Vaatleja: Lugejakirjad (6 / 2003)

Südaöö paiku tõuseb suurepärane Jupiter ja on vaadeldan kuni hommikune Päike taeva heledaks teeb. Sedasi saab silma harjutada, et mis kellani keegi Jupiteri vaadata suudab (palja silmaga või binokliga). Hommikul on Saturngi veel näha, Jupiterist kahvatum, aga leitav, abiks Kuu, sest need kolm moodustavad taevalaotuses keva pika joone.

Täna õhtul on Kuu Saturnile veelgi lähemal ja vaadata veidi kehvem, kuid terve detsember ja jaanuar ja hiljemgi on Saturnist rõõmu küllaga. Suurim vastasseis on 31. detsembril.

Selget taevast!

Taevatoru

PS. Plaanis on korraldada Tallinnas avalik Saturnivaatamine, ettepanekud oodatud teleskoobi-foorumis.

08.12.2003 vastus faxwell

Esiteks, tähed ei kuku alla, ilmselt mõtled meteooridest, mis süttivad kuskil 20- 40 km kõrgusel ja põlevad ära, muidugi kui meteoor on piisavalt suur siis ta ära ei põle vaid kukub maapinnale saades nimeks meteoriit.

Toimetuselt. Kui juba jutuks läks: "kukkumine" tähendab, et mingi asi (langevarjur) alustab liikumist paigalseisust (maapinna suhtes). Kui ta kukuks kõrgelt (näiteks Kuu pealt), oleks lõppkiirus maapinnale jõudes 11 km sekundis, st. sama suur, kui peaks olema raketi algkiirus Kuule jõudmiseks. Madalamalt kukkudes on lõppkiirus muidugi väiksem.

Õhutakistus on (üle-heli-kiirusel) võrdeline kiiruse ruuduga ja seepärast algab ka kosmiliste osakeste (kiirus kuni 60 km/s) pidurdumine-süttimine märksa kõrgemal, 100 kuni 110 kilomeetri kõrgusel. Aga 23 km kõrguselt kukkuv langevarjur peab kõigepealt "kiiruse kätte saama" ja selleks kulub tal üsna mitu kilomeetrit.

07.12.2003 Atlased RT

Küsimus?Kas eesti keelseid atlaseid on ainult kaks olemas,üks vanem Täheatlas ja teine uuem Eesti Taevaatlas

Toimetuselt: Kui jutt on Eestis koostatud taevaatlastest, siis neid tõesti rohkem ei ole. Välja on antud tähekaarte - nii eraldi väljaandena kui kooliõpiku ja "Tähetorni Kalendri" lisadena. Eestikeelsete atlaste kohta ei julge midagi kindlat väita, kuna raamatuid ilmub pidevalt nii kodu- kui välismaal.

05.12.2003 Kui kõrgel süttivad tähed? T.Rander

Ühes DISCOVERY saates oli juttu prantslasest,kes hüppas alla ``õhupallilt``23km.kõrguselt,õhutakistus tekkis alles paarikümmne km.juures.Kas ka tähed ja muu sodi,mis maale kukkub,süttib meile niilähedal?

05.12.2003 Midagi kaugest planeedidt-Pluto Rait

http://maps.jpl.nasa.gov/pluto.html -Väike mingi programmike Pluuto pinnast ja ta ainukesest kaaslasest Charonist.(kui kedagi huvitaks)

04.12.2003 Mõned küsimused... Rait

Mõned küsimused, millele sooviksin vastuseid(kommentaari). *Mis lühend tähtkujust on Se2? (Päikesesüsteem>planeedid detsembris, 8.detsembri Pluuto tähtkuju) Mida all "Seletusi tabeli ridade kohta" ei ole.

*Mul on "Eesti tähistaevas"(+atlas) ja seal kaartidel on märgitud küll Ekliptika, tähtkujude piirid jne. Aga seal hakkas silma selline lühend nagu Gal ekv. Mis lühend siuke see on?

*Millal on Pluuto Päikesega ühendatud? (Maa /Päike/Pluuto).

Toimetuselt
* Lühend Se2 tähendab Serpens 2, see on Mao tähtkuju üks osa. Nimelt on Madu üle Maokandja õla nii, et tähtkuju ongi taevas kahes osas. 'Eesti tähistaeva' atlast uurides on see kenasti näha. Tähtkuju tähis kaardil on SER, mõlemal osal ühtemoodi. Pluuto läheb detsembris läbi Mao tähtkuju selles osa, mis jääb Maokandjast vasakule, mao saba.

* Pluuto ühendus Päikesega on 12. detsembril.

* Lühend Gal. ekv on Galaktika ekvaator. Vaatluslikus taevas tähendab see umbes Linnuteed. Tegelikult on see meie tähesüsteemi -- Galaktika pöörlemistasandi lõikejoon taevasfääriga.

03.12.2003 Ehk huvitab teisigi? Arne Hannus

Kuidas leida teavet gnomoonilise projektsiooni kohta?

28.11.2003 Sügiskolmnurk seenno

Peast ei tea selle kohta, aga näiteks selles 1990.a ilmunud "Täheatlases" on aastaaegade kaupa ka tähtkujusid tutvustatud ja seal vist olid need kolmnurgad ka. Nii et sealt võiks otsida.

26.11.2003 Taevakolmnurk? Betelguese

Nt:suvel on praktiliselt peakohal teatud(tähtkujudest)tähtedest kujutav kolmnurk-suvekolmnurk.Mis koosneb 1.(Luik)-Deeneb,2.(Neitsi)-Spiika ja 3.(Kotkas)-Altair.

Talvel on talvekolmnurk Orionist jm. Kevadel kevadkolmnurk.Igal aastaajal oma kolmnurk.Aga kuhu jääb sügiskolmnurk?????

25.11.2003 OMEGA CENTAURI URMAS SISASK`ile

Trüki kuhugi otsingusse (nt. Google) OMEGA CENTAURI , saad piisavalt infot, kui vaid võõrkeeli valdad. Eesti keeles ei leidnud.

http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?src=odp&query=OMEGA+CENTAURI

25.11.2003 OOMEGA KENTAURI URMAS SISASK

Armsad kaasvõitlejad.Sain Saksamaalt uue tellimuse,kirjutada 8-minutiline teos flöödile ja klaverile,mille sisuks oleks ,,OOMEGA KENTAURI,,Et aga seda objekti olen ma 10 aastat tagasi Austraalias Canberra observatooriumis oma ihusilmaga näinud,otsustasin tellimuse vastu võtta.Kuna aega mulle palju ei antud,soovin kiiresti astronoomilisi andmeid inspiratsiooni tarvis antud täheparvest.Järgmisel kokkutulekul teen välja.

21.11.2003 Marsi vastasseis 1

Kuidas näeb välja Marsi vastasseis väljaspool Maad?

http://www.astronomydaily.com/obsmars.asp

Toimetuselt: Kui jutt on sellest, kuidas Marsi vastasseis kosmosest paistab, siis tuleb lihtsalt joonistada Maa ja Marsi orbiidid ning kaks planeeti kohakuti panna.

Aga Marsi pealt vaadatuna paistab Maa Päikese eest läbi minevat - nagu Veenus tuleva aasta 8. juunil.

21.11.2003 Geomagnetilised tormid ja virmalised Helle Jaaniste

Eelmisel kuul magnettorme põhjustanud päikeseplekid on teinud tiiru ümber Päikese ning on jälle Maalt näha. Järelikult nende aktiivsete alade mõju jõuab ka Maale.

20. novembri varahommikune loide (plekilt 484) põhjustaski magnettormi, nüüd võib oodata virmalisi. Kahjuks on meil ilmaprognoos üsna lootusetu, november on ju reeglina pilves. Aga Päike pöörleb küllalt aeglaselt (vt. allpool), nii on need plekid meie poole vaatamas mõnda aega ja magnettormide võimalus on jätkuvalt suur.

Täpsemalt ilmaruumi ilmast ikka http://www.spaceweather.com.

20.11.2003 Andromeeda ?

Kas see on tõsi ,et Andromeeda tähtkujus oleva tähe ümber tiirlevad 2-4 planeeti? Tähe tähiseks on (kreeka tähestikust pärit) tähis ü p s i l o n. Kui nii,siis kust nende planeetide kohta infot saab?

19.11.2003 Päike Toke

Lugesin kuskilt, et Päikesel on jällegi "hullud" päevad igasugu plahvatuste jms näol. Kas see ei tee tiba murelikuks, et see Päike kuidagi ebastabiilne on viimasel ajal?

Äkki on tal plaan meid koos kõikide planeetidega lähitulevikus algosakesteks pihustada (miski noova vms)?

On Päike enne ka nii kaua nii ebastabiilselt aktiivne olnud ja kas sellega on ajaloost teada ka mingeid globaalseid kliimamuutusi?

No 65 miljonit aastat tagasi suurte roomajate ajastul oli ju kõikjal troopika, kas see võib äkki korduda.

Toimetuselt: Kui võrrelda neid "kohutavaid" purskeid ja plahvatusi Päikese koguvõimsusega, siis on nad samahästi kui märkamatud. Kui inimesed veel Päikest pikksilmadega ei uurinud, ei saanud nad arugi, et seal midagi muutuks. Ja Maa kliima muutusi seletatakse tavaliselt maapealsete protsessidega (mandrite triiv, vulkaanipursked, meteoriidi langemine).

Jääaegu on katsutud seletada ka päikesekiirguse neeldumisega kosmilises tolmus...

Tähefüüsika järgi plahvatab Päike siis, kui tema tuumakütus - vesinik - otsa hakkab lõppema. Ja see pole ka mingi plahvatus, vaid pigem paisumine. Päike paisub kuhugi Veenuse orbiidi kanti, tema pind jaheneb ja temast saab nn. punane hiidtäht.

18.11.2003 Udukogud? *

Kas udukogud on nagu Maad ümbritsevad pilve? Ma pean silmas et,kas udukogud on sellised õhulised värvilised pilved.Millest nad koosnevad? Ma tean et,need on mingitest plavatusest järele jäänud (gaasist) osad.

Toimetuselt: Udukogusid on mitut liiki, ka galaktikaid ja täheparvi nimetatakse mõnikord udukogudeks (nagu Andromeeda Udukogu). Kui "päris-udukogudest" rääkida, siis need paistavad meile teleskoobis tõesti "õhuliste ja värvilistena". Aga seda vaid juhul, kui tegu on gaasuduga, kus vesinik kiirgab punases, hapnik rohelises värvitoonis. Just sellistest udukogudest on tehtud paljud Hubble'i teleskoobi pildid. Ja sellised udukogud tekivad enamasti tähtede plahvatustest (supernoovadest).

Kui meil peaks kunagi õnnestuma mõne udukogu sisse minna, ei näeks me seal mingeid pilvi ega värve. Kosmiline gaas on palju hõredam kui õhk ja selleks, et teda näha, tuleb gaasipilve vaadata palju kaugemalt. Ja ka siis on helendus nii nõrk, et selle nägemseks on vaja üsnagi võimsat teleskoopi.

17.11.2003 Kuukaart?? l

Kus saaks osta või hankida endale ühe korralikuma Kuukaardi?Paljuvõib see maksta?(Eestikeelne)

Toimetuselt: Sellist ei olegi olemas. Kuid õnneks saab internetist abi - esialgu peaks vajadused küll ja küll katma Virtual Atlas of the Moon. Loomulikult ei ole see Windowsi all töötav programm eestikeelne, kuid see-eest on ta päris tasuta.

14.11.2003 Maa... Betelguese

Maa ei seisa kunagi paigal, Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese 365 päevaga = 1 aasta. Maa on pidevas liikumises. (Samas veel pööreldes)

14.11.2003 ... ...

kas maa seisab?

12.11.2003 Tahaks teada harri

Kas Päike ka pöörleb ja mitu pööret ta teeb ?
Kas seda pöörlemist saaks ka jälgida ?
Miks tähed alla ei kuku ?

Toimetuselt: Päike pöörleb, aga väga aeglaselt: üks täispööre võtab peaaegu kuu aega. Pöörlemist saab jälgida, kui Päikese pinnal on selgesti ära tuntavaid plekke. Praegu on Päike aktiivne ja plekke palju, nii et tasub proovida.

Võta binokkel või väike teleskoop, kinnita see fotostatiivile või mõnele muule alusele, suuna päikesele (vaadata ei tohi, see on silmadele väga ohtlik!) ja pane okulaari taha ekraan (näiteks raamat, millele on ümber pandud valge paber). Reguleeri okulaari, kuni Päike on terav ja plekid hästi näha. Siis joonista Päike koos plekkidega ekraanile, otse kujutise peale.

Kui nüüd järgmisel päeval uuesti vaadelda - projekteerides Päikese vanale kujutisele - näed selgesti, et plekid on nihkunud. 4 - 5 päevaga saab ilusa rea, mille abil võib hinnata nii pöörlemistelje asendit kui pöörlsmiskiirust.

Aga kuidas binoklit Päikesele suunata, kui vaadata ei tohi? Ega siin muud nippi pole kui proovimine. Pane binokkel paika ja otsi, kuni ta "läbi paistma hakkab", st. okulaar heledaks muutub. Siis pane ekraan ja hakka teravustama. Kui okulaari kruttimisest ei piisa, nihuta ekraani binoklile lähemale.

Pikem jutt Päikese vaatlemisest on meie varjutuse-ariklis.

Aga - et miks tähed alla ei kuku? Selle üle on inimesed väga ammu mõtisklenud. Tavaline seletus oli selline, et küllap nad on taevasse kinnitatud.

Ajapikku sai selgeks, et taevast kui taevakuplit või taevasfääri polegi olemas. Meie Maakera hõljub tohutu suures ilmaruumis ja need täpikesed, mida öösiti taevas näeme, on tegelikult kauged päikesed. Nad on nii kaugel, et ei tunnegi Maa külgetõmbejõudu. Järelikult ei saa nad ka kuhugi kukkuda.

Sellegipoolest - midagi sealt kosmosest mõnikord ikka Maa peale kukub. Vaata järgmisel nädalal hommikuti taevasse, sealt on oodata meteoore, mida vanarahvas ka "langevateks tähtedeks" nimetas.

12.11.2003 Hubble pildid Martin

Vaata sellisest kohast http://hubblesite.org/newscenter/newsdesk/archive/releases/.

12.11.2003 teleskoop harri

mitu aü näeb hubble?
kas saaks otseühenduse hubblega?
kas ma saan vaatada sellega quaoari,cha-ronit,pluutot?
ma olen 10 a.

12.11.2003 Leoniidid Kuuuurija

Leoniididehuvilistele soovitan vaadata: http://science.nasa.gov/headlines/y2003/10oct_doubleleonids.htm

11.11.2003 Leoniidid Eduard

Kas tulevasi Leoniide on meil ka näha. Kui on siis palju tunnis loota võib ja mis kella ajal kõige parem aeg vaadata on, kui just ilm lubab.

Toimetuselt: Juttu leoniididest on lugeda artiklitest 'Novembritaevas' ja 'Leoniidid aastal 2003'.

11.11.2003 ... harri

mis planeedid tiirlevad vastupidi

Toimetuselt: Eesti keeles on kaks sõna: tiirlema ja pöörlema:

kui keha liigub ümber mingi teise keha või punkti, siis ta tiirleb ümber selle

kui keha liigub ümber telje, mis läheb läbi keha enda, siis ta pöörleb.

Kõik päikeseperekonna planeedid tiirlevad ümber Päikese ühes suunas. Enamus planeetidest pöörleb tiirlemisega samas suunas. Vastassuunas pöörleb Veenus ja tiirlemistasandiga risti on Uraani pöörlemistelg.

Midagi planeetidest on lugeda Kosmoloogia õpikust

11.11.2003 Vastuseid Tarmo Tanilsoo

Anonüümsele: Kui inglise keelt oskate, saate näha ka http://www.spaceweather.com
Raidile: Kuu ei kaogi päris täielikult ära. Punane valgus, mis murdub Maa atmosfäärist läbi, valgustab seda piisavalt, et seda Maa pealt näha oleks. Täisvarjutuse ajal ongi nii pime, nagu polekski kuud taevas. See kui punane kuu ühe vöi teise inimese jaoks oli, jääbki ainult tema enda otsustada. Lagujas läks ilm juba pilve kella 21 ajal kuu kadus jäädavalt pärast keskööd.

10.11.2003 Varjutus Anonüümne

Kust ma saaksin Kuuvarjutusest pilte näha? (sellest 9.varjutusest) Mõni huvitav link sellest.

10.11.2003 Kuuvarjutus... Rait

Olin juba lootuse kaotanud, kuna ilm oli täiesti pilves. Kuid kell 8:00 õhtul vaatsin aknast välja ja nägin, et väljas on kuidagi valge ja puudel on varjud. Läksin kohe välja ja taevas oli täiesti selge. 12st paiku õues olles oli nii valge, et võis kas või raamatut lugeda. Tagasi tuppa magama. Kolme ajal ärgates, aknast välja vaadates oli väljas täisti pime. Esimene mõte oli, et on vahepeal pilve läinud. Õues olles selgus et, ei olegi pilves, vaid Kuu oligi niivõrd tuhmiks muutunud. Kõik tähed olid näha. 3:15 oli kuu lihtsalt TUHM ja KERGELT PUNAKAS, aga mitte selline nagu alumises lugejakirjas-punane.

KUIDAS TA NII PUNANE SAI OLI?

Mina sellisena ei näinud. Järsku märkasin et tähed hakkavad ümbruses kustuma ja taevas läks jälle ühtlaselt pilve. Nii kattes kogu taevalaotuse lõplikult endasse kaasa arvatud Kuu tänaseni...

10.11.2003 aü Rait

aü-Astronoomoline (astr. mõistena) ühik =150 000 000 miljonit km.(umbes sama kaugel ,kui Maa Päikesest)Kasutatakse Päikesesüsteemi piiretes.

09.11.2003 Kuuvarjutus RT

Kuni keskööni oli ilus ja ma juba lootsin, et täna veab ja näen kuuvarjutust, aga nii kui õue tahtsin minna, oli juba pilves ja kuu kadunud. Kahju

09.11.2003 varjutus harri

VARJUTUS HAAPSALUS

19.00:udune, kuud ei näinud
22.00:udu,kuu oli näha
01.25:kuu oli jõudnud põhjanaela suhtes ekvaatorile, algas varjutus(kuu põhjatipust)
02.45:sähvatus kuul
02.50:udu varjas kuu. Läksin magama

09.11.2003 Tänud Tarmo Tanilsoo

Tänud, Maksim. Ma juba kartsin, et Eestist varjutuse pilti ei tulegi. Mina ei näinud kahjuks midagi. Kirjutasin isegi oma ajalehe Lepiku Teataja jaoks reportaazhi. Starry Night Backyardi andmetel on järgmine kuuvarjutus 04. mail 2004. Loodan seda näha.

Toimetuselt: Täname Maksimi! Tartus oli pilves, aga ega ei julge öelda, kas mõnel sekundil varjutuse käigus kuu end pilveaugust näitas või mitte. Sellist kannatust, nagu Maksimil, meil ju ei jätkunud.

Järgmine kuuvarjutus on tõesti 4. mail 2004. Toimub kenal kevadõhtul, algab enne kella kümmet õhtul, igati meeldivad tingimused ju. Pealegi kestab täisvarjutus 1 tund ja 19 minutit, 9.11.03 kestis vaid 25 minutit. Ja kui selle nägemata jäänud varjutuse ajal oli Kuu väga kõrgel (40°), siis järgmisel korral on ta varjutuse alguses vaid 5 kraadi kõrgusel ja kulmineerub varjutuse lõppemisel 14 ° kõrgusel. Aga fotograafidele on madal kuu alati rohkem meeldinud!

09.11.2003 Pilt ! ! ! Maksim

Taevas oli pilves, ootasin kõige öö teleskoobiga, 22x100 binokliga ja kaameraga. Kell 3.22 oli umbes 40 selge sekundid. Oli tehtud kokku ainult kolm pilti, üks on siin: