11. veebruaril 2003 avaldas NASA kosmoloogide poolt kauaoodatud teate reliktkiirgust mõõtva satelliidi MAP esimestest vaatlustulemustest. Ligi poolteist aastat tagasi üles lennutatud MAP on vahetult enne tulemuste avaldamist ka nime muutnud ja on nüüd WMAP - Wilkinson Microwave Anisotropy Probe - hiljuti lahkunud Princetoni kosmoloogi David Wilkinsoni järgi , kes oli üks reliktkiirguse uurijaid.

PILDIL on taevakaardil kujutatud reliktkiirguse temperatuuri erinevused ( mis ulatuvad vaid sajatuhandikeni keskmisest temperatuurist 2.7 K) erineva värviga. Selles lainetuses sisaldub väga palju teavet Universumi tekke ja arengu kohta.

WMAP tulemused on oluline etapp kosmoloogia arengus, sest reliktkiirguse anisotroopiat on mõõdetud täpsemat kui eales varem, ligi 10 kaareminuti täpsusega. Tulemused pole küll üllatavad ja on lähedased sellele mida oodati, kuid tähelepanuväärne on nende täpsus. Saadud kosmoloogiliste parameetrite väärtused piiravad oluliselt kosmoloogiliste mudelite valikut. Universumi vanus WMAP vaatlustest on määratud erakordselt täpselt , see on nüüd 13,7 miljardit aastat, viga on seejuures vaid 0,2 miljardit aastat. See tulemus on mõnevorra väiksem, kuid vigade piires siiski kooskõlas vanimate tähtede vanusega kuni 15 miljardit aastat, mis järeldub täheevolutsiooni teooriast ja kerasparvede vaatlustest.

WMAP annab Universumi koostiseks järgmised numbrid : tavaline aine - 4,4 %, tume aine - 23 % , tume energia ( kosmoloogiline konstant) - 73 %. Seejuures tume aine peab olema "külm" ega saa olla relativistlikult liikuvad neutriinod, WMAP vaatlus piirab kindlalt nende osakaalu aines alla 1 % ja massi alla 0.23 eV. See tulemus on kosmoloogia väärtuslik panus osakeste füüsikasse. Vaatlustulemusd kinnitavad ka seda, et inflatsiooni (esialgse väga kiire paisumise) läbinud Universum on tasase geomeetriaga ja paisub igavesti. Universumi paisumiskiirus on praegu 71 km/s/Mps ja on kooskõlas varem saadud tulemustega. Kõige üllatavam tulemus on saadud esimeste tähtede tekkimisaja kohta - 100 kuni 400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku (punanihetel 11 kuni 30). See on tunduvalt varem kui oli hinnatud enne (punanihetel 6 kuni 10). Esimesed tähed avalduvad muuhulgas ka selles, et kuumutavad (taas-ioniseerivad) paisumise käigus jahtunud Universumi (täpsemalt - seal leiduva gaasi) uuesti üles.

Kosmoloogid on nüüdsest hulga targemad kui varem. Mida nüüd veel kosmoloogias olulist teha? Uusi reliktkiirguse mõõtmisi on oodata Euroopa satelliidilt Planck alates 2007. a., mis mõõdab anistroopiat reliktkiirguses veel täpsemalt (kuni 5 kaareminutit) , aga samuti kiirguse polarisatsiooni. See võimaldab teada saada , mis toimus Universumiga inflatsiooni ajal.