Kuivast kuust ja märjast Jupiterist

Märg Jupiter

Enne, kui Galileo saatis ülemöödunud aasta detsembris sondi Jupiteri atmosfääri, loodeti sealt leida rohkelt veeauru. Sondi mõõtmised seda lootust ei kinnitanud. Praeguseks ajaks on aga nii Galileo pardal olevate kui ka maapealsete riistadega leitud Jupiteril rohkesti niiskeid alasid. Nii kuivi piirkondi nagu see, kuhu sisenes Galileo sond, on Jupiteri vaid kuni 5%. "... sond maandus Jupiteri Sahara kõrbe," kommenteeris juhtunut projektis osalev Kalifornia Tehnoloogia Instituudi professor Andrew Ingersoll. Kuivad alad on seal, kus gaas laskub allapoole. Niisketes piirkondades on aga veesisaldus nii suur, et seal vöib koguni vihma sadada.

Kuiv Kuu

USA automaatjaama Clementine poolt 1994 aastal tehtud radarmõõtmised näitasid, et mönede Kuu pooluse lähedaste kraatrite alati Päikese eest varjatud nurgatagustes võib olla jääd. Maapealse suurima, Arecibo 305 m läbimõõduga raadioteleskoobiga tehtud radarmõõtmised seda ei kinnita. Asi jääb segaseks vähemalt niikauaks, kui selle aasta 24. septembril Kuu suunas startiv USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija") oma neutron-spektromeetriga täpsemad mõõtmised teeb. Kui aga leiab kinnitust fakt Kuu kuivusest, siis paneb see range piiri ka vee hulgale, mida tooksid Kuule (ja seega ka Maale) praegu ajakirjanduses kõmu tekitavad Iowa ülikooli teadlase Louis A. Franki avastatud mini-komeedid.

Tõnu Tuvikene
8. juuni 1997


[ Eelmine | Järgmine | 1997. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]