Kosmoseteleskoop näeb infrapunases kiirguses kaugemale kui eales varem

Hubble'i kosmoseteleskoop on järjekordselt jõudnud uue rekordini küündivuses Universumi sügavustesse. Uue infrapunase kaameraga abil pika ekspositsiooniga saadud kujutisel on näha rekordiliselt nõrgad ja kauged galaktikad. Mõned neist võivad olla kuni 12 miljardi valgusaasta kaugusel, mis tähendab, et me näeme neid niisugustena, nagu nad olid ligi 12 miljardit aastat tagasi. Meenutame, et Universumi vanus tänapäeva kosmoloogia järgi võib olla 12 kuni 15 miljardit aastat.

Infrapunase kiirguse piirkonnas töötav kaamera oli hädavajalik vaatamaks nii kaugele ajas tagasi. Universumi paisumise tõttu eemalduvad kauged galaktikad nii kiiresti, et nendedelt tulev kiirgus nihkub nähtava valguse piirkonnast infrapunasesse ossa (kosmoloogiline punanihe). Infrapunases kiirguses vaatlemiseks on veel teisigi põhjuseid. Varases Universumis toimub paljude galaktikate ja nendes olevate tähtede tekkimine. Tekkivad tähed on nähtavad eelkõige infrapunases valguses. Lisaks sellele võivad tekkivad tähed olla ümbritsetud tolmuga. Läbi tolmu paistavad tähed aga paremini infrapunases kui silmaga nähtavas valguses.

Selleks, et saada üksikasjalikumad kujutised ja spektrid nii nõrkadest galaktikatest, tuleb oodata järgmise põlvkonna kosmoseteleskoopi, mida NASA loodab üles lennutada mõne aasta pärast. Siis saab kindlaks teha, millise kujuga on need ülikauged galaktikad ja mõõta spektritest täpsemalt nende punanihe. Siiski on NASA spetsalistid ja astronoomid Hubble'i kosmoseteleskoobiga rahul, sest see on täitnud lootused näha galaktikaid nii kaugest ja varasest Universumist.

Erik Tago
10. oktoober 1998


[ Eelmine | Järgmine | 1998. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]