Kel suvealguse trallitamise kõrvalt mahti taevasse vaadata, leiab madalalt lõunataevast helepunase tähe. See on meie naaberplaneet Marss, mis just jaaniööks vastasseisu jõuab.

Kui lõpuni täpne olla, siis oli Marss "geomeetrilises vastasseisus", kus tema nurkkaugus Päikesest maksimaalne, 13. juunil. Marsi-uurijad tavatsevad vastasseisuks nimetada päeva, kus kaugus Maa ja Marsi vahel on kõige väiksem see aga tuleb tänavu kümme päeva hiljem.

Miks? Nagu koolis õpitud, pole planeetide orbiidid ringikujulised. Marsi tee ilmaruumis on üsna pikergune, tema kaugus Päikesest muutub 205 miljonist kilomeetrist augustis kuni 249 kilomeetrini veebruaris. Piklik on ka Maa orbiit: jaanuaris oleme Päikesest 147, juulis 152 miljoni kilomeetri kaugusel.

Tähelepanelik lugeja märkab, et hilissuvel on Maa (sisemine planeet) Päikesest kaugel, Marss (välisplaneet) aga vastupidi, Päikesele lähedal. Kokku teebki see nn. Suure Vastasseisu, mis kordub iga 16 aasta tagant ja kus planeetide vahemaa kahaneb 56 miljoni kilomeetrini.

See hetk saabub kahe aasta ja kahe kuu pärast, 27. augustil 2003. Praegu on aga juunikuu, kus Marss kiiresti periheelile (orbiidi lähim punkt Päikesele) läheneb. Et planeedid liiguvad ruumis kõrvuti, Maa Marsist pisut kiiremini, kaalub orbiitide lähenemine üles vastasseisu möödumisest tingitud kauguse suurenemise.

Marss on kõige heledam asi jaaniöö taevas (Kuud ei ole) - heledus -2.1 tähesuurust, kaugus 0.45 a.ü., näiv läbimõõt 20.8".

Veelkord meeldetuletus -- näha saab teda keskööl madalal lõunakaares. Temast kümme kraadi paremale jääb Skorpioni peatäht Antaares (Anti-Ares, Marsi vastane), samuti punane täht, aga praegu muidugi palju nõrgem.