|
Ńeed kirjastuse asjapulgad ei saa aru, et kui mingi raamat on tilgatumaks ostetud, siis on autoril rahva juures minekut. Ńäed, keegi ei taha seda kuldvasikat lüpsta :0/ Ok, võtke mõistus pähe ja vihuge raamat kiiresti valmis. (pst.1. Jumal õnnistagu Jyrka't, et ta kinkis meile "Pimeduse sosistaja"-gi; pst.2. Ootame tõesti VÄGA lisa)
Tahaks teada,kas peale "Pimeduses sosistaja" veel mõni H.P. Lovecrafti jutukogu ilmub?"PS" on ju kõik ära ostetud...
Ei toimu Hellas Hundis, Eliit-baaris toimub! (Olümpia ligidal Lembitu tänaval, pargi nurga juures poolkeldrikorruse baar selline). Vähemalt seekord veel...
Kas täna kell 5 Hellas Hundis toimub midagi?
| 24.04.2002 |
vastus suurmardusele |
Katariina |
Eh, tõõ... selleks peaks tahtma et vaesed uued tegijad lisaks uutele juttudele ka õigluse mõttes läbi loeks kõik varem avaldatu, et siis oma edetabelid paika panna. Ma saan aru kyll, et seda oleks Sul huvitav näha, aga kardetavasti on minul seda niivõrd palju vähemhuvitav ja väga aeganõudev teha, et jääb ilmselt ära. Palun andeks.
Uute juttude tarbeks eelistuste edetabelit pole ehk vaja veel teha, Jutuvaramu eraldab ju sikud lammastest igati üheseltmõistetavalt?
Hindamisest paari sõnaga: tekstis võiks mu meelest olla iva või feelingut, parimal juhul mõlemat. Hea teostus on enesestmõistetav, lonkavate lausetega teksti sisu peab ikka erakordselt hea olema, et kyyrakast sõnastusest läbi murda.
Mulle meeldib, kui autor on aru saanud, et sõna tähendab midagi ja ei kirjuta absurdsusi nagu näiteks "mõttelage pilk tundus teda täiesti läbi nägevat" või et "liikumatu mees tõmbles" või midagi muud, mille ettekujutamiseks oleks vaja enne lugemist ilmselt mingit rohtu tõmmata.
Ah, envei, kirjutamisest tasub Sander-poisi artiklit lugeda, halba see ei tee, eriti kirjanikukarjääri alguses ;)
| 23.04.2002 |
re: küsimus |
Juhan Habicht |
Kui nii paari sõnaga, siis: Hargla, Orlau ja Veskimees on autorid, kelle pakutu on rohkem huvi pakkunud. Mitte kõik lood võrdselt, muidugi, aga siiski tunduvalt üle keskmise. Positiivsete näidetena võiks nimetada veel Tuulepäälset ja Freyja Eki. Tõenäoliselt meeldib mulle Maniakkide Tänava "Taadeldus" rohkem kui teistele valikutegijatele - seda seetõttu, et haakus minu loetus Gibsoni, Ruckeri, Besheri, Ingsi jne maailmadega. Autorkonnalt eeldaks kõigepealt elementaarse kirjaoskuse olemasolu. Palju rohkem ei saa ju nagu loota?
Armas Märt Saar!
Jutuvorpijaid - jutumärkidega või ilma, ei soovi ilmselt keegi näha ega lugeda. Iga jutt võiks olla omaette saavutus, mille üle nii autor kui lugejad võiks rõõmu tunda. Ja pildike reeglina ei ole jutt. Meistri käes ehk...
Ja Hargla, minu teada, ei viibi praegu Eestis.
| 23.04.2002 |
re: teejuht |
Kristjan Sander |
Mina olen seda juba teinud, ühes varasemas artiklis nimelt.
Nõustun Suurmardusega. Uued hindajad võiksid ka paari sõnaga kirjutada, mida nad "jutuvorpijatelt" ootavad. Mis on nende jaoks esmatähtis, mis võiks olematu olla. Mis teeb jutust Varamu väärilise jutu jne.
Veel tahaks teada, et kas seoses Raamatunädalaga mõni Meie kirjanik kusagil raamatupoes ka esineb (pigem istub)? Saaks Harglalt näiteks autogrammi küsida:)
Seoses sellega, et Algernoni saabuvaid jutte hindavad nüüd seitse isikut, tahaks küsida, kas on plaanis reformida ka teejuhti Algernoni? Siiamaani on see jätkuvalt püstitatud nn. vanade olijate hinnangute järgi, kuid minu arvates oleks huvitav näha, kas uute tegijate hinnangud muudavad teejuhis midagi.
| 22.04.2002 |
re: näkid |
Kristjan Sander |
Üldse kuidagipalju filoloogide, teoloogide, arstide, pc-friikide jt. erialast stuffi ilmunud ulmesse. Millele see viitama peaks?
IMHO viitab sellele, et inimesed kirjutavad sellest, mida nad tunnevad... Väga positiivne nähtus minu meelest.
Perneri "võõra silma läbi". Ühised jooned orlau rannaküla juttudega. Mingi trend või? Orlau tundus sügavam ja mõjuvam, perner aga kergemeelsem. Ühte vagu künnavad ulmenäkid igal juhul. Üldse kuidagipalju filoloogide, teoloogide, arstide, pc-friikide jt. erialast stuffi ilmunud ulmesse. Millele see viitama peaks?
| 20.04.2002 |
Villefere’i metsas |
Paavo |
Süda läheb kohe soojaks, kui hoolitsetakse lihtlugeja soovidega. Mõnel uuel jutul Howardi või Lovecrafti nime nähes, võib peaaegu kindel olla, et saab hea lugemis-elamuse. Laske samas vaimus edasi ;o) (pst. millal tuleb Lovecrafti jutukogu?)
Soovitatav kirjandus http://mail.tud.ttu.ee/material/taivo/Programmimine II/Tyhik.doc
Kõige halvem on telegrammistiil: oe, ae, oe, ue, sh, zh. Sama halb on täpid ja katused üldse ära jätta: o, a, o, u, s, z. Pisut parem on märkide asendamine 6, 2, 8, 4, $. Veel parem on diakriitiliste märkide tahakirjutamine o^, a", o", u", s^, z^.
Kõige parem on muidugi õigesti kirjutada, aga vaatame, kas see õnnestub... ŠšŽž ŠšŽž
Jätsin poole jutust kirjutamata - see oleneb kasutatavast kooditabelist. Pool rahvast näeb seal Žž, pool aga Þþ (ehk siis islandi 'thorn'-märki). Täpitähed on suudetud enam-vähem ühtlustada (ent mäletate veel aega 10 aastat tagasi, kui arvuti ei tahtnud õ-tähest midagi teada ja enamikul juhtudest tuli täpitähed ascii-koodidena sisse lüüa), aga segadust nende eesti erimärkidega veel esineb. Seepärast on veel ilmselt paar aastat ajakohane soovitus kasutada kas HTML-koodi või vastavat unicode'i märki (mis ilmselt saab korralikuks ja kõikehõlmavaks standardiks).
| 13.04.2002 |
RE: susinad |
Viks |
Mis asi see tal siis ekraanil peaks näha olema. Minul on küll kõik ilusti korras? See aga ei tähenda, et netiväliselt võiks nii teha.
Heee!!! Vastus peaks sul ekraanil näha olema :-}}} Laiemalt võttes on asi kooditabelites ning tundes kaaskodanike põhjalikkust ja kirjaoskuse taset, tean kahjuks et on suhteliselt mõttetu soovitada ise järgi vaadata: Eesti standard EVS 8:2000
Infotehnoloogia reeglid Eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Kui aga viitsimist on ja tahtmist kindla peale välja minna, tuleks kirjutada:
'Š' = Š
'š' = š
'Ž' = Ž
'ž' = ž
Tehke minule, kui rumalale inimesele selgeks, miks te kõiks kasutate märgi "ž" asemel märke "zh". Isegi osades raamatutes tehakse juba nii.
Ei saa ilmuda, kui pole...
| 11.04.2002 |
küsimus ajakirja tegijatele. |
tarmo |
kas nüüd on ajakiri selles mõttes nagu paberajakirjad et ilmub kord kuus(kuu alguses) ja ülejäänud aeg uusi lugusi ei lisandu?
kiikan siia iga päev praktiliselt korra, et näha kas on midagi uut, kui see on mõttetu tegevus paljun öelge.
| 09.04.2002 |
pole hullu midagi |
Kristjan Sander |
Rahvusvaheline idiootidepäev möödus tänavu tavatult rahulikult, võib praeguseks tõdeda... Proosit jah!
Veiko kirja peale ei oska kohe muud
teha, kui Pruulija vägevat võtta.
Proosit!
APRILL!
[ Lugejakirjad: märts 2002 ]
|
