Rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon IMO

Meteoorivoolude kalender 2001. aastaks

IMO kalendri tõlkis eesti keelde Sven-Erik Enno

Loa kasutada IMO lehekülje materjale andis Rainer Arlt, Visuaalvaatluste komisjon.


Sisukord



Eessõna

Tere tulemast Rahvusvahelise Meteoorivaatlejate Organistsiooni (IMO) 2001. aasta Meteoorivoolude Kalendri eestikeelse versiooni leheküljele.

Käesoleval aastal ei sega kuu peale perseiidide ühegi suurema põhjapoolkera meteoorivoolu vaatlusi, seevastu tähtsamad lõunataeva voolud kaovad peaaegu täielikult kuuvalgusse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata leoniididele novembri keskel, kuna ka sel aastal võib toimuda nende aktiivsuse tõus või isegi tähesadu, vaatlusi soodustab ka kuuvalguseta taevas. Kontrollimist väärivad ka juuni lüriidide ja juuni bootiidide võimalikud aktiivsuse tõusud vastavalt juuni keskel ja lõpus.

Ei tohiks unustada ka seda, et ideaalselt peaks meteooride seire toimuma läbi kogu aasta kõigil öödel ning erinevaid meetodeid kasutades. Loomulikult ei ole see enamuse vaatlejate puhul praktiliselt teostatav ja nii peakski see kalender aitama valida kõige sobivamaid aegu, mil vaatlused ennast maksimaalselt tasuvad. Kuigi see kalender sisaldab muuhulgas ka tunnise täpsusega ennustusi kõigi suuremate öiste ja päevaste meteoorivoolude maksimumide kohta, mis põhinevad uusimail vaatlusandmetel, ei ole need ennustused kaugeltki nii täpsed, kui näiteks taevakehade liikumine või täheaeg. Päevaseid voole on regulaarselt seirama hakatud alles viimasel ajal, seetõttu on ennustused nende kohta isegi ebatäpsemad, kui öiste voolude prognoosid. Samuti esineb osadel vooludel maksimaalse tunniarvu muutumine aastast aastasse, mis võib olla nii perioodiline kui ka ootamatu. Lisaks sellele on mõnedel vooludel täheldatud ka osakeste jaotumist massi järgi, mis omakorda toob kaasa ajalised erinevused voolude teleskoopiliste, visuaalsete ja fotograafiliste maksimumide vahel. Siiski saadakse praegusel ajal enamus andmeid voolude kohta just nende visuaalmaksimumide ajal, need andmed peaksid meil aitama prognoosida ka voolude teleskoopilisi ja fotograafilisi maksimume.

Selle kalendri aluseks on Visuaalvaatlusteks sobivate meteoorivoolude tabel , mis tänu regulaarsetele täiendustele uusimate vaatlustulemuste põhjal on üks täpsemaid praegu kättesaadavaid palja silmaga vaadeldavate meteoorivoolude tabeleid. Kuid isegi sellest ei saa kunagi luua täielikku meteoorivoolude nimekirja, kuna on leitud ka üsna palju palja silmaga praktiliselt märkamatuid voolusid. Need voolud on sporaadiliste meteooride taustast eraldatavad vaid fotograafiliste, teleskoopiliste, video- või radarivaatluste abil.

Vaatlusandmeid kogub IMO üle terve maailma, et neid analüüsida ning kokkuvõtteid kõigile huvilistele kättesaadavaks teha. Samuti on vaatlusandmed vajalikud tulevikuprognooside koostamiseks. IMO loodi 1988. aastal just sellepärast, et väheste kohalike vaatlejate informatsioon ei ole kaugeltki piisav meteoorivoolude uurimiseks, mida rohkem on meil andmeid, seda täpsemad on ka meie ennustused.

Siiski on rahuldava pildi loomiseks Maaga lõikuvatest meteoorivooludest vaja koguda veel palju andmeid, seetõttu loodame edaspidigi vaatlejate aktiivsele toetusele. See tähendab seda, et kõik meteoorivaatlejad üle kogu maailma, sõltumata asukohast või vaatlusmeetodist, peaksid oma vaatlustel lähtuma IMO juhenditest ning saatma oma vaatlustulemused võimalikult kiiresti IMO Komisjonile analüüsimiseks.

Öiste voolude seirel on jätkuvalt enim levinud visuaalsed ja fotograafilised meetodid, ehkki nende võimalikkus sõltub suuresti ilmast ja kuu asendist. Teleskoopilised vaatlused ei ole kaugeltki nii populaarsed, kuigi nad võimaldavad palju täpsemat radiandi struktuuri määramist ja nõrkade visuaalvoolude tõhusamat uurimist. Ka videovaatlused, mida on laialdasemalt teostama hakatud alles viimastel aastatel, on andnud märkimisväärseid tulemusi. Nagu eespool selgub, on omad eelised ja puudused nii teleskoopilistel, kui ka fotograafilistel vaatlustel, kuid siiski on nende osatähtsus meteooride vaatlemisel üldiselt suurenenud. Palju tõhusamad on aga raadiovaatlused, mida saab teostada ööpäev läbi sõltumata ilmast, kuu- või päevavalgusest praktiliselt igal pool üle maailma.

Iga voolu vaatlemisel tuleks kasutada kõiki eelpool nimetatud meetodeid, nii saadakse ülevaade kogu voolu koostisest alates suurte osakeste poolt põhjustatud eredatest boliididest kuni väikeste tolmukübemekesteni, mis tekitavad teleskoopilisi meteoore.

Ükskõik kus ja millal te vaatlete, IMO soovib teile edukat aastat ja ootab alati teie andmeid. Selget taevast kõigile vaatlejatele!

Tähtsamad meteoorivoolud jaanuarist märtsini

Selle aasta esimene veerand toob mitu madala aktiivsusega voolu, kaasaarvatud virginiidid, mis kujutavad endast küllaltki hajutatud ekliptiliste radiantide kompleksi, mille aktiivsus algab jaanuari lõpus ja lõpeb aprilli keskel. Suurematest vooludest väärivad kindlasti ära märkimist kvadrantiidid põhjapoolkeral, mille vaatlusi kasvav kuu vaid osaliselt segab ja alfa-kentauriidid lõunapoolkeral (maksimum 7. veebruaril kell 22 UTC), mis kaovad kahjuks täiskuuvalgusse. Madala aktiivsusega delta-kantseriidide maksimum võib olla nii 11. jaanuaril (kahjuks täiskuuvalgel) kui ka 17. jaanuaril (kuu ei sega vaatlusi kohaliku keskööni). Samas veel nõrgemad delta-leoniidid veebruari lõpus on kuu suhtes palju parema koha peal. Gamma-normiidide maksimum peaks olema 13. või 17. märtsil (võimalik hilisem maksimum põhineb 1999. a. andmetel), mõlemal juhul segab vaatlusi kuu.

Päevastest raadiovooludest väärivad märkimist kaprikorniidid/sagittariidid (oodatav maksimum 1. veebruaril kell 08 UTC), ning hii-kaprikorniidid (maksimum 13. veebruaril kell 09 UTC). Hiljutiste raadiovaatluste tulemused vihjavad sellele, et kaprikorniidide/sagittariidide maksimum võib langeda ka 2-3 päeva hilisemale ajale. Aastail 1994-1999 tehtud hii-kaprikorniidide raadiovaatlused on veidi suurendanud ennustustäpsust selle voolu kohta. Kuna mõlema voolu radiandid asuvad maksimumi ajal <10 -15 päikesest läänepool, ei saa neid visuaalselt vaadelda isegi mitte lõunapoolkeral.

   Kvadrantiidid   QUA


   Aktiivsusperiood: 1. jaanuar-5. jaanuar;
   Maksimum        : 3. jaanuaril kell 12t UTC (lambda = 283.16 );
   ZHR             = 120 (võib kõikuda vahemikus 60-200);
   Radiant         : alfa = 230,    delta = +49; triiv;
   V               = 41 km/s;
   r               = 2.1 maksimumi ajal,  muutlik;
   TFC             : alfa = 242,    delta = +75  ja
                     alfa = 198,    delta = +40  (beeta >40 N);
   PEC             : enne     00t kohaliku aja järgi alfa = 150,    delta = +70;
                     pärast  00t kohaliku aja järgi alfa = 180,    delta = +40  ja
                     alfa = 240,    delta = +70 (beeta >40 N). 

Kvadrantiidid on sel aastal põhjapoolkeral üsna hästi vaadeldavad, kuna kasvav kuu loojub varsti pärast kohalikku keskööd 2./3. jaanuari ööl ning 01t30m paiku kohaliku aja järgi 3./4. jaanuari ööl. Karjuse tähtkuju põhjaosas asuv ja põhjapoolsetes vaatluskohtades loojumatu radiant aga saavutab vaatlemiseks sobiva kõrguse just pärast kohalikku keskööd. Seega on antud voolu vaatlemiseks sobivaim just hommikupoolne öö. Kuigi lõunapoolkeral ei tasu kvadrantiidide seire ennast ära, võiksid ka sealsed huvilised enne koitu püüda avastada üksikuid pikema liikumisteega voolu liikmeid.

Ülalmainitud maksimumi kellaaeg toetub IMO 1992. aasta parimatele vaatlusandmetele ning on leidnud kinnitust ka 1996., 1997. ja 1999. aasta raadiovaatlustega. Kui see ennustus õigeks osutub, peaks parimad vaatluspaigad olema Põhja-Ameerika kesk- ja lääneosas. Maksimum ise on tavaliselt lühiajaline ja tänu halbadele talveilmadele võib see hõlpsasti märkamatuks jääda. See võib olla üheks põhjuseks, miks maksimaalne ZHR aastast aastasse kõigub, kuid see ei välista kaugeltki tõelisi aineosakeste ebaühtlasest jaotumisest tingitud kõikumisi voolus. Näiteks 1998. aastal püsis visuaalsete meteooride ZHR maksimumi lähedal 2 tundi. Asja tegi keerulisemaks fakt, et väiksemate osakeste (raadio- ja teleskoopiliste meteooride) maksimum saabus mõni tund varem, kui suuremate (visuaalsete ja fotograafiliste) oma, see viitab vooluosakeste võimalikule sorteerumisele massi järgi. Seetõttu soovitatakse vaatlejatel olla valvsad kogu voolu aktiivsusperioodi vältel.

Paljud vaatlejad on vihjanud sellele, et antud voolu radiant on väljaspool maksimumi väga hajuv, kuigi see tähelepanek võib olla tingitud ka voolu väga madalast aktiivsusest väljaspool maksimumi lähedasi tunde. Seetõttu on fotograafilised ja videovaatlused voolu aktiivsusperioodi jooksul eriti teretulnud, kuna need aitavad eriti täpselt uurida radiandi struktuuri. Samuti sobivad selleks teleskoopiliste vaatlustega ja visuaalselt taevakaardile kantud meteoorijäljed.

   Delta-leoniidid   DLE

   Aktiivsusperiood: 15. veebruar-10. märts;
   Maksimum        : 24. veebruaril (lambda = 336);
   ZHR             = 2;
   Radiant         : alfa = 168,    delta = +16;  triiv;
   V               = 23 km/s;
   r               = 3.0;
   TEC             : alfa = 140,    delta = +37 ja
                     alfa = 151,    delta = +22  (beeta >10 N);
                     alfa = 140,    delta = -10  ja
                     alfa = 160,    delta =     0  (beeta < 10 N). 

See vool erineb teistest samal ajal aktiivsetest virginiidide radiantidest asteroidiga Pan (4450) sarnase orbiidi poolest, mis võib viidata selle päritolule. Kuna tunniarvud on väikesed ja enamus meteoore nõrgad, sobib see vool kõige paremini teleskoopiliseks uurimiseks. Visuaalvaatlejad peaks meteooride liikumisteed väga täpselt üles joonistama, et eristada delta-leoniide lähedal asuvatest virginiididest ja sporaadilistest meteooridest. Kuigi vool on paremini jälgitav põhjapoolkeral, ei tohiks lõunapoolkera vaatlejad seda unustada, eriti kui nad vaatlevad samal ajal teisi virginiidide radiante. Ühe päeva vanune kuu ning nädalalõpule langev maksimum loovad 2001. aastal suurepärase võimaluse delta-leoniidide uurimiseks. Radiant on hästi vaadeldav peaaegu kogu öö.


Tähtsamad meteoorivoolud aprillist juunini

Ajavahemikule aprilli lõpust kuni mai alguseni langeb kolme öise meteoorivoolu maksimum. Lüriidide ning pii-puppiidide vaatlusi kuu ei sega, kuid eeta-akvariidid (oodatav maksimum 5. mail kell 23t UTC, kõrged tunniarvud võimalike allmaksimumidega peaks püsima 3. maist 10. maini) kaovad kahjuks täiskuuvalgusse.

Palju aktiivsemad on antud ajavahemikul aga päevased voolud, milledest kuue maksimumid on mais või juunis. Kuigi üksikuid omikron-tsetiide ning arietiide on troopikas ja lõunapoolkeral õnnestunud vaadelda ka visuaalselt, on nende voolude ZHR-i täpseks arvutamiseks ikka vajalikud raadiovaatlused. Päevaste voolude oodatavad maksimumid UTC-s raadiovaatlejate jaoks on järgmised:
   aprilli piskiidid   --  20. aprillil kell 08t UTC;
   delta-piskiidid     --  24. aprillil kell 08t UTC;
   epsilon-arietiidid  --   9. mail     kell 06t UTC;
   mai arietiidid      --  16. mail     kell 06t UTC;
   omikron-tsetiidid   --  20. mail     kell 06t UTC;
   arietiidid          --   7. juunil   kell 09t UTC;
   dzeeta-perseiidid   --   9. juunil   kell 09t UTC;
   beeta-tauriidid     --  28. juunil   kell 08t UT

Enamik päevaste voolude ennustusi (väljaarvatud aprilli piskiidid ja mai-arietiidid) põhineb aastatel 1994-1999 kogutud andmetel.

Jätkub ka visuaalsete ekliptiliste radiandikomplekside aktiivsus. Näha võib nii üksikuid hiliseid virginiide kui ka sagittariide, mille maksimum on mais. Noorkuu 21. juunil teeb võimalikuks ka juuni lüriidide ning juuni bootiidide võimaliku aktiivsuse seired.

   Lüriidid   LYR

   Aktiivsusperiood: 16. aprill-25. aprill;
   Maksimum        : 22. aprillil kell 04t UTC (lambda = 32.1 );
   ZHR             = 15 (võib kõikuda,  kuni 90);
   Radiant         : alfa = 271,    delta = +34; triiv
   V               = 49 km/s;
   r               = 2.9;
   TFC             : alfa = 262,    delta = +16 ja
                     alfa = 282,    delta = +19  (beeta >10 S). 

Kuigi lüriidid on nähtavad ka ekvaatorist lõunapool, on parimad vaatlustingimused ikkagi põhjapoolkeral, üldiselt sobivad selle voolu uurimiseks kõik vaatlusviisid.

Tavaliselt on lüriidide maksimum lühiajaline, maksimaalne ZHR püsib ainult tund või paar, kuid näiteks 1996 aasta maksimaalne ZHR 15-20 oli vaadeldav 8-12 tunni jooksul. On täheldatud ka ZHR-i väikseid kõikumisi läbi aastate, huvitav oli asi 1996. aastal, kui ZHR kõikus vahemikus 10-30 tunnist tundi kogu maksimumi vältel. Viimane suurem aktiivsusetõus, mis oli väga lühiajaline, registreeriti 1982. aastal USA-s, tol korral tõusis ZHR 90-ni. Just ZHR-i mitteprognoositavate kõikumiste tõttu tasub lüriide alati vaadelda, kuna ei ole ette teada, millal järgmine suur aktiivsuse tõus võib toimuda.

Kogu öö jooksul taevas kõrgemale tõusev radiant saavutab vaatlusteks sobiva kõrguse kohaliku aja järgi kella 22t30m paiku. Sel aastal soosivad lüriidide vaatlusi ka noorkuu 23. aprillil ning maksimumi langemine nädalalõpule. Kui eespool antud maksimumi kellaaja ennustus õigeks osutub, on parimad vaatluskohad Aafrika läänerannikust ja Põhja-Atlandi lääneosast kuni Põhja-Ameerika idaosa ja Lõuna-Ameerika põhjaosani (paikades, kus radiant tõuseb vaatlusteks vajalikule kõrgusele). Kui aga maksimum toimub teisel ajal, muutuvad loomulikult ka soodsaimad vaatluskohad.

   Pii-puppiidid   PPU

   Aktiivsusperiood: 15. aprill-28. aprill;
   Maksimum        : 23. aprillil kell 15t UTC (lambda = 33.5 );
   ZHR             = perioodiliselt kõikuv,  kuni 40;
   Radiant         : alfa = 110,    delta = -45; triiv
   V               = 18 km/s;
   r               = 2.0;
   TEC             : alfa = 135,    delta = -55 ja
                     alfa = 105,    delta = -25  (beeta <20 N). 

See on noor vool, mis on seotud komeediga 26P/Grigg-Skjellerup ning selle aktiivsust on täheldatud alates 1972. aastast. Kaks lühikest maksimumi kuni 40 meteooriga tunnis toimusid aastail 1977 ja 1982, mõlemal aastal läbis voolu emakomeet periheeli. Enne 1982. aastat täheldati voolu väiksemat aktiivsust ka teistel aastatel. Aastal 1983 täheldati ZHR-i tõusu kuni 13-ni, mis võib olla vihjeks selle kohta, et komeedi osakesed hakkasid levima piki komeedi orbiiti komeedist kaugemale, nagu ka teooria oli ennustanud. Sel aastal on pii-puppiidide aktiivsuse tõus vähetõenäoline, kuna Grigg-Skjellerupi komeet läbib järgmist korda periheeli alles 2002. aasta oktoobris. Kuna voolu maksimum langeb sel aastal kokku noorkuuga, tasuks siiski kontrollida, kuidas see vool käitub.

Vool on paremini vaadeldav lõunapoolkeral ning enne keskööd, kuna hiljem on kohaliku aja järgi pärast kella 01t loojuv radiant väga madalal. Kui eespool toodud maksimumi kellaaeg on õieti ennustatud, siis on pariamad vaatluskohad Kesk-Austraaliast läänepool kuni Indiani. Enamik andmeid pii-puppiidide kohta on kogutud visuaalselt või raadiovaatlustega, kuigi voolus valitsevad aeglased ja heledad meteoorid sobivad ideaalselt fotograafilisteks vaatlusteks. Siiani pole keegi teatanud selle voolu teleskoopilistest- või videovaatlustest.

   Juuni lüriidid   JLYR

   Aktiivsusperiood: 11. juuni-21. juuni;
   Maksimum        : 16. juunil (lambda = 85);
   ZHR             = muutlik,   0-5;
   Radiant         : alfa = 278,    delta = +35; 
   Radiandi triiv  : 10. juuni: alfa = 273,    delta = +35,  
                     15. juuni: alfa = 277,    delta = +35,  
                     20. juuni: alfa = 281,    delta = +35;
   V               = 31 km/s;
   r               = 3.0;

Seda voolu ei ole kantud käesoleva meteoorivoolude kalendri visuaalvaatlusteks sobivate meteoorivoolude tabelisse, kuna selle olemasolu on kaheldav. Selle radiandi vähest aktiivsust täheldasid põhjapoolkera vaatlejad 1960-ndatel (esmakordselt 1966. aastal) ja 1970-ndatel, pärast seda andmed voolu kohta praktiliselt puuduvad. Kuigi 1996. aastal märkasid mitmed iseseisvad vaatlejad üksikuid juuni lüriide, ei kinnitanud 1997-1999 tehtud vaatlused kindla voolu olemasolu.

Kuna 2001. aastaks ennustatud maksimum langeb nädalalõpule ning kahanev kuusirp ei sega, võiks kõik vaatlejad proovida võimalikku voolu avastada. Radiant asub mõni kraad lõunas heledast tähest Veegast (alfa Lyrae) ja on hästi nähtav kogu lühikese suveöö. Kuna kirjanduses on välja pakutud mitu erinevat radiandi asukohta, tuleks kõik potensiaalsed juuni lüriidid hoolikalt taevakaardile üles joonistada, tähelepanu tuleks pöörata ka nende näivatele kiirustele. Voolu olemasolu tõestamiseks või selle ümberlükkamiseks sobivad ka fotograafilised- ja videovaatlused.

   Juuni bootiidid   JBO

   Aktiivsusperiood: 26. juuni-2. juuli;
   Maksimum        : 27. juunil kell 07t UTC (lambda = 95.7);
   ZHR             = muutlik,   0-100+ ;
   Radiant         : alfa = 224,    delta = +48; triiv
   V               = 14 km/s;
   r               = 2.2;
   TFC             : alfa = 156,    delta = +64 ja
                     alfa = 289,    delta = +67  (beeta = 25. . . 60 N).  

Viimane täiesti ootamatu ja tugev juuni bootiidide aktiivsuse tõus toimus 1998. aastal, mil ZHR 50-100+ püsis rohkem kui pool päeva, seetõttu viisime selle voolu uuesti visuaalvaatlusteks sobivate meteoorivoolude tabelisse ja julgustame kõiki vaatlejaid seda seirama, et tabada tulevikus analoogseid ootamatult kõrgeid maksimume.

Enne aastat 1998 on kindlalt teada ainult 3 analoogilist juhtumit aastatest 1916, 1921 ja 1927, seevastu vahemikus 1928-1997 ei ole selle voolu kohta mingeid olulisi andmeid. Voolu emakomeet 7P/Pons-Winnecke läbis viimati periheeli 1996. aasta jaanuaris, järgmine kord jõuab ta sinna 2002. aasta mais. Ka periheelis jääb komeet 0.24 astronoomilist ühikut Maa orbiidist väljapoole, järelikult 1998. aasta aktiivsusetõusu põhjustanud osakestepilve orbiit erines komeedi omast, seetõttu pole meil praegu andmeid, mille järgi ennustada juuni bootiidide aktiivsust tulevikus. Radiant on vaatlusteks vajalikul kõrgusel enamuse lühikesest suveööst (ainult põhjapoolkeral) ning ka 26.-27. juunil kohaliku kesköö paiku loojuv kuusirp ei takista vaatlusi.


Tähtsamad meteoorivoolud juulist septembrini

Väiksematest vooludest kannatavad kuuvalguse all pegasiidid (maksimum 9. juulil) ja juuli fööniksiidid (maksimum 13. juulil). Teistest väikestest vooludest on kogu kvartali jooksul aktiivsed erinevad ekliptikalähedased radiandid, algul sagittariidid, seejärel akvariidid ja kaprikorniidid ning lõpuks piskiidid septembris.

Kaks suuremat voolu, lõuna delta-akvariidid (maksimum 28. juulil, samaaegselt väikese piskiid australiidide vooluga) ning alfa-kaprikorniidid (maksimum 30. juulil), kannatavad mõlemad kasvava kuu valguse tõttu. Tasub märkida, et kuu soosib vaatlusi põhjapoolkeral, aga radiant asub seal ebasoodsalt madalal. Ka lõuna ioota-akvariidid ja põhja delta-akvariidid (maksimumid vastavalt 4. ja 8. augustil) kaovad 4. augusti täiskuu valgusse.

Isegi perseiidide vaatlusi segab vara tõusev viimases veerandis kuu (ennustatav maksimum 12. augustil kell 14-17 UTC). Nagu näitavad 2000. aasta andmed, on 1862. aastal komeedist eraldunud osakesed hakanud laiali hajuma ja seetõttu pole sugugi lihtne möödunud aastate andmete põhjal tulevikuprognooside koostamine.

Väiksematest vooludest ei sega Kuu kapa-tsügniide ning põhja ioota-akvariide (väga nõrk vool). Järgmine täiskuu 2. septembril rikub ära alfa- (oodatav maksimum 1. septembril kell 00t UTC) ja delta-aurigiidide (maksimum 8. septembril) parima vaatlusaja.

Ka päevaseid raadiovoole on võrreldes mai-juuniga palju vähem. Märkimisväärsemad neist on visuaalselt täiesti kättesaamatud gamma-leoniidid (maksimum peaks olema 25. augustil kell 09t UTC, ehkki see pole arvutatud hiljutiste raadiovaatluste alusel) ning visuaalsete ja raadiovoolude piirimaile jäävad sekstantiidid (oodatav maksimum 27. septembril kell 09t UTC, kuid see võib toimuda ka päev varem). Seevastu aastal 1999 toimus maksimum punktis lambda = 186, mis vastab 2001. aasta 29. septembrile. Kasvav Kuu ei valmista probleeme visuaalvaatlejatele, kes püüavad tabada üksikuid sekstantiide, kuigi radiant tõuseb mõlemal poolkeral vähem kui tund enne koitu.

   Kapa-tsügniidid   KCG

   Aktiivsusperiood: 3. august-25. august;
   Maksimum        : 17. augustl (lambda = 145);
   ZHR             = 3;
   Radiant         : alfa = 286,    delta = +59; triiv
   V               = 25 km/s;
   r               = 3.0;
   TFC             : alfa = 330,    delta = +60 ja
                     alfa = 300,    delta = +30  (beeta >20 N). 

Noorkuu 19. augustil ei sega selleks aastaks prognoositud kapa-tsügniidide maksimumi, kuid tuleb arvesse võtta, et seda voolu tasub vaadelda ainult põhjapoolkeral. Voolu populatsiooniindeksi väärtus vihjab sellele, et parimaid tulemusi annavad teleskoopilised- ja videovaatlused, ent on täheldatud ka radiandist tulevaid üksikuid aeglasi boliide, seetõttu peaks teostama ka visuaalseid ja fotograafilisi vaatlusi. Radiandi triiv on väga aeglane, kuna see asub Lohe tähtkujus üsna ekliptika põhjapooluse lähedal. On ka mõningaid vihjeid voolu aktiivsuse muutuste kohta läbi aegade, mis võivad olla seotud boliidide perioodilise esinemisega. Kuigi praegu vajatakse kapa-tsügniidide kohta hädasti rohkem andmeid, jäetakse see vool pahatihti samal ajal aktiivseid perseiide vaadeldes tähelepanuta.

   Põhja ioota-akvariidid  NIA

   Aktiivsusperiood: 11. august-31. august;
   Maksimum        : 19. augustil (lambda = 147);
   ZHR             = 3;
   Radiant         : alfa = 327,    delta = -6; triiv
   V               = 31 km/s;
   r               = 3.2;
   TFC             : alfa = 255 kuni 0,    delta = 0 kuni +15,  
                     valige ise paarid nii,  et alfa erineks umbes 30 võrra (beeta <40 N). 

Kõik juulis ja augustis aktiivsesse akvariidide kompleksi kuuluvad voolud sisaldavad põhiliselt nõrku meteoore, seetõttu sobivad need eeskätt teleskoopilisteks vaatlusteks. Kuna Kuu soosib sel aastal ainult kompleksi väga vähe uuritud voole, on 2001. aastal hea võimalus koguda nende kohta vajalikke andmeid. Aastatel 1988-1995 tehtud visuaalvaatluste tulemusena on leitud halvasti piiritletud maksimum (vahemikus lambda = 148-151), see võib vihjata kõrgeimatele tunniarvudele hoopis mõni päev pärast siin antud maksimumi aega. Visuaalvaatlejad peavad meteoorijäljed väga täpselt taevakaardile kandma, et eraldada üheaegselt aktiivsete sama kompleksi radiantide meteoore.

   Piskiidid  SPI

   Aktiivsusperiood: 1. september-30. september;
   Maksimum        : 19. septembril (lambda = 177);
   ZHR             = 3;
   Radiant         : alfa = 5,    delta = -1; triiv
   V               = 26 km/s;
   r               = 3.0;
   TFC             : alfa = 340 kuni 20,    delta = -15 kuni +15,  
                     valige ise paarid nii, et alfa erineks umbes 30 võrra (beeta suvaline). 

Piskiidid on veel üks kehvasti uuritud väike vool, mille radiant asub maksimumis väga lähedal kevadisele võrdpäevsuspunktile. Seetõttu on see võrdselt hästi vaadeldav mõlemal poolkeral läbi kogu öö. Sel aastal on noorkuu just kaks päeva enne piskiidide ennustatavat maksimumi, kuid see ennustus ei pruugi täpne olla, kuna sellel voolul võib olla ka mitu maksimumi. Selle voolu uurimisel saab rakendada nii teleskoopilisi ja videomeetodeid kui ka visuaaljooniseid.


Tähtsamad meteoorivoolud oktoobrist detsembrini

Varatõusev oktoobrikuine kahanev kuu võimaldab ainult lühikese aja jooksul enne oma tõusu drakoniidide võimaliku aktiivsuse seiret (1998. ja 1999. aasta vaatlustulemuste põhjal peaks voolu maksimum olema 8. oktoobril kella 07t ja 09t UTC vahel), seetõttu on vaatlustingimused väga kehvad. Oktoobri noorkuu aga soodustab igati epsilon-geminiidide ja orioniidide vaatlemist.

Väikeste ekliptiliste voolude järgmine maksimum saabub novembri algusest novembri keskpaigani tauriidide näol. Kahjuks on nii lõuna-tauriidide maksimum (5. novembril) kui ka võimalike radiandist lähtuvate boliidide maksimum oktoobri lõpust novembri alguseni rikutud täiskuuvalguse poolt. Seega pole tänavu head võimalust kontrollida 1998. aastal toimunud ja tauriidide tavalise maksimumiga võrdse ZHR-ga ebaharilikult varase maksimumi võimalikku kordumist. Põhja-tauriidide maksimumi (12. novembril) kuu ei sega.

Kuuvaba on ka võimaliku leoniidide tormi toimumisaeg novembri keskel nagu ka alfa-monotserotiidide maksimum. Hii-orioniidide maksimumi (2. detsembril) rikub ära novembri teine täiskuu. Detsembri alguses peaks olema võimalik kuutõusueelne fööniksiidide vaatlemine, seevastu hommikupoolsete puppiid-veliidide vaatlusi kahanev kuu segab. Teiste detsembrikuiste voolude maksimume kuuvalgus 2001. aastal ei sega.

   Epsilon-geminiidid  EGE

   Aktiivsusperiood: 14. oktoober-27. oktoober;
   Maksimum        : 18. oktoobril (lambda = 205);
   ZHR             = 2;
   Radiant         : alfa = 102,    delta = +27; triiv
   V               = 70 km/s;
   r               = 3.0;
   TFC             : alfa =  90,    delta = +20 ja
                     alfa = 125,    delta = +20  (beeta >20 S);

Tegemist on nõrga vooluga, mille aktiivsusperiood langeb kokku orioniidide omaga, seetõttu tuleb nende kahe voolu meteooridel vahet teha, selleks sobivad nii teleskoopilised ja videovaatlused, kui ka visuaaljoonised. Noorkuu 16. oktoobril annab suurepärase võimaluse selle voolu uurimiseks mõlemal poolkeral, kuigi põhjapoolsetel vaatlejatel on eelis. Radiant on vaatlusteks sobival kõrgusel peale keskööd.

   Orioniidid  ORI

   Aktiivsusperiood: 2. oktoober-7. november;
   Maksimum        : 21. oktoobril kell 08t UTC (lambda = 208);
   ZHR             = 20;
   Radiant         : alfa = 95,    delta = +16; triiv
   V               = 66 km/s;
   r               = 2.9;
   TFC             : alfa = 100,    delta = +39 ja
                     alfa =   75,    delta = +24  (beeta >40 N); või
                     alfa =  80,     delta = +  1 ja
                     alfa = 117,    delta = +  1  (beeta <40 N). 

Kasvav kuusirp ei valmista sel aastal orioniidide vaatlejatele probleeme. On täheldatud, et peale põhimaksimumi omab see vool ilmselt ka allmaksimume, kuna mõnikord jääb voolu aktiivsus peaaegu püsivale tasemele mitmeks maksimumilähedaseks ööks. Näiteks aastatel 1993 ja 1998 täheldati Euroopas 17. -18. oktoobri ööl allmaksimumi, mis oli tugevuselt võrdne põhimaksimumiga. Kõik vaatlejad peaksid olema teadlikud selliste allmaksimumide võimalikkusest. Visuaalvaatlejad on minevikus maininud mõnede allradiantide olemasolu, kuid hiljutised videovaatlused sellele ei vihja; et saada veel kinnitust, tuleks teostada ka teleskoopilisi ja fotograafilisi vaatlusi. Kuna orioniidide radiant asub taevaekvaatori lähedal, saab neid vaadelda peaaegu kogu maailmas ning radiant saavutab vaatlusteks vajaliku kõrguse mõlemal poolkeral peale keskööd (põhjapoolkeral veidi enne).

   Leoniidid  LEO

   Aktiivsusperiood: 14. november-21. november;
   Maksimum        : 17. novembril kell 13t UTC (lambda  =  235.27,orbiidisõlme 
                   läbimine),  võib toimuda ka muul ajal,  vaata tekstist;
   ZHR             =  torm (360? aastal 1998, 3700 aastal 1999, võivad põhjustada tormi);
   Radiant         : alfa = 153,    delta = +22; triiv
   V               = 71 km/s;
   r               = 2.9;
   TFC             : alfa = 140,    delta = +35 ja
			   alfa = 129,    delta = +  6  (beeta >35 N); või
			   alfa = 156,    delta = -  3 ja
			   alfa = 129,    delta = +  6  (beeta <35 N);
   PEC             : enne 00t kohaliku aja järgi   alfa = 120,  delta = +40  (beeta >40 N);
                     enne 04t kohaliku aja järgi   alfa = 120,  delta = +20  (beeta >  0 N);
                     pärast 04t kohaliku aja järgi alfa = 160,  delta =   0  (beeta >  0 N);
                     enne 04t kohaliku aja järgi   alfa = 120,  delta = +10  (beeta <  0 N);
                     pärast 04t kohaliku aja järgi alfa = 160,  delta = - 10 (beeta <  0 N). 

Leoniidide emakomeet 55P/Tempel-Tuttle läbis viimati periheeli 1998. aasta veebruaris ning sellele järgnenud lendtähtede torm 1999. aastal oli hästi vaadeldav Lähis-Idast kuni Kanaari saarteni. Hiljutised voolu uuringud aga vihjavad võimalusle, et kõrged, kuni tormitasemeni küündivad leoniidide aktiivsused võivad veel esineda ka aastatel 2001 ja 2002. Ei saa muidugi karanteerida, et see ennustus õige on, kuid isegi ebaharilikult kõrge aktiivsuse puudumisel tehtavad vaatlused võivad anda väärtuslikku informatsioon leoniidide kohta, ehkki nende teostamine pole vaatlejatele nii huvitav, kui tähesaju korral.

Eespool toodud maksimumi kellaaja ennustus baseerub Maa suurimal lähenemisel komeedi orbiidisõlmele. Aastal 1999 toimus tähetormi maksimum lambda = 0.035 (50 minutit) hiljem, kui orbiidisõlme läbimine. Teised ennustused baseeruvad erinevatel voolu kohta loodud teooriatel, nende põhjal võivad 2001. aasta maksimumid olla järgmised:
  • 17. novembril kell 16t30m UTC (Ignacio Ferrin; ZHR 350);
  • 18. novembril kell 10t01m UTC (ZHR 2500?),17t31m UTC (ZHR 9000?) või 18t19m UTC (ZHR 15000?; David Asher ja Rob McNaught);
  • 18. novembril kell 16t54m UTC (Peter Brown).
    Peter Browni arvutused vihjavad lisaks ka võimalikule heledate meteooride maksimumile 18. novembril kell 11t UTC. Kõiki neid andmeid ilmselt täpsustatakse 2000. aasta leoniidide maksimumi põhjal, pärast selle toimumist ilmuvad need täpsustused IMO ajalehes WGN.

    Radiant tõuseb pärast kohalikku keskööd (lõunapoolkeral hiljem), kasvav kuusirp vaatlusi ei sega. Kahe 17. novembri maksimumi puhul on parimad vaatluskohad Põhja-Ameerika lääneosast kuni Venemaa äärmise idaservani (13t UTC) või Alaska ja Okeaania lääneosast kuni Ida-Aasiani (16t30m UTC). Erinevate 18. novembriks ennustatud maksimumide parimad vaatluspaigad peaks olema Põhja- ja Kesk-Ameerika (10t-11t UTC), Ida-Aasia ja Australaasia (17t-18t UTC) või Lääne-Austraalia lääneosast kuni Kesk-Aasiani (18t UTC). Isegi väikesed muutused nendes aegades peaks tähendama, et ka väljaspool eelpool nimetatud alasid võib näha voolu maksimumi. Näiteks 1999. aasta tähetormi järellainetusena toimusid mõned ZHR-i tõusud 180-ni veel 13-14 tundi pärast põhimaksimumi, üle tunni püsis maksimumilähedane ZHR kõrgemal kui 1000. Üle 50 püsis ZHR aga rohkem kui ööpäeva, seega isegi mitte tormiaktiivsusega leoniidid väärivad nägemist. Kasutada võib kõiki vaatlusmeetodeid, tähesaju korral eriti fotograafilisi ja videomeetodeid.

       Alfa-monotserotiidid  AMO
    
       Aktiivsusperiood: 15. november-25. november;
       Maksimum        : 21. novembril kell 14t20m UTC (lambda = 239.32);
       ZHR             = kõikuv,  harilikult umbes 5,  kuid võib olla ka kuni 400;
       Radiant         : alfa = 117,    delta = +1; triiv
       V               = 65 km/s;
       r               = 2.4;
       TFC             : alfa = 115,    delta = +23 ja
                         alfa = 129,    delta = +20  (beeta >20 N); või
                         alfa = 110,    delta = -27 ja
                         alfa =  98,    delta = + 6  (beeta <20 N);
    

    See aastalõpuvool on võimeline valmistama üllatusi, alfa-monotserotiidide viimane lühike aktiivsusetõus toimus 1995. aastal (maksimaalne EZHR oli 420 ja kestis viis minutit, kõrgenenud aktiivsus kokku 30 minutit). Paljud Euroopa vaatlejad olid selle sündmuse tunnistajateks ja nende andmete põhjal me võisime ajakohastada voolu parameetrid. Selgus, et voolul esineb kümne aasta pikkune periood, kuid kas sellised aktiivsustõusud võivad toimuda ka edaspidi näitab ainult tulevik, seetõttu peaks kõik vaatlejad selle voolu seiret jätkama. Praegu oleme parajasti ühe kümneaastase perioodi keskpunkti lähedal.

    Sel aastal annab kasvav poolkuu suurepärase võimaluse alfa-monotserotiidide uurimiseks, kuna see loojub enne kella 23 kohaliku aja järgi, mil radiant saab hästi nähtavaks mõlemal poolkeral (siiski loojub kuu 21/22. novembri ööl pärast kohalikku keskööd paikades, mis asuvad lõunapool -30 laiuskraadist). Kui oodatav maksimumi kellaaeg õigeks osutub, siis on parimad vaatluspaigad Alaskast kuni Venemaa äärmise idaservani ja Jaapanini, kaasa arvatud Austraalia, Uus-Meremaa ning Vaikse Ookeani kesk- ja lääneosa.

      Fööniksiidid   PHO
    
       Aktiivsusperiood: 28. november-9. detsember;
       Maksimum        : 6. detsembril kell 7t UTC (lambda = 254.25);
       ZHR             = muutlik,  tavaliselt 3 või vähem,  aga võib olla ka kuni 100;
       Radiant         : alfa = 018,    delta = -53; triiv
       V               = 18 km/s;
       r               = 2.8;
       TFC             : alfa = 040,    delta = -39 ja
                         alfa = 065,    delta = -62  (beeta <10 N). 
    

    On teada ainult üks mõjukas fööniksiidide aktiivsustõus aastast 1956, kui ZHR oli 100. Siiski on veel kolm võimalikku väiksemat aktiivsusetõusu, kuid neil kõigil on olnud ainult üks tunnistaja, lisaks veel kahtlastes vaatlustingimustes. Kindlate IMO andmete järgi on selle voolu aktiivsus viimasel ajal praktiliselt olematu. Tegu võib olla perioodilise vooluga, mille kohta vajatakse rohkem vaatlusandmeid olenemata vaatlusviisist. Siiski võivad raadiovaatlused olla raskendatud, kuna madala kiirusega meteooridest jäävad nõrgalt ioniseeritud jäljed, mis peegeldavad raadiolaineid halvasti. Näiteks 1956. aastal andsid radarivaatlused ZHR-iks ainult 30. Sel aastal on vaatlustingimused vastuvõetavad kõigile lõunapoolkera vaatlejatele, kuna kahanev poolkuu ei tõuse enne 23t-0t kohaliku aja järgi ning õhtuhämarikus kulmineeruv radiant on vaadeldav enamuse ööst.

       Monotserotiidid MON
    
       Aktiivsusperiood: 27. november-17. detsember;
       Maksimum        : 9. detsembril (lambda = 257);
       ZHR             = 3;
       Radiant         : alfa = 100,    delta = +8; triiv
       V               = 42 km/s;
       r               = 3.0;
       TFC             : alfa = 088,    delta = +20 ja
                         alfa = 135,    delta = +48  (beeta >40 N); või
                         alfa = 120,    delta = -03 ja
                         alfa =  84,    delta = +10  (beeta <40 N);
    

    Visuaalselt madala aktiivsusega radiant, mille vaatlemisel tuleks teha täpsed joonised, eriti olulised on aga teleskoopilised ja videovaatlused, kuna enamus meteoore on nõrgad. Selle voolu üksikasjad, isegi radiandi asukoht, on siiani ebamäärased. Hiljutised IMO andmed näitavad ainult nõrka maksimumi eespool antud ajal. Teleskoopilised andmed vihjavad hilisemale maksimumile 15. detsembri paiku (lambda umbes 264 ), radiant alfa = 117, delta = +20. See aasta on voolu vaatlemiseks sobiv, kuna kuu tõuseb kohaliku aja järgi 01t paiku (hiljem lõunapoolkeral) 8. -9. detsembri ööl. Kuutõusu paiku kulmineeruv radiant on aga nähtav peaaegu kogu öö.

        Sigma-hüdriidid  HYD
    
       Aktiivsusperiood: 3. detsember-15. detsember;
       Maksimum        : 11. detsembril (lambda = 260);
       ZHR             = 2;
       Radiant         : alfa = 127,    delta = +02; triiv
       V               = 58 km/s;
       r               = 3.0;
       TFC             : alfa = 095,    delta = 00  ja  alfa = 160,    delta = 00
                         (kõigis vaatluskohtades,  ainult pärast keskööd). 
    

    Kuigi sigma-hüdriidid avastati 1960-ndatel fotograafiliste vaatluste käigus läheneb see väheste, kiirete ja nõrkade meteooridega vool visuaalse vaadeldavuse piirile. Kuna veidi üle 10 kraadi Prooküonist (alfa Canis Minoris) itta jääv radiant asub taevaekvaatori lähedal, saab seda voolu vaadelda praktiliselt kõikjal. Hilistel õhtutundidel tõusev radiant saavutab vaatlusteks sobiva kõrguse pärast kohalikku keskööd, 11./12. detsembri ööl alles hommikuhämaruses tõusev kuusirp vaatlusi ei takista. Nagu vihjavad hiljutised andmed, võib maksimum esineda ka kuni kuus päeva varem eelpool toodust, sel juhul aga segab kuu vaatlusi tunduvalt. Kasu on nii visuaalsetest joonistest, kui ka palju täpsematest teleskoopilistest ja videovaatlustest.

       Geminiidid  GEM
    
       Aktiivsusperiood: 7. detsember-17. detsember;
       Maksimum        : 14. detsembril kell 04t UTC (lambda = 262.2);
       ZHR             = 120;
       Radiant         : alfa = 112,    delta = +33; triiv
       V               = 35 km/s;
       r               = 2.6;
       TFC             : alfa =  87,    delta = +20 ja
                         alfa = 135,    delta = +49;  enne 23t kohaliku aja järgi,  
                         alfa =  87,    delta = +20 ja
                         alfa = 129,    delta = +20  pärast 23t kohaliku aja järgi (beeta >40 N);
                         alfa = 120,    delta = - 3 ja
                         alfa =  84,    delta = +10  (beeta <20 N);
       PFC             : alfa = 150,    delta = +20 ja
                         alfa =  60,    delta = +40  (beeta >20 N); ja
                         alfa = 135,    delta = - 5 ja
                         alfa =  80,    delta =   0   (beeta <20 N). 
    

    Geminiidid on üks paremaid ja märkimisväärsemaid iga-aastaseid meteoorivoole, mille maksimum langeb sel aastal noorkuu ajale. Põhjapoolkeral tõuseb radiant päikeseloojangu paiku ning saavutab vaatlusteks vajaliku kõrguse kohaliku aja järgi õhtutundidel. Lõunapoolkeral aga on radiant vaadeldav ainult kohaliku kesköö paiku. Kuid isegi siin on see vool oma tihti heledate ja mõõduka kiirusega meteooridega meelepärane vaatepilt kõigile vaatlejatele.

    Viimastel aastatel on täheldatud maksimaalse ZHR-i ja maksimumi kellaaja tühist varieerumist. Kuus kõige paremini vaadledud maksimumi viimase 12 aasta jooksul on kõik toimunud vahemikus lambda = 262.1-262.3 (ZHR 110-130), millele 2001. aastal vastab 14. detsember kell 01t30m kuni 06t30m UTC. Kõige tõenäolisem on ülalmainitud maksimumi kellaaeg 04t UTC, kui see õigeks osutub, siis on parimad vaatluskohad Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerika idaosani. Osakeste massi järgi sorteerumine voolus tähendab, et teleskoopiliste meteooride maksimum peaks olema peaaegu 1 päiksepikkuskraad (umbes 1 ööpäev) enne visuaalmaksimumi, teleskoopilised vaatlused vihjavad, et nendel meteooridel võib olla ka kuni kolm alamradianti. Kasulik oleks seda ka edaspidi jälgida, kuid selle voolu uurimiseks kõlbavad ka kõik ülejäänud vaatlusmeetodid.

       Koma berenikiidid  COM
    
       Aktiivsusperiood: 12. detsember-23. jaanuar;
       Maksimum        : 19. detsembril (lambda = 268);
       ZHR             = 5;
       Radiant         : alfa = 175,    delta = +25; triiv
       V               = 65 km/s;
       r               = 3.0;
       TFC             : alfa = 180,    delta = +50 ja 
                         alfa = 165,    delta = +20 enne 03t kohaliku aja järgi; või
                         alfa = 195,    delta = +10 ja
                         alfa = 200,    delta = +45 pärast 03t kohaliku aja järgi (beeta >20 N). 
    

    Nõrk väike vool, mida harilikult vaadeldakse ainult koos geminiidide ja kvadrantiididega, kuigi see vajab rohkem vaatlusi ka muul ajal, peamiselt maksimumi paremaks piiritlemiseks. Lõunapoolkeral on see vool peaaegu nähtamatu, põhjapoolsed vaatlejad aga peavad vaatlusandmete täiustamiseks trotsima külma talveilma. Sel aastal on vaatlustingimused head, kuna oodatava maksimumi ajal on kuu varaloojuva sirbi faasis. Vaatlusteks vajaliku kõrguse saavutab radiant peale kohalikku keskööd.

       Ursiidid  URS
    
       Aktiivsusperiood: 17. detsember-26. detsember;
       Maksimum        : 22. detsembril kell 12t UTC (lambda = 270.7);
       ZHR             = 10 (vahetevahel muutlik,  kuni 50);
       Radiant         : alfa = 217,    delta = +76; triiv
       V               = 33 km/s;
       r               = 3.0;
       TFC             : alfa = 348,    delta = +75 ja
                         alfa = 131,    delta = +66  (beeta >40 N);
                         alfa =  63,    delta = +84 ja
                         alfa = 156,    delta = +64  (beeta 30 kuni 40 N);
     

    Väga halvasti vaadeldav põhjapoolkera vool, millel on viimase 60 aasta jooksul siiski esinenud vähemalt kaks suurt aktiivsusetõusu, aastatel 1945 ja 1986. Samuti on teatatud mitmest väiksemast aktiivsustõusust, viimati aastail 1988 ja 1994. Teised samalaadsed sündmused võivad jääda kergesti märkamatuks nii halva ilma, kui ka vaatlejate vähese aktiivsuse tõttu.

    Selle voolu uurimisel võib kasutada kõiki vaatlusviise, palju on nõrku meteoore. Ursiidide kohta laekub meile vähe vaatlusandmeid, seetõttu on täpsete prognooside koostamine väga raske. Näiteks 1996. aastal toimus raadiomaksimum punktis lambda = 270. 8, mis 2001. aastal võib tähendada veidi hilisemat maksimumi 22. detsembril kell 15t UTC. Ursiidide radiant on loojumatu enamuses põhjapoolkera vaatluspaikades (seevastu tõusmatu enamuses lõunapoolkera omades), ehkki see kulmineerub pärast koitu ja on paremini vaadeldav hommikupoole ööd. Esimeses veerandis kuu loojub 22. detsembril kesköö paiku, andes pimeda vaatlustaeva just hommikupoolseks ööks. Parimad vaatluspaigad on Põhja-Ameerikast kuni Vaikse Ookeani põhjaosani.



    Radiantide mõõtmed ja meteooride kandmine taevakaardile

    Rainer Arlt

    Kui te ei vaatle suure meteoorivoolu maksimumi ajal on vajalik meteooride õige sidumine radiantidega, kuna väiksemate voolude meteooride kogusumma on samuti väike. Ilmunud meteooride taevakaardile kandmine võimaldab tagantjärgi voolukuuluvust palju täpsemini määrata, kui meteoorijälgede mõtteline tagurpidi pikendamine vaatluse ajal. Kui te joonestate vaadeldud meteooride liikumisteed gnomoonilisele taevakaardile saate neid hiljem vajalikul määral tahapoole pikendada kuni radiandini. Kui radiant asub teisel kaardil, peaksite otsima kaartide servadel mõned ühised tähed ja nende järgi kaardid õieti kokku sobitama

    Kui suur aga peaks olema radiant voolukuuluvuse määramisel? Ideaalne füüsikaline radiant on punkt, kuid visuaalsel joonistamisel tekkivate vigade tõttu näivad mitmed voolu kuuluvad meteoorid tulevat väljaspoolt seda punkti. Järelikult lubavad need vead suurema effektiivse radiandi kasutamist. Radianti ei saa aga lõputult suurendada, kuna radiandi suurendamisel suureneb ka sellest väljuvate sporaadiliste meteooride arv. Järelikult tuleb valida soodsaim radiandi diameeter, mis kompenseeriks visuaalsel joonestamisel tekkivad vead, kuid oleks samas võimalikult vaba sporaadiliste meteooride segavast mõjust.

    Tabel 1 annabki soodsaimad radiandi diameetrid sõltuvalt ilmunud meteoori ja radiandi vahelisest kaugusest.

       Tabel 1: Soodsaimad radiantide diameetrid meteooride seostamisel 
    väiksemate vooludega 
    sõltuvalt ilmuva meteoori ja radiandi vahelisest kaugusest D. 
    
         D    soodsaim
                     diameeter
       15      14
       30      17
       50      20
       70      23
    


    Meteoori liikumissuund ei ole ainus näitaja, mille järgi saab voolukuuluvust määrata. Ka meteoori nurkkiirus peab sobima voolumeteoori geotsentrilisele kiirusele vastava nurkkiirusega. Nurkkiirust tuleks hinnata kraadides sekundis. Selleks kujutage ette, et nähtud meteoor liikus püsiva kiirusega 1 sekundi jooksul, selle kujuteldava meteoori jälje pikkus ongi ilmunud meteoori nurkkiirus. Tüüpilised nurkkiirused jäävad vahemikku 3 kuni 25 kraadi sekundis. Tabel 2 annab nurkkiiruse määramisel tekkida võivate vigade suurused.

       Tabel 2: Võimalikud vead nurkkiiruse määramisel. 
    
       nurkkiirus      5   10   15   20   30   kraadi sekundis
       võimalik viga   3    5    6    7    8   kraadi sekundis
    
    


    Kui te olete avastanud meteoori, mis mahub ülalmainitud radiandi piiresse kontrollige selle nurkkiirust. Tabel 3 sisaldab meteooride nurkkiirused kolme erineva geotsentrilise kiiruse puhul, need annab iga voolu jaoks Tabel 5.


       Tabel 3: Meteooride nurkkiirused
     sõltuvalt meteoori ja radiandi vahelisest kaugusest ja 
    ilmuva meteoori kõrgusest kolme erineva geotsentrilise kiiruse puhul. 
    Kõik kiirused on antud kraadi/sekundis. 
    
                    V=25 km/s                 V=40 km/s                 V=60 km/s
     D   10   20   40   60   90    10   20   40   60   90    10   20   40   60   90
    10  0.4  0.9  1.6  2.2  2.5   0.7  1.4  2.6  3.5  4.0   0.9  1.8  3.7  4.6  5.3
    20  0.9  1.7  3.2  4.3  4.9   1.4  2.7  5.0  6.8  7.9   1.8  3.5  6.7  9.0 10.0
    40  1.6  3.2  5.9  8.0  9.3   2.6  5.0  9.5 13.0 15.0   3.7  6.7 13.0 17.0 20.0
    60  2.2  4.3  8.0 11.0 13.0   3.5  6.8 13.0 17.0 20.0   4.6  9.0 17.0 23.0 26.0
    90  2.5  4.9  9.3 13.0 14.0   4.0  7.9 15.0 20.0 23.0   5.3 10.0 20.0 26.0 30.0 
    
    


    Kasutatud lühendid

    alfa ja delta: Voolu radiandi koordinaadid, tavaliselt antud maksimumi ajaks; alfa on otsetõus, delta deklinatsioon. Voolu maksimumist väljaspoole jäävatel öödel tuleb arvestada Maa orbitaalsest liikumisest tingitud radiandi triiviga, mille leiate Tabelist 6 iga voolu jaoks.

    r: Voolu populatsiooniindeks. See on termin, mis iseloomustab voolumeteooride heledusjaotust. r = 2. 0-2. 5 on keskmisest heledam, r üle 3. 0 on aga keskmisest nõrgem.

    lambda: Päikese pikkuskraad. Tegemist on väga täpse mõõduga, mis määrab Maa asukoha orbiidil ja ei sõltu kalendri vigadest. Kõik lambdad on antud võrdpäevsusel J2000. 0.

    V: Meteoori kiirus atmosfääri sisenemisel km/s. Kiirused kõiguvad vahemikus 11km/s (väga aeglane) kuni 72 km/s (väga kiire). Keskmiseks kiiruseks loetakse üldiselt 40 km/s.

    ZHR (Zenithal Hourly Rate): tunniarv seniidis. See on maksimaalne meteooride arv, mida ideaalne vaatleja võib näha ühe tunni jooksul ideaalselt selge taevaga , kui radiant on seniidis. Kui meteooride aktiivsus püsib kõrgel tasemel alla tunni või kui vaatlustingimused on väga halvad antakse EZHR, mis ei ole nii täpne, kui ZHR.

    TFC (telescopic field center) ja PFC (photographic field center) vastavalt teleskoopiliste ja fotograafiliste vaatlusväljade tsentrid. Juurde on lisatud ka vastava vaatlusvälja kasutamiseks sobiv laiuskraad beeta ("<" tähendab "lõunapool ja ">" tähendab "põhjapool"). Et piiritleda täpset radiandi asukohta tuleb teleskoopilisi vaatlusvälju vahetada iga poole tunni tagant. Vaatlusväljade täpne valik sõltub nii vaatleja asukohast kui ka kasutatava instrumendi vaatevälja suurusest.


    
       Tabel 4: Kuu faasid 2001. aastal. 
    
         Noorkuu            Esimene           Täiskuu          Viimane
                         veerand                              veerand
                        
                          02. jaanuaril       09. jaanuaril     16. jaanuaril
        24. jaanuaril     01. veebruaril      08. veebruaril    15. veebruaril
        23. veebruaril    03. märtsil         09. märtsil       16. märtsil
        25. märtsil       01. arillil         08. aprillil      15. aprillil
        23. aprillil      30. aprillil        07. mail          15. mail
        23. mail          29. mail            06. juunil        14. juunil
        21. juunil        28. juunil          05. juulil        13. juulil
        20. juulil        27. juulil          04. augustil      12. augustil
        19. augustil      25. augustil        02. septembril    10. septembril
        17. septembril    24. septembril      02. oktoobril     10. oktoobril
        16. oktoobril     24. oktoobril       01. novembril     08. novembril
        15. novembril     22. novembril       30. novembril     07. detsembril
        14. detsembril    22. detsembril      30. detsembril
    


    Tabel 5: Visuaalvaatlusteks sobivate meteoorivoolude tabel. Andmed voolude kohta põhinevad parimatel kasutusel olevatel andmetel seisuga juuni 2000. Täiendavat informatsiooni saab IMO Visuaalkomisjonist. Sulgudes maksimumi kuupäevale vastavad tabelis antud radiandi koordinaadid, kuigi tegelikult võib maksimum toimuda ka muul ajal. Mõnede voolude ZHR muutub aastast aastasse, sel juhul on antud kõige uuematel andmetel põhinev prognoos. Juhul, kui tegemist on tõenäoliselt perioodilise vooluga on antud "var. " = varieeruv. Tärn (*) lamda järel tähendab, et antud voolul võivad muul ajal esineda allmaksimumid, mis on märgitud tekstis.

    Vool                        Aktiivsus          Maksimum     Radiant V   r  ZHR
                                 periood            kuupäev   lambda  a.   d. 
                                                                       km/s
    Kvadrantiidid          01.jaan.-05.jaan.  03.jaan.   283.16 230 +49 41 2.1 120 
    Delta-kantseriidid     01.jaan.-24.jaan.  17.jaan.   297    130 +20 28 3.0   4
    Alfa-kentauriidid      28.jaan.-21.veeb.  08.veeb.   319.2  210 -59 56 2.0   6
    Delta-leoniidid        15.veeb.-10.märts  24.veeb.   336    168 +16 23 3.0   2
    Gamma-normiidid        25.veeb.-22.märts  13.märts   353    249 -51 56 2.4   8
    Virginiidid            25.jaan.-15.apr.  (24.märts) (004)   195 -04 30 3.0   5
    Lüriidid               16.apr. -25.apr.   22.apr.    032.1  271 +34 49 2.9  15
    Pii-puppiidid          15.apr. -28.apr.   23.apr.    033.5  110 -45 18 2.0 var.
    Eeta-akvariidid        19.apr. -28.mai    05.mai     045.5* 338 -01 66 2.7  60
    Sagittariidid          15.apr. -15.juul. (19.mai)   (059)   247 -22 30 2.5   5
    Juuni bootiidid        26.juun.-02.juul.  27.juun.   095.7  224 +48 18 2.2 var.
    Pegasiidid             07.juul.-13.juul.  09.juul.   107.5  340 +15 70 3.0   3
    Juuli fööniksiidid     10.juul.-16.juul.  13.juul.   111    032 -48 47 3.0 var.
    Piskiid austriniidid   15.juul.-10.aug.   28.juul.   125    341 -30 35 3.2   5
    Lõuna delta-akvariidid 12.juul.-19.aug.   28.juul.   125    339 -16 41 3.2  20
    Alfa-kaprikorniidid    03.juul.-15.aug.   30.juul.   127    307 -10 25 2.5   4
    Lõuna ioota-akvariidid 25.juul.-15.aug.   04.aug.    132    334 -15 34 2.9   2
    Põhja delta-akvariidid 15.juul.-25.aug.   08.aug.    136    335 -05 42 3.4   4
    Perseiidid             17.juul.-24.aug.   12.aug.    139.8  046 +58 59 2.6 110
    Kapa-tsügniidid        03.aug. -25.aug.   17.aug.    145    286 +59 25 3.0   3
    Põhja ioota-akvariidid 11.aug. -31.aug.   19.aug.    147    327 -06 31 3.2   3
    Alfa-aurigiidid        25.aug. -05.sept.  01.sept.   158.6  084 +42 66 2.5  10
    Delta-aurigiidid       05.sept.-10.okt.   08.sept.   166    060 +47 64 3.0   6
    Piskiidid              01.sept.-30.sept.  19.sept.   177    005 -01 26 3.0   3
    Drakoniidid            06.okt. -10.okt.   08.okt.    195.4  262 +54 20 2.6 var.
    Epsilon-geminiidid     14.okt. -27.okt.   18.okt.    205    102 +27 70 3.0   2
    Orioniidid             02.okt. -07.nov.   21.okt.    208*   095 +16 66 2.9  20
    Lõuna-tauriidid        01.okt. -25.nov.   05.nov.    223    052 +13 27 2.3   5
    Põhja-tauriidid        01.okt. -25.nov.   12.nov.    230    058 +22 29 2.3   5
    Leoniidid              14.nov. -21.nov.   17.nov.    235.27 153 +22 71 2.5 torm
    Alfa-monotserotiidid   15.nov. -25.nov.   21.nov.    239.32 117 +01 65 2.4 var.
    Hii-orioniidid         26.nov. -15.dets.  02.dets.   250    082 +23 28 3.0   3
    Fööniksiidid           28.nov. -09.dets.  06.dets.   254.25 018 -53 18 2.8 var.
    Puppiid-veliidid       01.dets.-15.dets. (07.dets.) (255)   123 -45 40 2.9  10
    Monotserotiidid        27.nov. -17.dets.  09.dets.   257    100 +08 42 3.0   3
    Sigma-hüdriidid        03.dets.-15.dets.  11.dets.   260    127 +02 58 3.0   2
    Geminiidid             07.dets.-17.dets.  14.dets.   262.0  112 +33 35 2.6 120
    Koma-berenikiidid      12.dets.-23.jaan.  19.dets.   268    175 +25 65 3.0   5
    Ursiidid               17.dets.-26.dets.  22.dets.   270.7  217 +76 33 3.0  10
    
    
    


            Tabel 6: Radiantide koordinaaadid ja triiv läbi aasta.
    
                COM      DCA      QUA
     0.jaan. 186 +20  112 +22  228 +50  
     5.jaan. 190 +18  116 +22  231 +49  
    10.jaan. 194 +17  121 +21
    20.jaan. 202 +13  130 +19              ACE      VIR
    30.jaan.                            200 -57  157 +16     DLE
    10.veeb.                            214 -60  165 +10  155 +20     GNO
    20.veeb.                            225 -63  172  +6  164 +18  225 -53
    28.veeb.                                     178  +3  171 +15  234 -52
    10.märts                                     186   0  180 +12  245 -51
    20.märts                                     192  -3           256 -50
    30.märts                                     198  -5
    10.apr.     SAG      LYR      PPU            203  -7
    15.apr.  224 -17  263 +34  106 -44     ETA   205  -8
    20.apr.  227 -18  269 +34  109 -45  323  -7
    25.apr.  230 -19  274 +34  111 -45  328  -5
    30.apr.  233 -19                    332  -4
     5.mai   236 -20                    337  -2
    10.mai   240 -21                    341   0
    20.mai   247 -22                    350  +5
    30.mai   256 -23          
    10.juun. 265 -23
    15.juun. 270 -23
    20.juun. 275 -23     JBO
    25.juun. 280 -23  223 +48
    30.juun. 284 -23  225 +47     CAP                        JPE 
     5.juul. 289 -22           285 -16     SDA            338 +14
    10.juul. 293 -22     PHE   289 -15  325 -19     NDA   341 +15     PER      PAU 
    15.juul. 298 -21  032 -48  294 -14  329 -19  316 -10           012 +51  330 -34
    20.juul.                   299 -12  333 -18  319  -9     SIA   018 +52  334 -33
    25.juul.                   303 -11  337 -17  323  -9  322 -17  023 +54  338 -31
    30.juul.    KCG            308 -10  340 -16  327  -8  328 -16  029 +55  343 -29
     5.aug.  283 +58     NIA   313  -8  345 -14  332  -6  334 -15  037 +57  348 -27
    10.aug.  284 +58  317  -7  318  -6  349 -13  335  -5  339 -14  043 +58  352 -26
    15.aug.  285 +59  322  -7           352 -12  339  -4  345 -13  050 +59
    20.aug.  286 +59  327  -6     AUR   356 -11  343  -3           057 +59
    25.aug.  288 +60  332  -5  076 +42           347  -2           065 +60
    30.aug.  289 +60  337  -5  082 +42     DAU
     5.sept.                   088 +42  055 +46     SPI
    10.sept.                            060 +47  357  -51
    15.sept.                            066 +48  001  -3
    20.sept.                            071 +48  005  -1
    25.sept.    NTA      STA            077 +49  009   0
    30.sept. 021 +11  023  +5     ORI   083 +49  013  +2
     5.okt.  025 +12  027  +7  085 +14  089 +49              GIA
    10.okt.  029 +14  031  +8  088 +15  095 +49           262 +54
    15.okt.  034 +16  035  +9  091 +15              EGE
    20.okt.  038 +17  039 +11  094 +16           099 +27
    25.okt.  043 +18  043 +12  098 +16           104 +27
    30.okt.  047 +20  047 +13  101 +16           109 +27
     5.nov.  053 +21  052 +14  105 +17
    10.nov.  058 +22  056 +15              LEO      AMO
    15.nov.  062 +23  060 +16           150 +23  112  +2
    20.nov.  067 +24  064 +16     XOR   153 +21  116  +1
    25.nov.  072 +24  069 +17  075 +23           120   0     MON      PUP      PHO
    30.nov.                    080 +23     HYD            091  +8  120 -45  014 -52
     5.dets.    COM      GEM   085 +23  122  +3           096  +8  122 -45  018 -53
    10.dets. 169 +27  108 +33  090 +23  126  +2           100  +8  125 -45  022 -53
    15.dets. 173 +26  113 +33  094 +23  130  +1     URS   104  +8  128 -45
    20.dets. 177 +24  118 +32                    217 +75
    
    


    Tabel 7:Raadiovaatlusteks sobivate päevaste meteoorivoolude tabel. Veergudes pealkirjaga "Parim aeg" on antud ligikaudsed vahemikud kohaliku aja järgi, mil antud laiuskraadidel on sobivaim aeg nende voolude vaatlemiseks. Kastutades sel ajal 45-kraadise nurga all paigaldatud nelja elemendilise antenniga vastuvõtjat ja umbes 1000 km kaugusel asuvat 30-kW saatjat, peaks teil õnnestuma tabada vähemalt 85% sobiva asendiga meteoorijälgedest. Lisaks võib öelda, et sageli sõltub vaatluse edukus tugevasti ilmakaarest, kuhu antenn on suunatud ning parim aeg neid vaatlusi teha on ikka voolu maksimumi lähedastel päevadel.
        Vool            Aktiivsusperiood   Maks.  lambda Radiant   Parim aeg    Arvukus
                                         kuup.  2000.0 ra dec.   50 N   35 S
    Kap/Sagittariidid   13.jaan.-04.veebr. 01.veebr. 312.5 299 -15  11t-14t 09t-14t mõõdukas
    Hii-kaprikorniidid  29.jaan.-28.veebr. 13.veebr. 324.7 315 -24  10t-13t 08t-15t madal
    Piskiidid (aprilli) 08.apr. -29.apr.   20.apr.   030.3 007  +7  07t-14t 08t-13t madal
    Delta-piskiidid     24.apr. -24.apr.   24.apr.   034.2 011 +12  07t-14t 08t-13t madal
    Epsilon-arietiidid  24.apr. -27.mai    09.mai    048.7 044 +21  08t-15t 10t-14t madal
    Arietiidid (mai)    04.mai  -06.juun.  16.mai    055.5 037 +18  08t-15t 09t-13t madal
    Omikron-tsetiidid   05.mai  -02.juun.  20.mai    059.3 028  -4  07t-13t 07t-13t mõõdukas
    Arietiidid          22.mai  -02.juul.  07.juun.  076.7 044 +24  06t-14t 08t-12t kõrge
    Dzeeta-perseiidid   20.mai  -05.juul.  09.juun.  078.6 062 +23  07t-15t 09t-13t kõrge
    Beeta-tauriidid     05.juun.-17.juul.  28.juun.  096.7 086 +19  08t-15t 09t-13t mõõdukas
    Gamma-leoniidid     14.aug. -12.sept.  25.aug.   152.2 155 +20  08t-16t 10t-14t madal
    Sekstantiidid       09.sept.-09.okt.   27.sept.  184.3 152   0  06t-12t 06t-13t mõõdukas