Uudiseid Päikesesüsteemist

Veel üks Pluuto-tagune

Ühes eelmistest teadetest oli juttu Pluuto-tagusest objektist 1996TL66. Sama Jane Luu poolt juhitud rühm leidis veel ühe sarnase objekti, mis kannab tähistust 1996TO66. Selle arvatav läbimõõt 600 km on suurim Kuiperi vöö objektide hulgas, ületades veidi TL66 läbimõõtu (500 km). Avastamise ajal möödunud aasta oktoobris oli ta kaugus Päikesest 45 astronoomilist ühikut ja näiv heledus 21 tähesuurust.

Möödalend Mathildest

USA automaatjaam NEAR (Near-Earth Asteroid Rendezvous) lendab 27. juunil 1200 km kauguselt mööda asteroidist 253 Mathilde ja edastab loodetavasti 543 fotot. 61 km läbimõõduga Mathilde on suurim automaatjaamade poolt uuritud asteroididest ja neist esimene süsinikurikas (st. tume). Varem on Galileo mööda lennanud asteroididest Gaspra ja Ida. NEAR-i põhieesmärk on aga 1999. a. jaanuaris toimuv möödalend asteroidist Eros.

Maa lühiajaline kaaslane

Paul Wiegert Yorki ülikoolist leidis koos oma kahe kaaslasega 1986. aastal avastatud asteroidi nr. 3753 liikumises huvitava iseärasuse. Mingi ajavahemiku teeb see asteroid tiiru ümber Päikese natuke vähem kui aastaga. Kuna ta liigub kiiremini, siis iga 385 aasta järel jõuab ta Maast ette. Lähenemine Maale aga lisab talle energiat ja ta läheb üle suuremale, aeglasemale orbiidile. Siis 385 aasta pärast jõuab Maa talle omakorda järele ja võttes asteroidilt veidi energiat, viib ta väiksemale, kiiremale orbiidile ning tants jätkub otsast peale. Selline olukord ei kesta siiski igavesti, lähema 100 miljoni aasta jooksul asteroid 3753 kas põrkab mõne siseplaneediga kokku või läheb üle täiesti uuele orbiidile, mis ei seo teda enam Maaga.

Tõnu Tuvikene
24. juuni 1997

[ Eelmine | Järgmine | 1997. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]