Asjahuviline, kes tähistaevast on jälginud mäletab, et aasta tagasi olid Sõnni tähtkujus koos 2 suurt planeeti - Jupiter ja Saturn. Nende vahele mahtus väljasirutatud käe laba st 5 sõrme. Ligikaudu oli nende nurkkaugus 10 kraadi.

Käesoleval sügisel on Sõnni jäänud ainult Saturn. Ta on nihkunud ainult natuke vasakule, lähemale Sõnni silmale Aldebaranile. Kus on aga tema seltsiline Jupiter? Tema on jõudnud oma teel ümber Päikese Kaksikute tähtkujju.

Küsite: Miks Jupiter oma sõbra maha jättis?
Aga sellepärast, et Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 12 aastaga, Saturnil kulub selleks peaaegu 30 aastat. Põhjus on selles, et Jupiteri kaugus Päikesest on 5,2 astronoomilist ühikut (1 a.ü. =150 milj km), aga Saturni kaugus 9,5 a.ü.-d. Siit saame teha järelduse, et head Saturni vaatlusajad Sõnnis saavad uuesti tegelikkuseks alles 30 aasta pärast.

Meenub üks jutuajamine Prof. G. Kusminiga 1970. aasta sügisööl Tõraveres. Minu õpetaja ülikoolis ütles, et niisugused head tingimused Saturni vaatlemiseks Sõnnis ei kordu enne, kui 30 aasta pärast. Mina mõtlesin endamisi: 30 aastat on väga pikk aeg, ei tea, kas seda siis selles ilmas näemegi enam. Vaatepilt oli ilus siis ja on praegugi -- Saturn Sõnni silma ligiduses.

Mõned aastad käesolevast arvates on Saturn veel hästi nähtav. Kõige halvemad tingimused Saturni vaatlemiseks on 15. aasta pärast, siis on ta näha suveöödel. 2015. aastal on planeet mitu kuud nähtamatu või vaevalt nähtav. Nojaa, siis igal järgmisel aastal vaatlustingimused paranevad. Aga hiilgeaeg saabub jälle 2030. aastal.

Tuleme tänapäeva tagasi. Praegu on hommikutundidel lõunakaares ilus vaatepilt: umbes 15 kraadi kõrgusel horisondist on Koot ja Reha (Orion); punakast tähest Betelgeusest vasakul ja kõrgemal on hele Jupiter; Orionist paremal üleval on Saturn ja Aldebaran.