Kera ruumala võrdub: neli kolmandikku korda pi (~ 3,1415926535...) korda kera raadiuse (R) kuup (ehk tehtena raadius korda raadius korda raadius).
Hetke koolimatemaatika programmis on see valem peidetud IX klassi programmi lõppu - võib-olla sellest ka need arusaamise probleemid?
Võib-olla seletate seda valemit. Isegi mina ei saanud sellest eriti aru...
Taevakehade suuruste võrdlemisel võrreldakse ruumalaid. Ruumalade suhe (jagatis) omakorda on võrdne läbimõõtude (ja ka raadiuste) suhte kuubiga.
Ma ei saa ühest asjast aru, et kuidas arvutatakse seda kui mitu korda on üks planeet teiset suurem? Ma olen proovind arvutada kui mitu korda on jupiter maast suurem(ma ei mõtle massi poolest). Kui ma pindala valemiga arvutan siis on jupiter maast aint 11 korda suurem aga ta ei ole ju päriselt, vaib mitmeid kordi rohkem
Selle ilusa perseiidi pildi saatis meiel juba 12. augustil
Ronald Tammepõld. Meteoor on tabatud Kassiopeia tähtkujus.
Seni on see meil kahjuks ainus 2004. aasta perseiidi pilt.
Pilt on tehtud ööl vastu neljapäeva (12.08) umbes kell 00:01 Tallinnas natuke
lagedamal platsil. Kaameraks oli Canon Powershot A75 digikas ja
säritatud sai seda pilti 15 sekundit. Kaamera oli üsna suure nurgaga
suunatud kirdesse või itta. Ise ma seda meteoori ennem pildi vaatamist
ei märganudki ehk tegu oli päris väiksekesega. Terve öö sai veel
proovitutud, aga ei saanud ühtki suuremat kaadrisse.
Astronoomiahuviliste IX kokkutulek oli ütlemata vägev üritus. Mina jäin küll väga rahule! Kui nüüd päris aus olla, siis oli järgmisel päeval pärast saabumist tööle kah kergem minna - ju oli asi väljapuhkamises või ehk vahelduses.
Asi on vist nii, et see erirelatiivsusteooria valem väljendab nn "seisusuuruste" muutumist. Kõik "osakesed", mis liiguvad valguse kiirusega, ei saa paigal olla - seega ei oma mõtet ka nn seisuaja mõiste footonil. Täpselt nii, nagu pole footonil ka seisumassi, mis sama valemi järgi peaks siis kiirusega c liikudes olema lõpmata suur.
Loodan, et ma füüsikuid asja mittevaldamisega väga ei pahanda. Nimelt tekkis mul järgmine mõte: footon jõuab Päikeselt Maale ca 8 minutiga. Footon liigub Maa suhtes kiirusega, mis on võrdne valguse kiirusega c. Järelikult Einsteini relatiivsusteooria järgi peaks tema aeg maa aja suhtes seisma, st. üks sekund footoni jaoks võrdub lõpmatu arvu sekunditega Maal olija jaoks?! Kui kohale jõudmise aeg on Maal olijate jaoks 8 minutit, siis footoniga kaasa lennates peaks aega kuluma 8*60/lõpmatus=0s? Kas see tähendab seda, et footon ei vanane? Kas on nii, või kui ei ole, võib-olla oskab keegi selgitada. Tänades Mihkel
Aitähh osavõtjatele, aitähh Krabi kooliperele, kes meid ära kannatasid ja igati aitasid.
Pildid ja põhjalikud vaatlustulemused paneme varsti 'Vaatlejasse'.
Lühidalt:
vaatluseks täiesti sobimatuid öid ei olnud, vähemalt hommikuks läks iga kord selgeks; aga meteoore loendada kahel ööl ei saanud.
Ootame osavõtjatelt pilte ja arvamusavaldusi!
mu wend n2gi 1 meteoori
Märkasin kokku tunnis 60 heledat meteoori, aktiivsus langes peale keskööd kiiresti. Aga ma nägin
Märkimist väärib 36-s meteoor, mida ma nägin (arvatavasti kell 0:24:52.52 (arvutasin välja arvestades meteooride langemise aktiivsuse langemist ja matemaatilisi keskmiseid). Too jättis taevasse kümneks sekundiks helendava tükilise jälje. Samuti lõi ta õue valgeks, nagu oleks välku löönud. Kuigi õu läks valgeks mitmel korra - kell 23:00 minu kodukohast üle käinud äike sähvis kaugustest veel tähesaju ajalgi, aga samas müristamist kuulda enam ei olnud.
Sellest, kuidas öö läks, tegin ma ajaleheartikli
Oodates ärevusega homseöist perseiidide tähesadu, tegin oma ajalehele väikese artikli.
Loodan südamest, et homme on ilm ilus.
Vaatlusobjekte 11 - 16 augustil
1. Algoli miinimum 11. aug. kl. 1.45 - ideaalne võimalus jälgida kogu varjutust. Kell 22, kui Algol nähtavale ilmub, on tema heledus umbes 2.5 tähesuurust. Kolme tunniga väheneb see terve tähesuuruse võrra. st. 2.5 korda ja täht on märgatavalt tuhmim kui temaga reas olevad Andromeeda tähed. Kolm tundi hiljem on tähe heledus taastunud. 13. augustil on varjutus taas näha, siis aga ainult lõpp: maksimaalne tumenemine leiab aset kl. 22.30 ja heledus taastub kella kolmeks öösel.
2. Laavavool Kuul. Vikerkaare laht, mida arvatakse olevat laavaga täitunud löögikraater, kaob Kuu varjupoolele 11. - 12. augustil. Kuu on siis vaadeldav hommikupoole, kuni Päikesetõusuni. Näha peaks olema kaarekujulised astangud, mille varjud üksteise järel nähtavale ilmuvad. Seejuures muutub pilt piisavalt kiiresti, et neid muutusi teleskoobis märgata. 12. augustil peaks näha olema veel üks Kuu hiljutisi mõistatusi - hangunud laavavoo jälg Vikerkaare lahes. Vt Sky & Tel., august ja sept.
3. Veenus on väga ilus koidutäht; poolfaasis, kohtub 12.aug. hommikul Kuuga.
4. Saturn tõuseb kella poole kolme paiku ja on hommikul ilusti vaadeldav.
5. Päike. Suur laikude rühm numbriga 649 on teisel tiirul selgesti näha ka palja silmaga (kontrollitud, 10. aug. kl.15). Laik 652, mis eelmisel kuul virmalisi tegi, ilmub nähtavale 14.-l augustil.
| 07.08.2004 |
Perseiidid |
velts |
Juba on näha perseiide langemas. Perseiidide vool on aktiivne 17. juulist 24. augustini, oodatav maksimum - kuni 100 metoori tunnis - saabub 11/12. augusti keskööl.
6. augusti ööl nägin 20 minuti jooksul juba kolme meteoori. Kaks neist üsna heledad ja pika trajektooriga.
Selget ööd ja head vaatlemist!
Paljud teist vast mäletavad 'Vaatleja' nr2 lugejakirjadest teadet, et varastati ära üks suur ja korralik teleskoop. Kahjuks ei saa teatada, et see on nüüd leitud. Aga mida võttis ette kahjukannataja, seda võite lugeda artiklist 'Astronoomilises abimehes'.
31. juulil kl. 21.05 (suveaja järgi, Tähetorni Kalendris on talveaeg!) jõuab Kuu täisfaasi. See on juulis juba teine täiskuu, mida kaasaegne lääne folkloor tunneb sinise kuu (Blue Moon) nime all.
Kust selline nimetus pärineb, on keeleteadlaste-folkloristide teema. Füüsikaseaduste järgi tähendab mingi eseme normaalsest sinakam värvus seda, et temalt tuleva valguse pikalaineline osa (spektri punane ots) on kusagil kaotsi läinud. Kui soovime pildistada “sinist kuud”, on kõige lihtsam pildistada teda läbi sinise filtri, mis neelab punast valgust.
Kuud nagu teisigi taevakehi näeme me läbi atmosfääri, mis paraku kipub neelama just lühilainelist, st sinist kiirgust. Loojuva Päikese punane värv ning apelsinikarva Kuu silmapiiri kohal on just selle neeldumise tagajärg. Et sundida õhku toimima sinise filtrina, tuleb sellesse segada osakesi, mille läbimõõt on lähedane punase valguse lainepikkusele (umbes 0.7 mikromeetrit). Laineoptika seaduste kohaselt hajutab selline tolm tugevasti just sama lainepikkusega kiirgust (suits paistab kollane või pruunikas) ning läbi suitsu paistvad esemed värvuvad sinakaks.
Ajaloost on teada, et 1883. aastal, pärast Krakatau vulkaani plahvatust, oli Kuu värvus sinakas üsna pikka aega. Teateid “sinisest kuust” saadi ka 1983. ning 1990. aastal ning neidki annab seletada vulkaanipursetega.
Ilma filtrita tehtud pildi, kus Kuu on märgatavalt sinakas, on netti riputanud Tom King Wataugast Texase osariigis. ( http://www.spaceweather.com/glossary/images2004/bluemoon/King1.jpg). Selle põhjuseks loeb autor madalat udu.
Meile peaks 31. juuli täiskuu paistma küll pigem punakana, arvestades tema madalat seisu (umbes kuus kraadi) silmapiiri kohal. Aga oma silm on kuningas!
Täna 25. juuli öösel on lootust näha virmalisi. Samuti oli päikeseloojangul hästi näha suur päikeseplekk 652.
Päikese aktiivsust reaalajas saab jälgida http://www.sec.noaa.gov/SWN/index.html ja spaceweather.com
| 20.07.2004 |
JÄNEDA MUUSIKATÄHETORN-PLANETAARIUMI 10. JUUBEL |
Urmas Sisask |
Armsad tähehuvilised! Täna õhtul kell 22.32 saab Jäneda Muusikatähetorn-planetaarium 10 aastaseks. Tõepoolest, 10 aastat tagasi toimus üheaegselt kaks kummalist plahvatust: kosmose poolt Shoemaker-Levy 9 komeedi kaksikfragmendi Q kokkupõrkumine planeediga Jupiter ja Maa poolelt pidulik sini-must-valge lindi läbilõikamine maakera seni ainulaadse Muusikatähetorni avamiseks. Avaldan “Vaatleja” arhiivi mõningad olulised ajaloolised faktid tähetorni kujunemisloost ja edasisest käekäigust.
* 1.september 1985 – asusin elama ja tööle Jänedale seoses korteri puudumisega Tallinnas. Sel ajal oli praeguse tähetorni kohal Jäneda mõisa muuseum
* 1986 – sain Jäneda Sovhoostehnikumile teleskoobi “Mizar” tingimusel, et aitan Jäneda sigalast 20 siga Tallinna tapamajja toimetada.
* 1987 – asutasin Jänedale astronoomiahuviliste ringi, mis huvi puudumise tõttu vähe aega tegutses. Jäneda muuseumist sai tolmu koguv kolikamber, kus oli ka kooliteleskoop, millega teostasin torni tipus individuaalvaatlusi muusikalise inspiratsiooni saamiseks. 1973. aastast kuni 1. jaanuarini 2002 oli minu kõige paremaks nõustajaks Tallinna Tähetorni astronoom Peep Kalv.
* 8. juulil 1992 – Shoemaker-Levy 9 komeet möödus Jupiterist vaid 21 000 km kauguselt. Tänu tugevale loodelisele jõule purunes komeet 21 fragmendiks, moodustus nn “pärlikee”. Jäneda tornis algas kapitaalremont: uued põrandad, tornile trepid, seinad, laed… Tähetorni rajamine oli plaanitud maisse 1993. Remonditööd lükkasid selle otsuse edasi.
* 16. juuli 1994 – algas kosmiline ilutulestik. Shoemaker-Levy 9 fragment A kukkus Jupiterile. Loodavale tähetornile sai muretsetud klaver “Riga”, millel annan kontserte tänini.
* 18. juuli 1994 – kõige suurema fragmendi K kukkumine Jupiterile. Muusikatähetorn sai avamiseks valmis. Shamaanitrummiga sai loodav objekt sisse õnnistatud.
* 20. juuli 1994 kell 22.32 – suurema kaksikfragmendi Q kukkumine Jupiterile. Eelnes pidulik 1. loeng-kontsert Pärnu Draamateatri näitlejatele. 22.00 lindi läbilõikamine, ühine sisseõnnistusrituaal. Teleskoop “Mizar” oli torni tipus vaatluseks valmis. Kell 22.32 oli taevas küll selge, aga kahjuks oli Jupiter 2 kraadi pealetunginud pilvemassi alla kolinud.
Asutus kandis sellest ajast nime Jäneda Tähetorn-muuseum. Tõepoolest – tähetornile eraldati üks nurgake, kus praegu on helitehnika. Seinale kleepisin paberist Orioni tähtkuju. Valdav osa kontserdipaigast oli sisustatud mõisa rekvisiitide ja mööbliga.
* 22. juuli 1994 – lõppes kosmiline ilutulestik. Shoemaker-Levy 9 viimane fragment W kukkus Jupiterile. Algas pidurdamatu huvi Jäneda tähetorni loeng-kontsertide vastu.
* 4. aprill 1996 – muretsesin tähetornile USA prillipoest moodsaima 8-tollise täisautomaatikaga teleskoobi Schmidt-Cassegrain meade LX –200.
* 16. mai 1996 – taas lindi läbilõikamine. Asutati kontsertruumi jällegi maailmas ainulaadne käsitsi tehtud planetaarium. 2500 fosforpaberist taevatähte koos 5.suuruse tähtedest moodustuva Linnuteega sai kleebitud kahe nädalaga. Kogu Eestis nähtav tähistaevas korraga seintel ja laes. Asutus hakkas sellest hetkest kandma oma lõplikku nime Jäneda Muusikatähetorn-Planetaarium. Viimasest ongi saanud turistide meelispaik. Tähetornile annetati 30 klapptooli. Muuseum kolis etteruumi, hiljem alla I korrusele. Paigaldatud koolitahvlile sai kinnitatud peale Universumi klaviatuuri täiuslik fotomaterjal süvataeva objektidega. Eesruum varustati isekogetud taevanähtuste piltidega ja muretsetud sai korralik helitehnika. Peep Kalv kinkis planetaariumi avamise puhul Sihhote-Alini 2-kg-se raudmeteoriidi. Sellest hetkest täidab meteoriiditükike kontserdikülastajate soovide täitmise funktsiooni.
* 3. september 1996 – toimus helikopteriga väljalend Tallinnast Jänedale selleks, et Jäneda Muusikatähetorn-Planetaarium rituaalselt koos Eesti muusikaga lülitada internetivõrku.
* 15. detsember 1998 – Jäneda torni tippu paigaldati alumiiniumprofiilidega klaaskuppel selleks, et külastajad saaksid läbi teleskoobi vaadata tähti ja päeval Jäneda kaunist loodust. Töid teostas AS Almeco Profiil”. Kahjuks on see töö jäetud senini lõpetamata, mistõttu süsteem ei funktsioneeri.
* 7.veebruar 2004 – toimus juubeli 1000. loeng-kontsert, külastajateks trükikoda Uniprint.
* 16. juuli 2004 – toimus tähetorni tegutsemise aastakümnendi viimane, 1033. loengkontsert EPA ökonoomia eriala vilistlastele.
10 aasta jooksul on aritmeetiliselt keskmiselt kuulanud kontserte-loenguid ca. 30 000 inimest. Et aga Jäneda on turisminduses Järvamaa esikolmikus, võib vabalt külastajate arv ületada 50 000 inimese. Adekvaatset vastust anda ei saa, sest enamus külalisteraamatusse (kohe tuleb kasutusele viies) end ei registreeri. Jäneda tähetorni valvab Mercedes Merimaa kingitud õlekõrtest kaitsehaldjas.
Tulevikuperspektiiv teiseks tegutsemiskümnendiks:
* Torni alumiinium-klaaskuppel töökorda sättida
* Riga pianiinost on saanud pensionär. Kiiresti tuleks muretseda uus klaver. Musta mattpinnaga minjoon Tallinna klaverivabrikust on mul ammu välja valitud. Vaja oleks raha väljaostmiseks.
* Metsviinamäetigude kodadest üritan etteruumi sättida Paul Prilleri koostatud Eesti rahvataeva planetaariumi.
* Universumi klaviatuur, eriti mikrokosmose osas, vajab täiendamist.
* Pööningu alla on pikemas perspektiivis soov rajada süstematiseeritud täiusliku pildimaterjaliga 100-200-kohaline kontsertsaal selleks. et koostöös Eesti Kontserdi ja Haridusministeeriumiga läbi viia taevaalaseid kontserte, loenguid, seminare ja festivale.
HURRAA! Esimesed 10 aastat on õnnelikult selja taga. Tahaksin tänada Järva Maakonnavalitsust, Järvamaa Omavalitsuse Liitu, OÜ Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskust, OÜ Jäneda Mõisa, Eesti Reformierakonda, Eesti Kultuurkapitali, Tartu Tähetorni, astronoome, sõpru ja kolleege, kes nõu ja jõuga minul selles pööraselt nauditavas töös kaasa on aidanud. Eriline tänuvõlg läheb teispoolsusesse, kus viibib Peep Kalv.
Urmas Sisask, 20. juuli 2004
| 20.07.2004 |
Kes parandaks binokli? |
Mihkel |
Tere
Küsimus siis järgmine: kas keegi teab, kus või kelle käes oleks võimalik lasta parandada prismadega ja zoomitavat binoklit? Viga selles, et läbi vaadates näeb kahekordselt.
Mihkel
Tere. Teatavasti kirjutasin eile, et nägin reedel huvitavat atmosfäärinähtust. Nüüd uurisin pisut http://www.sundog.clara.co.uk ja saingi kätte vastuse!!!
Selle reedel nähtud nähtuse nimi on inglise keeles "Circumzenithal Arc". Seniiti ümbritsev kaar.
Läänetaevas kell 18:40 paiku 16.07.2004(Igasuguse pildistamisvõimaluse puudumisel pidin pildi joonistama MS Paintiga)
Reede, 16. juuli 2004 õhtul väljas jalutades lõin juhuslikult pilgu taevasse. Korraga nägin (kell 18:24) taevas suurt vikerkaarevärvilist kaart.
Märkmed
Kell 18:28 oli selle vasaku ääre asimuut 250 kraadi ja parema ääre oma 285 kraadi. Kõrgus oli umbes 60 kraadi
Nähtus läks aja peale veelgi võimsamaks.
Maksimum saabus kella 18:40 paiku. Kell 18:40 oli selle vasaku ääre asimuut 230 kraadi ning parema ääre oma 320 kraadi. Kõrgus endiselt umbes 60 kraadi.
Kella 18:50 paiku hakkas kaar tuhmuma, kell 18:53 oli see peaaegu märkamatu. Kella 18:54-ks ta kadus.
Lõppsõna:
Nägin seda oma elus küll vist esimest korda, algul arvasin, et libapäike aga see ta nüüd küll ei olnud.
Nüüd on kaks päeva möödunud ja ma siiani imestan, mis see oli.
| 17.07.2004 |
Komeediavastajad |
Margus |
Tere.
Sattusin lugema sellist uudisjuppi:
2004 COMET AWARD WINNERS
Two Australians will share the sixth annual Edgar Wilson Award for amateur
comet discovery. According to IAU CIRCULAR 8372 issued by the Central
Bureau for Astronomical Telegrams last July 12th, the winners are Vello
Tabur (Wanniassa, Australian Capital Territory) for discovering C/2003 T3
and William A. Bradfield (Yankalilla, South Australia) for C/2004 F4. In
addition to the honor and prestige associated with the award, each winner
receives a plaque and a cash prize typically worth several thousand
dollars....
http://SkyandTelescope.com/news/article_1300_1.asp
Esimene nimi seal on kangesti eestipärane. Oskab keegi järsku kommenteerida?
Lugesin, et Põhjanael on Maale veel oma sada valgusaastat lähemale toodud - 431 valgusaasta kauguselt 306 valgusaasta peale (Science 304, 5678, 1740-1741 (18.06.04.).
Kui usaldusväärne on üldse tähtede kauguse määramine?
Toimetuselt: Tähtede kauguse mõõtmine on päris peenikene kunst. Võib ütelda, et alguse sai see Tartu Tähetornist - mõõtis ju siin F.G.W. Struve esimest korda taevatähe (Veega) kauguse. Kuna Struve oli kõva maamõõtja, siis proovis ta triangulatsiooni kasutada ka tähte kauguse mõõtmiseks. Loogiline arutlus võis olla selline: valin võimalikult heleda tähe - see on lähedal. Valin ka sellise tähe, mida on terve aasta jooksul võimalik vaadelda. Mõõdan heleda tähe asukoha mõne lähedaloleva nõrga (loodetavasti kaugel asuva) suhtes - kuna Maa liigub ümber Päikese, joonistab ka Maa-tähe vaheline sirge taevasfäärile ellipsi. Kuna Maa kaugus Päikesest oli tol ajal enamvähem teada, siis oli küllalt lihtsalt võimalik leida tähe kaugus. Esimesel katsel Struve väga mööda ei pannudki, kuid hiljem "parandas" ta tulemust - halvemuse poole. Samal ajal tegi Saksamaal mõõtmisi Bessel, kes kasutas juba tuttavat instrumenti - heliomeetrit. Ka oli tal tähe valik õnnestunum. Muu maailm peab seetõttu esimeseks tähe kauguse määrajaks hoopis teda. Kui teeots oli ette näidatud, hakati parallaksi abil tähtede kauguse määramist agaralt pruukima, kuid kuni 20nda sajandi 90ndate aastateni ei suudetud sel viisil kuigi paljude tähtede kaugusi leida - parallaks on 100 parseki kaugusel oleval tähel (näiteks Põhjanael) vaid 0.01 kaaresekundit! Võrdluseks: Eestis on keskmine tähekujutise läbimõõt 3-4 kaaresekundit.
Peale spektriklassifikatsiooni kasutuselevõttu oli võimalik määrata tähtede kaugusi kaudsete meetoditega: spektri põhjal me teame, et see täht on nii kuum ja nii suur (ja nii hele) - seega peab ta olema X parseki kaugusel, et paista meile just nii heledana, kui paistab.
1980ndate lõpus lennutati kosmossesse astromeetriatehiskaaslane Hipparcos, mille ülesandeks oli mõõta umbes miljoni tähe parallaksid. Aparaat tuli oma tööga kenasti toime ning andis meie lähiümbruse kohta senisest palju parema pildi - tähtede suhteliselt täpsed kaugused kuni 300 parsekini. Parallaksi mõõtmise piiriks loetakse 1 millikaaresekund (1000 parsekit!).
Selle kümnendi lõpus/järgmise alguses on plaanis kosmosesse saata veel täpsem aparaat, nimega GAIA. Selle mõõtmistäpsuseks plaanitakse mõnda mikrokaaresekundit.
Seega võib vastata - enamike tähtede kaugused ei ole seniajani eriti täpselt teada. Ligikaudset kaugust saab määrata just nii hästi, kui täpsed on astronoomide kasutatavad tähtede (ja meie Galaktika) mudelid. Senimaani ei ole ka tähefüüsikutel töö lõppemist karta...
Üks 20. juunil Pedassaarel hundude perelaagri üritustel osalenud poiss leidis kivitüki, mis võib minu tagasihidliku arvamuse kohaselt olla meteoriit (olen ise suure rauasisaldusega meteoriiti käes hoidnud ja see oli üsna sarnane, küll palju raskem).
Kirjutasin leiu kohta oma kodulehe http://www.hot.ee/marektihhonov Päevikus, kus saab vaadata ka kahte fotot objektist ning lugeda muid lisaandmeid.
Oleksin väga tänulik, kui keegi aitaks asja selgust tuua või leida inimest, kes selgitaks välja, kas antud kivim võib pärineda tõepoolest kosmosest või on maapealse päritoluga.
Newtoni, D=150mm, f/8, f=1200mm, ekvatoriaalne mont. mootoriga. Barlow lääts, Kelneri, Plösseli okulaarid, filtrid jne. Vähe kasutatud, v.heas korras.
8000 kr.
Tere ka minu poolt!
Ulmeühingu listiga on vahel ka nii... nädal aega on tühi ja siis järsku 30-40 postitust. Vaata, lihtsalt on vahel nii... Ma ei usu/ei taha uskuda, et midagi tõsist on juhtunud!
Parimat soovides,
R. Matjus
Mis juhtunud on? Pea nädal aega pole kirju postitatud. Viimased artiklid tulid kuu alguses. Kas Tartu Tähetorniga on ikka kõik korras?
Murelik Tarmo Tanilsoo
| 02.07.2004 |
Päikesest |
Aimar |
Rait, küsisid eelmises numbris päikese kohta. Netis on kena astronoomiaõpik. http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html Siit on üht, teist vastuseid leida. Näiteks: http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html
| 01.07.2004 |
Puhastamine |
RT |
Tre
Küsimus?
Kas okulaare ja läätse on kasulik alkoholiga puhastada.Või peab kasutama midagi spetsiaalsalt selle jaoks mõeldut?Okulaaridega ma arvan,et ei juhtu midagi aga lääts on tiba teine teema.
| 01.07.2004 |
Celestron Nexstar 4 ja 130 GT on laos Tallinnas! |
Max |
Celestron Nexstar 4 ja 130 GT on laos Tallinnas!
