Märtsil keskel tegi NASA teatavaks, et on avaldatud reliktkiirgust mõõtva satelliidi WMAP (Wilkinson Microwave Anisotropy Probe) kolme aasta vaatlustulemused. Reliktkiirgus ehk mikrolaineline taustkiirgus on jääkkiirgus varasest Universumi arenguhetkest, mil aine jahtudes muutus kiirgusele läbipaistvaks. See kiirgus kannab Universumi ehituse kohta kõige varasemat informatsiooni.

Kolme aasta taguses loos kirjutas Vaatleja WMAP-i esimese aasta epohhiloovatest tulemustest. Praegused andmed pole enam nii uudsed, kinnitades veel täpsemalt eelmisi tulemusi inflatsioonilise universumi mudeli kohta.

Siiski on ka uusi vaatlusi, nimelt mõõtis WMAP ära kogu taeva taustkiirguse polarisatsiooni. Polarisatsioon ehk kiirguslaine eelistatud võnkesuund annab võimaluse teha peenemat vahet, milline inflatsiooniteooria vastab kõige enam vaatlustest nähtavale Universumile. Meenutame, et kosmoloogiline inflatsioon on Universumi ülikiire paisumine väga varases arengujärgus, mille käigus ta muutus geomeetriliselt tasaseks. Piltlikult öeldes toimus Suure Paugu alguses Veel Suurem Pauk, mille käigus Universum kasvas mitukümmend suurusjärku. Edasi toimus rahulikum Hubble'i laienemine, mis tumeda energia mõjul on muutunud kiirenevaks.

Esimesel pildil on kujutatud Universumi areng vasakult paremale ajatelge pidi inflatsioonilise stsenaariumi kohaselt(NASA/WMAP). Vasakul on kujutatud Universumi sünd kvantfluktuatsioonist ja kohe järgnenud inflatsiooniline paisumine, reliktkiirguse eraldumine, mida mõõdabki WMAP, siis järgnenud tume ajastu, esimeste tähtede sünd, galaktikate teke ja kiirenev paisumine.Viimane asjaolu ilmneb selles, et ajajooned on väljapoole kõverad (ühtlase paisumise korral oleksid nad sirged).

Teisel pildil on reliktkiirguse polarisatsioon (jooned)ja temperatuuri häiritused (erinevad temperatuurid on eri värvidega) WMAP 3 aasta mõõtmise tulemusel (NASA/WMAP).

Mõne aasta pärast kavandab ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) orbitaaljaama Planck ülessaatmist, mis veelgi täpsemalt mõõdab reliktkiirguse häiritused ja polarisatsiooni. Ka Eesti kavatseb lähiaastail ESA liikmeks astuda. Juba praegu osalevad Eesti astronoomid koostöös Soome kolleegidega ka Planck'i vaatluste ettevalmistamises. Loodame , et selle lennu alguseks on Eesti juba ESA liige.