|
Päike käib üha kõrgemalt, päev läheb kukesammu võrra pikemaks. Ja see "kukesamm" kasvab jaanuari jooksul kahest minutist nelja minutini.
Lapsest saadik kuuldud tõde, et Päike tõuseb idast ja loojub läände polegi praegu nagu õige. Ütleme siis parem nii, et tõuseb idakaarest ja loojub läänekaarde. Sõna "kaar" mahutab rohkem kraade, pole ainult +90 või -90.
Aga tegelikult liigub Päike meie laiuskraadil talvel ikkagi rohkem lõunakaares ja suvel põhjakaares.
Meie tabelitest on see kõik välja loetav, aga joonistama siia ka paar pilti.
|
|
|
Päikese tõusu/loojangu asimuudi muutumine
|
Niimoodi muutub Päikese kõrgus keskpäeval
|
Päike asub Amburi tähtkujus, 20. jaanuaril jõuab Kaljukitse tähtkujusse.
Päikesemärkide järgi on asi teisiti -- 20. jaanuaril läheb Kaljukitse päikesemärgist Veevalajasse.
Kuu on perigees 2. ja 30. jaanuaril, apogees 18. jaanuaril.
Kuu faasid:
viimane veerand - 6. jaanuar kell 5:55
noorkuu 13. jaanuar kell 15:29
esimene veerand 21. jaanuar kell 19:46
täiskuu 29. jaanuar kell 0:50
Jaanuaris on nähtaval neli planeeti.
Ei ole näha Veenust, kõige heledamat planeeti, ta liigub nagu Päikegi Amburist Kaljukitse tähtkujusse. 14. jaanuaril on Veenuse ühendus Päikesega, st ta asub Maalt vaadatuna teisel pool Päikest.
Merkuur asub ka Kaljukitse tähtkujus, kuid selle aasta parimad vaatlustingimused Päikesele lähima planeedi nägemiseks on just jaanuaris. 11. jaanuaril on Merkuuri suurim eemaldumine Päikesest - 19°. See tähendab, et mõned päevad enne ja pärast seda päeva on õige aeg Merkuuri otsimiseks. Jaanuarikuine suurim eemaldumine on idapoolne, see tähendab, et planeet on teel Päikese tagant Päikese ja Maa vahele ning on nähtav ehavalguses, vahetult pärast päikeseloojangut. Otsida tuleb teda madalalt edelataevast, loojanguvärvidest; 11. jaanuaril loojub Merkuur kaks tundi pärast Päikest (kell 17:45), tema heledus on -0.6 tähesuurust (faas 62%). Heledus väheneb kiiresti, 21. jaanuaril on see vaid +1.3 (faas 16%, elongatsioon 13°).
15. jaanuaril liigub Merkuuri juures Kuu (lähimal kell 4), meie näeme neid sel õhtul teineteisest umbes kümne kraadi kaugusel (kitsas kuusirp planeedist lõuna pool ja veidi madalamal).
Marss on samuti leitav õhtul, umbes kolmekümne kraadi kõrguselt lõunataevast, loojub kella kümne paiku. Planeet asub Kalade tähtkujus (kuu alguses oli Veevalajas), heledus on +1 tähesuurust, ketta läbimõõt 6 kaaresekundit.
18. jaanuaril on Marsi juures Kuu (lähimal kell 24), planeedist umbes kümmme kraadi madalamal.
Kohe pärast päikeseloojangut võib idakaarest leida Saturni ja Jupiteri, lõunataevasse (kulminatsiooni umbes 50 kraadi kõrgusel) jõuavad nad kella kümne paiku ning loojuvad alles hommikul.
Saturn liigub Jupiteri ees, asub Sõnni tähtkujus (vaata ka Saturni hiilgeaeg ...). Kuu keskel on Saturni kaugus tähest Ain (tõlkes "silm", epsilon Tau, heledus 3.2) vaid 0.8 kraadi. Planeedi heledus väheneb -0.3 tähesuurusest 1. jaanuaril -0.1-ni 31. jaanuaril. Ketta läbimõõt on peaaegu 20 kaaresekundit (võrdle Marsiga!), seega on ta praegu teleskoobis väga kena. Sel talvel on Saturni rõngas vaatlejate jaoks maksimaalselt avatud, st rõnga ellipsi lühem pooltelg on maksimaalne, rõngas tõuseb planeedi taga koguni kettast kõrgemale.
24. jaanuari õhtul kella kuue paiku läheb Saturni ja Sõnni silma vahelt läbi Kuu (faas 0.78). Aasia lõunaosas võib näha Saturni kattumist Kuuga.
Jupiter asub Kaksikutes. Tema heledus on -2.7, ketta läbimõõt 47 kaaresekundit, so veidi suurem kui Saturn koos rõngaga.
Kuu on möödub Jupiterist väga lähedalt 26. jaanuari õhtul (lähimal kell 21). Inglismaal ja osal Skandinaaviast võib näha Jupiteri kattumist Kuuga.
|
