|
Kuu ja planeetide nähtavus neljal ööl jaanuaris.
Must on öö, hall üleminek videvik.
Pildid on klikitavad, tehtud XEphemi abil.
|
|
|
|
|
Päikesesüsteem 15. jaanuaril
Joonte vahe on 0.5 a.ü.,
klikitud pildil 1.0 a.ü.
|
Päike on jaanuaris Amburi tähtkujus, 20. jaanuaril läheb Kaljukitse tähtkujusse.
Päikesemärkide järgi -- 20. jaanuaril läheb Kaljukitse märgist Veevalaja märki.
Päike on oma lõunapoolseim punkti läbinud, valgus hakkab meile tagasi tulema.
Vanarahvas ütles, et päike tuleb oma pesast välja ja päev hakkab kukesammu võrra pikemaks minema. Ja nii see ongi -- jaanuari esimesel täisnädalal pikeneb päev 16 minutit, viimasel nädalal juba 27 minutit. Ka hakkab Päike käima kõrgemalt - kuu lõpus kulmineerub 5° kõrgemal kui alguses.
4. jaanuaril on Päike Maale kõige lähemal (kõige kaugemal on 5. juulil), kaugus on 1.7 % väiksem keskmisest. Meie päikesetabelite ümardamise piirdes sellist muutust näha ei ole. Huvilised võivad arvutada, kuimitu kilomeetrit see protsent on.
Kuu on apogees 3. jaanuaril, perigees 19. jaanuaril, apogees 31. jaanuaril.
Kuu faasid:
täiskuu 7. jaanuaril kell 17:40
viimane veerand 15. jaanuaril kell 6:46
noorkuu 21. jaanuaril kell 23:05
esimene veerand 29. jaanuaril kell 0.03.
Merkuur on jaanuaris Amburi tähtkujus. Suurim läänepoolne eemaldumine Päikesest on 17. jaanuaril, 24°. Planeedi heledus on siis -0.2, ketta läbimõõt 6.5 kaaresekundit. Läänepoolne eemaldumine tähendab seda, et planeet näitab end jaanuari keskel varahommikul, tõuseb poolteist tundi enne Päikest. Otsida tuleb teda madalalt lõunakaarest (tõuseb kagust). Et ta on küllalt hele, ei ole tema leidmine lootusetu, parem on muidugi Lõuna-Eestis.
19. jaanuaril on Merkuurist 13 kraadi paremal väga kitsas kuusirp, nad tõusevad praktiliselt ühel ajal. Kuusirbist umbes 10° paremal on Skorpioni peatäht Antares.
Veenus liigub jaanuaris Kaljukitse tähtkujust Veevalaja tähtkujusse (12. jaanuar). Kuu alguses loojub Veenus kolm, kuu lõpus juba neli tundi pärast Päikest. Ta on väga hele (-4.0), päikeseloojangul särab ta juba pea kahekümne kraadi kõrgusel. Ehatähe leiame loojuvast Päikesest 30° lõuna poolt.
24. jaanuaril on Veenusest 5 ° madalamal kolmepäevane kuusirp.
Marss on jaanuaris Kalade tähtkujus. Planeedi heledus (ja ketta läbimõõt) väheneb pidevalt - kuu jooksul +0.2lt +0.7le.
Kuna seal taevapiirkonnas napib heledaid tähti, on Marss õhtul lõunakaares (Pegasuse Ruudust veidi allpool ja vasakul) üsna kergesti leitav ja oma punaka värvuse tõttu äratuntav.
Kulmineerub (st asub otse lõunas) Marss jaanuaris kella poole kuue paiku pea 40 kraadi kõrgusel.
27. -28. jaanuaril möödub Marsist Kuu.
Jupiter on Lõvi tähtkujus. Jaanuari alguses tõuseb planeet õhtul kell 10, kuu lõpus poolteist tundi varem. Loojub hommikul, kui Päike on juba tõusnud. Hommikul kooli ja töölemineku ajal särab ta heleda "tähena" (heledus -2.3) kõrgel edelataevas.
12. jaanuaril on Jupiteri juures, hele Kuu (faas 80%).
Saturn, pildistatud Tartu Tähetornis 30.12.03
Tõnis Eenmäe, Jaak Jaaniste
Saturn liigub Kaksikute tähtkujus. Heledus on tal -0.5 tähesuurust kuu alguses ja -0.2 kuu lõpus. Planeet oli 31. detsembril Päikesega opositsioonis, ka praegu on tema vaatlustingimused väga head, ta kogu öö hästi vaadeldav.
7.jaanuaril on Saturni juures täiskuu.
|
