03.06.2002 20:43:28

Tarts

Ai hakkab siit tulema. Ja tulema hakkab p6hjusel, et tegelikult on asi ysna paljulibav. Mis häiris? Häiris see, mida suurem osa juba ennegi on maininud: noormees ei ole kuulnud midagi sellisest innovatiivsest nähtusest nagu gravitatisoon. Väide, et mitmetonnine värgindus ja 80 kilone inimene erinevate kiirustega kukukusid...ei aja isegi naerma vaid pigem nutma. Ja siis olgu öeldud, et mina tunnen kah v66rs6nu, isegi nii peeneid nagu näiteks obstsöönne ja homoseksualism. Nohjah, ja kahtlemata saaks kirjamehest väga hea reporter, kes kirjeldab syndmuskohta, kirjameheni on veel arenguruumi.

Nyyd siis positiivsemast. Hoolimata minu eelnevast pahameelepuhangust ei ole kogu asja ival-ideel suurt vigagi. Maailm on intrigeeriv ja nagu ka Jyrka mainis tundub asjal ka sygavust ja läbim6eldust olevat. Ma ei julge nyyd lausa öelda, et ootaksin kannatamatusega järgmist kirjaproovi, kuid huviga kindlasti.

09.05.2002 18:30:55

Sõrmuste vend

Päris hea lugu. Mind need võõrsõnad ei häirinud, tundus et nad olid taotluslikud, rõhutamaks nende erinevate ajastute segu. Lõpp oli jah veidi liig kiire ja lihtne. Ausalt öelda arvasin ise, et kui ta sealt maa alt välja sai oli mujal juba 100 aastat möödunud ja Ürgdraakon laastab maad ja peategelane läheb siis seda ainsa sangari muumiat otsima. Aga samas, lõpu järgi otsustades ei saa öelda, et see nii ei ole.

02.05.2002 02:56:44

Jüri Kallas

Neile, kes leidsid et inimene ja lennuk... et pole vahet kas kukuvad koos või eraldi!

Neile mainiks, et ka Roger Zelazny kirjeldas romaanis «Ükssarviku märk» (Sign of the Unicorn; 1975, ek. 2001) seda kuidas Random plaanerist välja hüppas, et vältida enda surnukskukkumist. Huviline leiab selle kirjelduse maakeelse väljaande 18-lt leheküljelt; sealt kus Random kirjeldab seda, kuidas ta püüdis Brandi päästa.

29.04.2002 09:30:35

Veiko

Silma hakkas hullult stiilivigu, muuseas midagi ühemõõtmelisest kellast, kuid muidu oli lugu loetav.

25.04.2002 15:45:04

Pulsar

"kuna kaheksakümnekilone inimene kukub aeglasemalt tonnisest lennukist" Vaat see on juba täielik ulme. Tuttav probleem, et pärast pinge kõrgpunkti jõudmist ei leia sellele väärilist ja usutavat lahendust. Lisaks sellele on ka autoril põgenemisega kiire: lõpuosa "libiseb üle" (a la saaks kähku valmis)

24.04.2002 12:27:58

Taivo Rist

Kena, et autor on võtnud jõukohase ülesande. Järgmiseks võiks juba raskema süþeega katsetada.

Sellesse teksti võõrsõnad eriti ei sobi: reinkarneerima/ elustama, gnoom/ mäevaim, gravitatsioon/ raskusjõud, avantürist/ seikleja, erudeeritud/ haritud, tark, kogenud, eksekutsioon/ hukkamine, kreatuur/ olevus, olend, deporteerima/ saatma...

Kukkuvast lennukist 7 m kõrgusel väljahüppamine ja sealjuures ellujäämine pole usutav. Ja loota, et lennuk sel juhul maandub "kusagil kaugel" inimesest, on võhiklik.

Nüüd matemaatikat. Gnoomide koopani on kaardi järgi 300 km. Lennuk lendab 200 km/h ja stardib õhtupoolikul. Lendur loodab kohale jõuda keskööks... Muide, see oli lenduri ja mitte autori lollus: päikeseloojanguks oli lennuk praktiliselt kohal.

Tule all oleva kuningaga vangerdada ei saa. Muidugi ei pruukinud seal male käia maiste reeglite järgi.

23.04.2002 22:47:37

Katz

Jürkaga täiesti nõus, et kuna autor on osanud latti mitte liiga kõrgusele seada, on tegemist igati ilusa sooritusega. Esimese jutu kohta on tegu kõva algusega ja mul hea meel, et tegu on just fäntasiga :)

Malemäng oli tasemel liigutus! Avantyristiamet kah, aga kas poleks avantyristi saanud maakeeli seiklejaks kutsuda?

Lennukist hyppamisega tekkis uskumisraskusi - no mis sest, et ulmes on kõik võimalik, aga ikkagi ;) Ja see, et maletrenni tehti eelnevalt ainult mõned tunnid... jäi nagu suta väheks, kui eesmärk oli pingelist turniiri saada? Selleks, et kivipäisematele malet õpetada, võib minna üsna pikka aega.

Võibolla peaks selliseid pizinyansse natuke pikemalt läbi mõtlema, et toimuv oleks usutavam?

Aga muidu - jõudu kirjutajale :) Hea algus.

23.04.2002 17:49:00

magnus

80-kilone inimene ja tonnine lennuk kukuvad täpselt ühekiiruselt...lennuk, tänu oma suuremale õhutakistusele, isegi aeglasemalt

22.04.2002 21:32:40

Märt Saar

Täitsa paljulubav tekst oli. Algus ja lõpp olid veidi segased ja kohamakalt sõnastatud, kuid fantasy mõõdu andis välja küll. See, kuidas peategelane "glatiaatorite areenilt" ära põgenes, oleks võinud olla veidi selgesõnalisem ja rohkem kirjeldatum. Teatavad mittekirjanduslikud sõnad häirisid. Oleks nüüd korralikku viimistlust kah teinud, vähem muinasjutulise lõpu otsinud, siis arvan, et kirjutis oleks pääsenud Varamu. Sellest lühijutust saaks välja arendada midagi suuremat -- kui autoril ainult tahtmist ja viitsimist oleks.

22.04.2002 17:52:30

Ville Väär

Hm, mulle meeldis. Pole just suurem asi fantasy fänn, kuid selle jutul oli jumet. Isegi minusugusel kannatas lugeda. Ka mina ootaks järgmisi etteasteid!

22.04.2002 16:34:15

Jüri Kallas

Ma ei peaks seda juttu just meistritööks, aga mulle isiklikult on sümpaatne, et autor teab, mida ta teeb. Ka on maailmal sügavust... pole just palju, aga on kõvasti rohkem, kui keskeltläbi algajate puhul.

Pisut häirisid mind modernsed sõnad fantasytekstis, aga teisel lugemisel häirisid need mind vähem ning hakkas hoopis tekkima suurem huvi selle maailma vastu, kus tegevus toimub... kujutan ette, et üsna huvitav oleks lugeda teksti, mille tegevus toimuks mõnes selle maailma metropolis?

Kõige sümpaatsem, ehk oli, et autor on üsnagi hästi aru andnud enda võimetest ning osanud tahtmiste puhul neid võimeid ka arvestada. Võimalik, et see vaid tundub mulle, aga ega muidu teada ei saagi, kui autor teised käsikirjad letti toob.

Ootan seega järgmist tükki mai teiseks reedeks!!!

22.04.2002 14:05:43

mart

hmm sõna "avantürist" esinemissagedus oli suur

21.04.2002 02:30:21

shalm

jama :(