|
Tervist!
Täna ja homme (27. juuni) on kohe peale päikseloojangut näha Veenus, Merkuur ja Saturn, ning nad on päris lähestikku. Nad peaksid jääma horisondi kohale, loodesse. Asun täna õhtul otsima.
Kõike paremat ja selget taevast kõigile!
| 25.06.2005 |
Helikivad ööpilved2 |
Rait |
Täna õnnestus minulgi (00:30) näha helkivaid ööpilvi:) Õhtul peale loojangut hakkasid juba omamoodi silma...
Oli ka jälle täit suurt halo ümber Päikese näha,nii õhtul kuskil 5st 7meni. Vahepääl kadunud siis jälle korralikult näha jne.
Nüüd läheb vist jälle pilve,aga loodame et esmaspäeval (27.06) on siiski see kolmik õhtutaevas näha:)
Selget taevas!
(Ka loojuv Jupiter jäi pildile)
http://pilt.ee/i/p/4/17/1003817413e079.jpg http://pilt.ee/i/p/1/66/100386616d91de.jpg
Tere hommikust!
Annan teada, et täna öösel oli Laguja piirkonnas näha helkivaid ööpilvi.
Tere Rait! Eile kella 20 paiku(kui ma aega õieti mäletan) oli halo ka Lagujas näha.
Õhtust!
Täna oli jälle halo ümber päikese näha. Mina juhtusin pilgu heitma allas kella kahe ajal taeva päikes poole. Kiudpilved kadusid alles kuue paiku õhtul.Nii et see värviline täisring oli 4-5 tundi taevas - pikalt:)
http://pilt.ee/i/p/2/7/09908072128d44.jpg
Kahjuks pole helkivaid ööpilvi näind:(
Aga suvine täiskuu Amburis on :)
| 18.06.2005 |
Helkivad ööpilved |
velx |
Lähipäevil võib öösiti kohata helkivaid ööpilvi.
Eestikeelset infot meteroloogia ja ööpilvede kohta aadressil http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteoroloogia2.html
Toimetuselt: Helkivad ööpilved on põhjamaades siinpool valgete ööde piiri suveöödel üheks kenaks vaatamisväärtuseks. Aga et neid tähele panna ja/või ära tunda, selleks on vaja natuke kogemusi. Mis tulevad ainult sagedasel taevasse vaatamisel...
Selle aasta juuni lõpul on taevas näha üsna palju huvitavat:
- täiskuu 22. juunil, mis tõuseb vaid 3 kraadi kõrgusele
- Saturni, Merkuuri ja Veenuse kolmikkohtumine 26., 27. juunil, vaata 'juunitaevast'
- ka virmalisi on võimalik näha, muidugi ainult väga intensiivsed suudavad võita suveöö taeva heledust
Selgeid öid meile!
Vastuseks 3. juuni kirjale, kus tõstatati küsimus Maaga seotud taustsüsteemist ning jõudude tasakaalustumisest:
Selleks hetkeks, kui jõud "tasakaalustuvad" (mille all mõtleme ilmselt seda, et see hüpoteetiline osake ei oma Doppleri nihet ühestki suunast tuleva kiirguse suhtes), liigub too osake Maa suhtes mingi kiirusega, mis vastab Maalt vaadatuna kiirusele, mida Maa omab reliktfooniga seotud taustsüsteemi suhtes. Kuid kuna jõud kehale on tasakaalustunud, siis ta jätkabki sellist ühtlast liikumist. Siinkohal jääb mulle segaseks väide, et objektile ühes süsteemis mõjub jõud, teises aga mitte.
Tere.
Olen ise ka otsinud ja uurinud, aga mitte ühtegi teist foorumit, peale Teleskoop.com foorumi, pole ma leidnud. Karta on, et peale tolle mingit head ja informatiivset foorumit Eesti netimaastikul pole...
Mujal maailmas, üle võrgu otsides, on neid sadu ja sadu. Kui keegi veel ei tea, siis üks parimaid on kindlasti see: http://www.astronomy.com/asy/cs/forums/
P.S. Juhtkonnale: On jutte olnud uuest astronoomiaportaalist. Sh. võiks ka siis püsti panna mõne adekvaatse, nt. phpbb süsteemis töötava foorumi. Lisaks suurendada ka artiklite osakaalu, lubades ka ehk lugejatel endil neid koostada/tõlkida (seljuhul peaksid materjalid minema läbi "Vaatleja" toimetuse).
Toimetuselt: Sellega tasapisi tegeletakse ka. Loodame, et ta millalgi valmis ka saab. Kuna me ei tahaks peale seda "Vaatlejat" vanas kujus käima jätta (infotehnoloogilistel põhjustel), siis tuleb kogu senine info uude portaali ümber tõsta. See pole kahjuks päris triviaalne. Siiski on artiklid suudetud ümber tõsta, kuid tegemist jätkub veel mõneks ajaks. Tuleb pöialt hoida, et septembriks saame käima!
Tõnis Eenmäe
Päike on täpselt lõunas ikka kulmineerumise ajal ja seega vari siis täpselt põhjas ....
...aga kas keegi teab veel mõnda astronoomilist foorumit peale selle siin (lugejakirjade all) ja [url=http://www.teleskoop.com/]Example[/url] ?
| 15.06.2005 |
vanamehele |
footon |
homme 15 juunil peaks Kuressaares päike otse lõunas olema kell 13:30:28
minu kodus näiteks kell 13:20:20
leitud skymap 9 demoga
aga arvesta sellega et päike liigub veerand kraadi minutis
| 14.06.2005 |
Leiti väikseim kaugplaneet |
V |
Uudis asub
http://www.postimees.ee/140605/online_uudised/168841.php
Päike peaks olema lõunas talvel (talveaeg) järgi umbes 12.00. ja suvel (suveaeg) natuke pärast 13.00.-i. Kui tahad ikka väga täpselt suunda määrata, otsi kusagilt kompass.
Tere! Lugupeetud taevatargad,sooviksin oma aias maha märkida võimalikult täpse põhja-lõuna suuna.Omaenese talupoja tarkusega arvan,et seda saaks teha selge ilmaga püstloodis varda varjuga,aga nüüd tekib probleem:millal päikese maksimumseisu ajal on vari NS-suunaline.Minu ettekujutuse järgi on suund õige ainult suvisel ja talvisel pööripäeval.Elan Kuressaares ja saan oma asukohajärgse päikese maksimumaja taevakalendrist.Olge nii head ja kirjutage palun kuidas ma selle õige suuna lõpuks kätte saaksin +-15´.
Just praegu on Lagujas(Tartumaal) näha halo päikese ümber!!!
Igati hea pildi oled teinud, Rait! Tore, et keegi selle jäädvustatud sai.
Proovisin kah näha neid, aga läänekaar on suhteliselt puudega varjatud.
Oli küll jah eile kitsas kuusirp ja Veenus praktiliselt kõrvuti õhtutaevas:)
http://pilt.ee/i/p/8/97/0952897892c00a.jpg
Veenust peaks nüüd hästi jälgida saama, kuna ta ilmub nüüd õhtutaevasse. Veel tükk aega enne pimeduse saabumist on teda juba näha. Homme õhtul (8. juunil) on eristatavus eriti hea, kuna Veenus on Kuu vahetus läheduses.
Loodan, et nii ka on :)
| 04.06.2005 |
Merkuur, Veenus ja Saturn |
footon |
Huvitav on veel see, et 26. juunil on Merkuuri ja Veenuse minimaalne kaugus Saturnist 1,3°.
27. õhtul on vahe juba 2,2°
| 03.06.2005 |
Mis liigub 3 |
paradoks |
Tekkis samuti üks küsimus taustkiirguse osas. Maaga seotud taustsüsteemis peaks erinevatest suundadest tulevate footonite "rõhk" mingile väiksele osakesele olema erinev, seega peaks osake Maa suhtes liikuma hakkama. Lõpuks peaks aga osake nn. paigalseisva taustsüsteemi suhtes peatuma, sest jõud tasakaalustuvad. Kuidas on võimalik, et ühes inertsiaalsüsteemis mõjub kehale jõud, teises aga mitte. Siin arutluskäigus peab olema viga, aga kus?
Ma vist ei saanud jah sellele Merkuuri ja Veenuse kohtumise küsimusele eriti aru,nii palju kui aru sain püütsin vastata...
Täna oli jälle õhtul kella seitsme ajal päikese ümber 46* halo ja peakohal poolik...Ño eks neid ole tihemini ka aga ma juhtsi jälle üle pikaaja taas nägema:)Tavaline taevanähtus(panoraam): http://pilt.ee/i/p/5/22/09296225f66093.jpg
Selles, et Merkuuri ja Veenuse omavaheline liikumine on silmaga näha ehk mõne tunni jooksul, siis kaugenevad nad teineteisest liiga. Mis kellaajal on nad kõige lähemal? Kus maakeral on seda kõige paremini näha?
Toimetuselt: Merkuur ja Veenus on teineteisele kõige lähemal 27. juunil kell 16.01 maailma aja järgi, meil seega õhtul kell seitse. Seda kõige lähemat momenti järelikult meil näha ei ole, aga sel õhtul pärast päikeseloojangut võiks neid planeete jälgida ikkagi. Ja ka eelnevatel ning järgnevatel päevadel, muidugi niipalju kui meie peaaegu-valged ööd seda lubavad. Kindlasti on abi binoklist.
Planetaariumiprogrammi pildi (ja kui pildistada õnnestub, siis ka mõne foto) mõnest kuulõpu õhtust panema veidi aja pärast üles 'Tähistaeva' rubriiki.
Aga kus seda hea näha on? Selle koha leidmise jätame praegu huviliste tööks. Seda saab leida planetaariumiprogrammide abil: minna sinna, kus ei ole valgeid öid ning kus päike on kell 16UT loojunud. Ilmselt sobivasse ajavööndisse kusagil ekvaatori lähedal.
| 02.06.2005 |
Mis liigub 2 |
uitaja |
Uitajalt.
Nõus, et eri suundadest tulev foonkiirguse kiirus on sama ja tapsemalt C. Kui ei, siis oleksime korranud Michelson-Morley katse positiivselt ja öigusega nõudnud omale järgmise Nobeli preemia :) Einstenil ei ole tõesti põhjust kobiseda ja ma eeldangi, et relatiivsusteooria püsib raudselt.
Ilmselt oleks AE pahandanud kõvasti, kui keegi võtaks vaevaks väita, et "reliktfooni suhtes paigal seisev süsteem" on millegi poolest eriline ja teiste ees eelistatud. Kui on, siis läheme AE teooriaga vastuollu.
Nii, nagu artiklis öeldakse, pole nimetet kiiruse 600 km/s olemus päris selge. Ma ütleksin ikkagi, et selles kiiruses ei peaks nägema midagi erilist. See on maapalli (kus teostati mõõtmisi) kiirus ühe teatud meie jaoks eriliseks kujunenud taustsüsteemi suhtes.
Merkuur ja Veenus on näha juuni lõpupoole ikka heledas õhtutaevas. Praktiliselt loodetaevas,midagi üheteist paiku või natuke läbi.Huvitav vaatepilt võib olla:) Veenus paistab juba praegu tükk aega õhtuti jälle ära,palja silmaga. Kui ma küsimusest aru sain:) Aga ok ...
mööduvad Tähetorni Kalendri järgi 27. juunil teineteisest 0,08 kraadi, see on umbes 5 minutit ehk üle poole vähem kui Härja ja Hundi vahekaugus. Nende omavaheline liikumine peaks olema silmaga näha. Kus ja mis kella ajal seda näha saab?
Uitajale: minu arust on mikrolainelise foonkiirguse sini- ja punanihked mõõdetud Maa peal ja järelikult peaks 600 km/s kehtima Maa suhtes.
Lugesin hiljuti huvitavat artiklit (astronoomia päevapilt).
http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/ap050508.html
Selles väidetakse, et Virgo galaktikaparv koos Lokaalse Galaktikagrupiga liigub mikrolainelise foonkiirguse suhtes 600 km/s. Vähemalt saadakse mõõtmistel sellele kiirusele vastavad spektri puna- ja sininihked. Sedapsi. Igasugune liikumine on oma olemuselt suhteline. Küsimus on: mille suhtes liigutakse 600 km/s?
Absoluutselt ei liigu midagi. Kas Virgo Grupp liigub mikrolainelise foonkiirguse suhtes? Alberti (Einstein :) järgi ei saa keha liikumist elektromagnetlainetuse järgi kindlaks teha, saab ainult suhtelist liikumist, mille indikaatoriks on spektrinihe. Muidu eelistaksime seda taustsüsteemi teistele, aga nad olid ju kõik võrdsed. Praeguste arusaamade järgi on foonkiirgus väga globaalne nähtus. Alberti järgi ei saa ükski taustsüsteem olla eelistatud. Kui eelistame (väidame, et Virgo liigub), siis ütleme, et relatiivsusteooria ei kehti. Seni pole relatiivsusteooria vigadest kuulda olnud.
Siis ei näita see kiirus (Einsteini mõttes) midagi, sel pole tähendust.
Valgustage mind.
Toimetuselt. See on väga kuulus pilt.
Kõigepealt: mida ta kujutab? - See on kogu taeva temperatuuri kaart, mõõdetud sentimeeterlainete piirkonnale vastavas raadiokiirguses. Sinisele vastab kõrgem, punasele madalam temperatuur. Temperatuur on arvutatud musta keha kiirguse valemist lähtuvalt, st. oletades, et tegu on tasakaalulise kiirgusega. Oletus on põhjendatud, kuna paljude erineval lainepikkustel tehtud mõõtmiste kohaselt vastab kiirguse spekter väga täpselt musta keha omale, temperatuuriga umbes 2,7 kelvinit.
Nüüd: mida sellest arvatakse? Oleks tegu "laigulise taevaga", arvataks tõenäoliselt, et mõnes kohas on taevas soojem, teises külmem. Aga kuna kõige kuumem ja kõige külmem koht asuvad Maalt vaadates täpselt vastassuunas ja kuna üleminek on väga ühtlane, siis arvatakse, et tegelik temperatuur on igal pool ühesugune ja see, et mõõturid näitavad erinevust, on tingitud Doppleri efektist. Maa liikumissuunas muutub kiirguse lainepikkus lühemaks (lained "lükatakse kokku"), see vastab kõrgemale temperatuurile. Vastassuunas laine "venib välja" ja temperatuur tundub madalam.
Kui aga mõõdaksime eri suundadest tuleva kiirguse kiirust, tuleks see igal pool ühesugune. Nii et Einsteinil pole põhjust pahandada. Küll aga Newtonil ja Galileil, kes selle "absoluutse süsteemi võimatuse" omal ajal välja ütlesid. Nende väitele "kõik inertsiaalsüsteemid on võrdsed" võime lisada: "... välja arvatud see, millest vaadatuna on taeva temperatuur kõikjal ühesugune." Tinglikult nimetame seda "reliktfooni suhtes paigal seisvaks süsteemiks".
Jaak Jaaniste
| 29.05.2005 |
Unes tekkinud küsimus, |
unts |
Kui toimub (nt.) 10 megatonnine tuumaplahvatus, kas siis vallanduvat energiat sidudes oleks võimalik
saada ka (nt.) 5Mt Tahket-vedelat ainet, materjali?
Mina kasutan sellist programmi nagu "Cartes du Ciel" .
Tirida saab seda adressilt
http://www.stargazing.net/astropc/download.html
Programm on tasuta ja kergesti kasutatav. Isiklikult soovitan seda.
Terekest ka minu poolt!
Mina kasutan "STARCALC" ja "CyberSky" - üsna head.
Tasuta ja korraliku?-jah kõik tahavd ju teenida.
"Taevakaar ja taevakalender"´rdi kohta ei oska Mina vähemalt midagi suurt õelda,sest see ei lähe minul arvutis tõõle:( Tasulised programmid on jah kindlasti head,aga jah kes otsib ja leiab ehk omale vastava...
Tere.
Julgen väita, et tasemel tasuta olevat astronoomilist programmi on suhteliselt keeruline leida, seda välja lihtsal põhjusel: "tasuta lõunaid" kahjuks ei ole... Häid programme tegelikult saab, kuid nendel on siiski palju vähem lisavõimalusi, kui tasulisel tipptarkvaral.
Ise, tehes aastaid tagasi tutvust tähistaevaga, kasutasin vanal läptop'il eestlaste loodud programmi "Taevakaar ja taevakalender": http://www.obs.ee/astro/programmid/ Minumeelest üks asjalik ja selge programm, mida soovitakski vabavaralistest lahendustest kasutada. Samuti on suhteliselt hea programm nimega "STARCALC".
Kindlasti leiab ka siit midagi: http://freeware.intrastar.net/astronomyone.htm
http://www.cox-internet.com/ast305/software.html
http://www.cvc.org/astronomy/freeware.htm
Tõsise astronoomiahuvlisena soovitan aga soetada omale Starry Night tarkvarapaketi, mis on vaieldamatult nr. 1 omataoliste hulgas! :)
Kas keegi oskaks mõnda tasuta ja usaldusväärset/tasemel astronoomilist programmi soovitada?
Taeva vaatlusprogrammi...
Toimetuselt: Vaadake "Vaatleja" rubriiki Astronoomilin Abimees. Seal on
artikkel viidetega. Üks viide juhatab lehele, kust leiab üsna suure nimekirja (ilmselt mitte lõpliku) igasugustest planetaariumiprogrammidest.
Tõnis Eenmäe
9-palline magnettorm
USA Rahvusliku Ookeani ja Atmosfääri Assotsiatsiooni NOOA andmetel algas üleeile magnettorm, mille põhjustas 13.mail päikesel toimunud plahvatus.
Kuni 9-pallisel skaalal oli magnettormi tugevus maksimaalne, 9 palli.
http://www.noaanews.noaa.gov/stories2005/s2437.htm
Vene ilmasaidi http://www.gismeteo.ru andmetel oli Tallinnas eile mõõdukas geomagneetiline torm :
http://www.gismeteo.ru/gmtowns/gm26038.htm
| 16.05.2005 |
Virmalised |
velx |
Ka praegu näitab ,et Tallinna kohal peaks olema mõõdukad virmalised. Paraku on aga ikka pilvine. USA Rahvusliku Ookeani ja Atmosfääri Assotsiatsiooni NOOA registreeris eile 9 pallilisel skaalal tugevuseks maksimumi Kp = 9 (seda muidugi mitte Eestis). Magnettormi põhjustas 13.mail päikesel toimunud hiiglaslik purse. Hoiame silmad taevasse ka täna.
Kas keegi vaatles 15. mail toimunud ekstreemklassi G5 magnettormi põhjustatud virmalisi. Teooria järgi oleks pidanud Eestiski olema võimsad virmalised. Ise aga magasin kahjuks selle sündmuse maha :( Äkki tegi keegi pilte?
Suured tänud toimetamise eest.
Tere.
Artiklist "Kus on mis?" võiks viite lehele astronomydaily.com eemaldada. Nimelt otsustasid nemad seal sellel aastal tasuliseks muutuda, mis näiteks minule oli rohkem kui ainult vastukarva.
Küsiks, kas selline tehniline muudatus (ülekanne)
võib ka kulukaks osutuda? (nagu iga asi)
Sellisel juhul, saaksid huvilised tasapisi kaasalüüa?
-sõidukulude arvelt Vaatleja arvele-
Tere!
Nimetatud lehekülje üheks omanikuks on/oli Mihkel Kama. Tema e-mail on Tähetorni meililistis, seega oleks Teil kasulik temaga otse kontakteeruda ning küsida, miks leht maas on.
| 07.05.2005 |
majestic-12 |
Martin |
Kas keegi oskab õelda, miks see sait ei tööta? See oli eesti keelne. http://www.m12.ee/ Väga huvitav oli see. Ehk keegi teab mõnda muud?
Tere.
Ka enda arvates on loengute helisalvestite Internetti üles panemine päris hea mõte. Nii mõnigi kord oleks ka tahtnud kohal olla, aga see on paraku võimatu. Ka otseülekanded on hea idee
Olge lahke! :) liituge kindlasti astronoomia-alaste meililistidega või paljudel võrguväljaannetel on vastav mootor olemas, mis toimetab värsked uudised otse Teie e-postkasti!
Kui Te mõtlete, et kas on võimalik online/salvestisi loengutest kuulata läbi Interneti või omale vastavaid audiofaile arvutisse tõmmata, siis kahjuks mitte. Kui olete Tartu või lähinaabruse inimene, siis saab vast ikka leida aega tulla kuulama. Aga see on hea idee Teil, kasvõi tavalist lingistusprogrammi kasutades võiks teha loengufailid ja nad netti üles riputada! (Nagu Tehnokrati saade juba pea mitu aastat teeb.) Mõtlemisainet juhtkonnale siis :)
Toimetuselt: Selline plaan on varem ka olnud, kuid paraku on ainult plaaniks jäänudki - et seda vähegi mõistlikul viisil teha, oleks olnud vaja lisatehnikat, mida meil polnud. Kui on huvi, siis katsume mõtelda, ehk annab nüüd midagi ette võtta.
Tõnis Eenmäe
Suur tänu, vastuse ja viidete eest! Lugemist jätkub.
Ei tea, kas Tähetorni astronoomiaringi loenguid arvuti abil ka kuulata saab?!
Vastus kirja esimesele poolele:
http://marsrovers.jpl.nasa.gov/home/index.html
Sellelt lehelt on soovitav ringi vaadata, erinevate missioonide kohta on päris head materjali.
http://spaceflightnow.com/
Ehk selle lehe uudistearhiiv kasuks. Lisaks kasutage kindlasti ka Google otsingut, märksõnadeks spacemissions vms. Mis eestikeelsesse materjali puutub, siis seda on suhteliselt väha, aegajalt liigub seda Tähetorni meililistis, soovitav on küsida infot Tõnu Tuvikese käest (e-mail on listis olemas). Tema jagab hästi seda valdkonda! Raamatus "Planeedid" on kohutavalt palju toodud välja linke, mis viitavad kosmosemissioone kajastavatele lehtedele jne.
Mis tuumarajatistesse puutub, siis see on minumeelest veidi teine teema. Kui panna neti otsingusse mõned vastavad märksõnad (nt. "tuumarajatised, "tuumarajatiste" jms.), siis saab mitmeid viiteid Eesti päevalehtedele, uudisteportaalidele jne. Nagu näha, on ennekõike see teema hetkel seotud USA välispoliitikaga Lähis-Idas. Kui olete uudiseid jälginud, siis saate kindlasti vastava seisukoha võtta, kuna selleteemalist infot tuleb iga päev.
Tervist! sooviks värsket informatsiooni toimuva kohta, et milliseid avastusi on meie kosmosesondid teinud ja kuhu jõudnud?
Ning missuguse seisukoha võiks päevakorda kerkinud Tuumarajatiste ehitamise või mitte ehitamise suhtes võtta! kust seda küll leida?
|
