Estcon '98 ülevaade I

Esimesed ettekanded

[Foto]
Tutvustusring. Esiplaanil Andres, Priit ja Janek, tagareas Olari, Kaia ja Taimo.
[ Veel pilte ]

Estconi esimese päeva üritused algasid kohalesaabunute tutvustusringiga, misjärel asuti kogunevaid vihmapilvi trotsides värskes õhus ettekandeid kuulama. Esimesena rääkis Krista Kaer Varraku ulmesarjast, andes ülevaate lähema aasta jooksul ilmuvatest raamatutest ning tutvustades seejärel neid kriteeriumeid, mille alusel ta F-sarja raamatuid valib. Kuigi käesoleva aasta esimesel poolel oli F-sarja raamatute ilmumises suurem paus, peaks teine poolaasta tulema oluliselt ulmeraamatute rikkam. Varraku sarjas peaks edaspidi ilmuma 12 raamatut aastas. Fännid said teada, et tulemas on raamatuid Harry Harrisonilt, Sheri S. Tepperilt, Dan Simmonsilt, Anne McCaffrey'lt, Iain M. Banksilt, vendadelt Strugatskitelt, Michael Crichtonilt jpt. maailmakuulsailt autoreilt. Lisaks «Salatoimikute» raamatutele tulevad veel teiselgi Chris Carteri seriaalil «Aastatuhat» põhinevad raamatud.

[Foto]
Krista Kaer vastamas fännide küsimustele. Avo kuulab muheldes.
[ Veel pilte ]

Pärast ettekannet tabas Krista Kaera tõeline küsimustelaviin. Uuriti praktiliselt kõike, alates sellest, miks on F-sarja raamatute kaanepildid nii abstraktsed, aga mitte seikluslikud nagu ulmekatel mujal maailmas, ning lõpetades sellega, et miks ikka avaldati Strugatskite «Inetute luikede» lõpus nii õel ja rumalalt küündimatu järelsõna. Küsiti veel, et kas F-sarjas hakatakse ka jutukogusid avaldama ning et kui kirjutada hea ulmeromaan, kas Varrak avaldab siis selle. Mõlemale küsimusele oli vastus jaatav. Saadi veel teada, et teisest poolaastast muutuvad ulmesarja raamatud jälle pehmekaanelisteks, küll jääb formaat sama suureks kui kõvakaanelistel raamatutel.

Seejärel tutvustas kirjastuse Elmatar toimetaja Jüri Kallas nende uue ulmesarja Tempus Fugit esimest pääsukest: Robert Silverbergi romaani «Aja maskid». Elmatari ulmesari peaks ilmuma sagedusega 6 raamatut aastas. Silverbergile järgnevad Robert A. Heinlein, Arthur C. Clarke, Stephen King jt. Kui Varraku sarjas on tulemas mitmeid väga uusi raamatuid, siis Elmatari sari näib rohkem rõhku panevat just varasemate kümnendite ulmeklassikale. Varraku sari keskendub peamiselt teaduslikule fantastikale ja fantaasiale, Elmatari sarjas tuleb lisaks SFile ja fantasyle ka õuduskirjandust.

[Foto]
Veiko Belials räägib oma edukast kirjanikuteest. Millest mõtleb Ats?
[ Veel pilte ]

Pärast neid ettekandeid arutati mõnda aega veel üldiselt ulmeraamatute tõlkimise ja kirjastamisega seotud probleeme, siis sai aga seltskonna trots otsa ning üha ägeneva vihmasaju eest pageti Tõrvaaugu puhkebaasi mõnusasse majja, kus ettekannete plokki jätkas Veiko Belials, rääkides sellest, kust on pärit tema ulmehuvi, miks ja kuidas ta kirjutama hakkas ning 1993. a. Marduse lehekülgedele jõudis, samuti tuli juttu ta Varraku poolt üllitatud fantasyromaanist «Ashinari kroonikad». Veel rääkis 90ndate ilmselt tuntuim eesti ulmeautor oma plaanidest, sellest kuidas ta tekstid sünnivad ning miks kirjutab ta peamiselt väga lühikesi lugusid.

Ka teda tabas pärast ettekannet paras küsimusterahe. Uuriti, mida kirjutaks ta parima meelega - SFi, õudust või fantasyt, kas «Ashinari kroonikate» maailmast tuleb veel lugusid, mis on saanud Malcolm McCoy'st ning kas Marduse toimetaja Mario Kivistik on kunagi ta kaastöid ka tagasi lükanud või ümberkirjutamist nõudnud. Selgus, et ei ole. Krista Kaer arvas, et Veiko võiks Ashinari-lugude maailmaga veel tegelda ning selle huvitava maailma mitmeid tahke põhjalikumalt lahti kirjutada. Näib, et kirjastaja oleks sellele raamatule olemas. Arutati ka eesti algupärase ulme hetketaseme üle ning mõeldi, mida tuleks teha selle tõstmiseks.

Seejärel tehti ettekannete ossa väike paus ning käesoleva ülevaate autor asus välja kuulutama Eesti ulmeauhinna Stalker '98 laureaate.

>>> Stalkeri laureaatide väljakuulutamine


Estcon '98 | Eesti Ulmeühing
Raul Sulbi / terrafan@ut.ee
Taavi Tuvikene / taavi@obs.ee
30. juuli 1998