Andromeeda galaktika M31 koos kaaslaste M32 (ülalolev heledam tähetaoline objekt) ja M110-ga (all servas olev ovaalne objekt).

Messier kataloogi koostas aastail 1758-1782 prantsuse astronoom Charles Messier, et eristada taevasi udulaike komeetidest. Need udulaigud on täheparved, galaktikad ning mitmesugused gaasudud. Originaalses Messier kataloogis oli 45 objekti. Peale Messier ja tema kaaslaste hilisemaid täiendusi oli kataloogis 103 "udust laiku". Seda nimetatakse ka nn. standardseks Messier kataloogiks. Peale teiste vaatlejate täiendusi 18. sajandi lõpul ja ka 20.-ndal sajandil on Messier kataloogis 110 objekti. Kõnealust kataloogi võib pidada esimeseks suureks verstapostiks süvataeva objektide avastamise ajaloos. Kataloogi objektide tähistus on M ja selle järel objekti järjekorranumber. Ilus täheparv Plejaadid on tuntud kui M45.

Kõigi 110 objekti nägemiseks on vaja teleskoopi. 15 cm avaga teleskoop peaks piisav olema, 20-25 cm avaga teleskoop teeb asja tunduvalt lihtsamaks. Kuid ka binokliga ja 6-8 cm teleskoobiga on neid näha üllatavalt suur hulk. Arvatakse, et Messier kasutada olnud teleskoobile on võrdväärne tänapäevane 8 cm objektiiviga refraktor. Väga kogenud tähistaeva vaatlejad võivad kõik objektid ära näha ka 7x50 binokliga!

Suur kerasparv M13 Herkulese tähtkujus

Juba aastaid on amatöörastronoomid ja astronoomiahuvilised Euroopas ja Ameerikas korraldanud Messier maratone. Maratoni mõte on kõigi Messier objektide vaatlemine ühe öö jooksul. Selline võimalus esineb märtsikuus ja aprilli algul. Eriti hea olukord on siis, kui noorkuu langeb märtsi viimastele päevadele. Eesti paikneb õnnetuseks nii kaugel põhjas, et kõiki Messier objekte ei ole põhimõtteliselt võimalik näha - mõned neist ei tõuse meil üle horisondi. Kuid 103 neist võiks küll kätte saada. Lõuna-Eesti on eelisolukorras, sest lõunapoolsemad objektid on kõrgemal taevas ning pimedus saabub pisut kiiremini.

Sel aastal on parimad vaatlusajad naistepäevast 18. märtsini, mil ennustuste järgi võib Tartus näha 96 Messier objekti. Õnnetuseks on sel ajal taevas hele Kuu (täiskuu on 9. märtsil!). Kuid 23-ndal märtsil on kuusirp taevas üsna olematu ning ennustused lubavad näha 94 objekti. Edaspidi nähtavate objektide arv kahaneb, kuna öö jääb lühemaks ja Päikese asend taevas muutub ebasoodsamaks. Loomulikult on ennustused ideaalse nähtavuse ja keskmise vaatleja jaoks :-) Maraton erineb tavalisest tähistaeva vaatlemisest. Eesmärk on mitte uurida iga üksikut objekti eraldi vaid nad taevas üles leida! Peale ülesleidmist tuleks asuda järgmise juurde, sest öö ei olegi nii pikk, nagu võib tunduda. Tegelikult on iga objekti ülesleidmiseks ehk 5 minutit aega. Samas ei maksa omal naba paigast punnitada, sest eelkõige on maratoni idee huvitavalt aega veeta. Ja seda saab ju teha ka kõiki objekte nägemata :-) Lohutuseks algajatele - kõiki meil nähtavaid objekte suudavad vaadelda üksikud kogenud vaatlejad, kuna mõned objektid asuvad väga madalal või on võrdlemisi väikese heledusega. Hea tulemus on ka paarkümmend või pooled objektid.

Hajusparv M52 Kassiopeia tähtkujus

Kogenud maratonist osavõtjate arvates on objektid kõige kiiremini leitavad asimutaalses monteeringus teleskoobi abil. Ekvatoriaalne monteering võib olla liiga keeruline kasutada ja aeglasemalt ühelt taevaalalt teisele liigutatav. Eriti märgatav pidavat vahe olema hommikupoole, kui väsimus hakkab peale tulema. Binokliga vaadeldes on tulemused oluliselt paremad, kui teda saab kusagile toetada või hoopis statiivile kinnitada. Lõppude lõpuks kasutab iga huviline sellist vaatlusvahendit, nagu tal käepärast on. Kuna maraton on põhiliselt vaatleja oskuste testiks, on automaatselt juhita teleskoobi kasutamine küllalt mõttetu. Loomulikult saab ka sellist teleskoopi edukalt kasutada, kui tema automaatset suunamist mitte kasutada :-) Kuna paljud Messier maratoni objektidest on küllaltki suured, ei ole nende nägemiseks vaja suurt suurendust. Sageli hoopis vastupidi - mida väiksem on suurendus, seda suuremat taevaala korraga näeb.

Et kõik objektid üles leida, oleks vaja taevakaarti. Veidi on abi vastsest "Taevaatlasest", kuid nõrgemate objektide leidmisel jääb seda kasutades hätta - liialt vähe on võrdluseks olevaid tähti. Kõige paremad on välismaised täheatlased "Uranometria 2000" (hind umbes 50$) ja "Millennium Star Atlas" (259$). Sobib ka vana Mihhailovi taevaatlas, milles tähed küünivad 8.5 tähesuuruseni.

Kuulus planetaarudu M57 Lüüra tähtkujus

Kui neid pole kusagilt võtta, saab edukalt kasutada mitmesuguseid arvutiprogramme, mis võimaldavad omal tähekaarte koostada. Neist tuleks eelistada selliseid, millega on võimalik näidata tähti vähemalt 8.5 tähesuuruseni. Oskan soovitada Windowsi all töötavat Skymap'i ja Unixi all käivat Xephem'it

Juuresolevalt lingilt leiavad huvilised täieliku Messier kataloogi koos soovitusliku vaatlusjärjestusega. Paremate vaatlustingimuste jaoks koostatud, piltidega vaatlusjärjestusest võib samuti abi olla. Võrdlusmomendi tekitamiseks võiksid maratonist osavõtjad täita vaatlusankeedi ja selle ka meile saata. Kõik osavõtjad leiavad äramärkimist!

Tuleb märkida, et objektidel, millel kääne (declination) on -20 kraadi ja vähem, tuleb raskusastmesse kriitiliselt suhtuda. Kui kääne on -31 kraadi ja vähem, siis seda objekti Eestist näha ei ole.

Mõned soovitused vaatluseks: