maksimumi lähenemist.
Vaata ka eelmiste aastate geminiidijutte:
