|
Sügistalvistest rikkalikest vooludest on meil vaatamata veel ainult kaks: geminiidide vool maksimumiga ööl vastu 14. detsembrit ning nääritähed kvadrantiidid (1. jaanuar). Siis tuleb rohkem kui pooleaastane paus - kuni järgmiste perseiidideni.
Aga just need "kaks viimast" voolu on (geograafilist asendit arvestades) meie jaoks parimad. Nende radiandi käändenurk on suhteliselt suur (geminiididel 33, kvadrantiididel isegi 49 kraadi) ja nii on nad meilt vaadeldavad öö läbi. Ka on mõlema voolu tunniarvud aukartust äratavad: 100 - 120 lendtähte tunnis ja seda kõigil viimastel aastatel.
Aga alustame geminiididest, Kaksikute tähtkujust lähtuvast meteoorivoolust. Siin lisandub veel üks vaatlusi soosiv asjaolu - kuuvalguse puudumine. Voolu maksimumi ööl on parasjagu kuuloomine ja ega sellele eelnevatel või järgnevatel öödelgi temast erilist valgustajat pole.
Geminiidide voolu teeb teiste vooludega võrreldes eriliseks see, et tema tekitajaks pole mitte komeet, vaid asteroid. 1983.a. NASA kosmoselabori abiga leitud objekt numbriga 3200 ja nimega Phaeton tiirleb piklikul orbiidil, mille kaugeim ots - afeel - asub 2.4, periheel aga ainult 0.14 astronoomilise ühiku kaugusel. Ühe tiiru teeb planeedike pooleteise aastaga ja enam-vähem sama on ka temast välja kistud osakeste tiirlemisperiood.
Et tegu on mitte komeedi, vaid tõelise planeediga, näitab ka geminiidide suurem tihedus. Kui komeetide tuumad ning tavameteoorid omavad tihedust umbes 0.3 grammi kuupsentimeetri kohta (lumepalli tihedus), siis geminiidide tihedust hinnatakse 2 - 3 grammile (maapealsete kivimite tavaline tihedus).
Muidugi pole neid kosmilisi osakesi kunagi kaalutud, hinnang antakse selle järgi, kui kiiresti nad atmosfääris pidurduvad. Mida tihedam on osake, seda rohkem aega kulub tema pidurdamiseks ja seda pikem tuleb taevasse tekkiv tulejälg. Kui lugeda tiheduste suhteks 8, peab sama massiga perseiid või leoniid olema geminiidist poole suurema läbimõõduga (kuupjuur kaheksast) ning pidurduma neli korda kiiremini (ristlõike pindala on neli korda suurem). Kuis see mõjutab taevasse jääva jälje pikkust ning heledust, proovige ise rehkendada.
Õigupoolest tulekski kirjutada mitte tihedustest, vaid jälgede pikkusest. Ainult et see viimane sõltub ka meteoorkeha kiirusest, mis geminiididel on kõigist teistest vooludest oluliselt väiksem. Kui kõnesolnud perseiidid ja leoniidid omavad stardikiirust 60 - 70 kilomeetrit sekundis, siis geminiididel on see vaid 31 (kvadrantiididel 41) kilomeetrit. Ja ongi tulemus: jäljed tulevad ühepikkused, ainult et geminiididel kulub selle "joonistamiseks" rohkem aega.
Aga eks minge ja vaadake. Lühike tiirlemisperiood annab veel ühe eelise: geminiidide voolu maksimum on märksa laugjam kui "kometaarsetel" vooludel. Juba praegu on tunniarv kümne ringis, 12 detsembriks peaks see kasvama 30-ni ja nn. pool-laius (aeg, mil meteooride ilmumissagedus on rohkem kui pool maksimumaalsest) kestab tervelt 31 tundi (perseiididel alla 3 tunni, leoniididel veelgi vähem).
Kui ilm lubab, tuleks vaatlust alustada juba 12/13 detsembri ööl. Asjatundjad soovitavad teha seda kahes jupis: esimene tund kusagil kella 6 paiku õhtul, siis lauglevad lendtähed piki atmosfääri ja me näeme üksikuid väga pikki tulejutte. Tihedamat tähtede langemist on oodata pärast keskööd, kui Kaksikute tähtkuju on hästi kõrgel ning meteoorid lendavad otse meie poole, jättes taevasse arvukalt suhteliselt lühikesi väga heledaid jälgi. See on ka parim aeg meteooride pildistamiseks.
Sama kehtib muidugi "õige", 13/14 detsembri öö kohta. Ja viimast korda proovige lendtähti näha 14. detsembri õhtul, kell 18 - 20 kohalikus ajas. Lendtähti on siis juba hõredamalt, aga viimaste aastate kogemuse järgi on just sel maksimumi-järgsel ööl näha kõige rohkem heledaid meteoore.
Vaata lisa
|
