* Sisukorda *

Loeng 2 – Liikumine ja paigalseis. Ülesanded.

1. Küsimused. Selle loenguga alustame “keeleõpet”, st. füüsika terminoloogia omandamist. Esimese loengu uudissõnad on: Kas oskate neid mõisteid defineerida, st. “lahti seletada”?

Ja veel küsimusi tavapärases vormis: Ülesanded


1. Kangi tasakaal.

  1. Kangile, mille õlad on omavahel 150-kraadise nurga all, on riputatud koormised. Esimese koormise mass on 400 g ja ta asub 80 cm kaugusel pöörlemisteljest, teisele õlale riputatud koormise mass on 300 g ja ta on teljest 40 cm kaugusel. Millises asendis jääb kang tasakaalu?

  2. Margapuu koosneb 1 m pikkusest latist massiga 0.6 kg, mille ühe otsa külge on kinnitatud raskus massiga 1 kg ning teise konks, mille külge riputatakse kaalutav ese.
    "Kaalumine" seisneb selles, et seade pannakse tasakaalu piki latti nihutatava silmuse abil: igale silmuse asendile vastab kaalutava eseme kindel mass, mis on määratud kangi tasakaalu valemiga – jõumomentide võrdsusega.
    Kui kaugel konksuga otsast on koht, mis vastab kaalutava eseme massile 1 kg? Aga 2, 4 või 10 kg?
    Kas suudate leida "margapuu valemi", mille abil seda kaugust arvutada? NB! Margapuu kohta oli vanarahval mõistatus:
    Keeletu, meeletu - ise ilmamaa tark.
    See on päris hästi öeldud. Valemi leidmiseks tuleb kasutada integraali.

2. Jõudude tasakaal ja vektorite liitmine.

A. Ülesanded tasandil.
  1. Kehale mõjub kaks jõudu suurustega 6 N ja 14 N, nende mõjumissuundade vaheline nurk on 60 kraadi. Kui suur ja kuhu suunatud peab olema kolmas jõud, mis need kaks tasakaalustaks?

  2. Kehale mõjuvate jõudude vektorvalemid on:

    Leidke neid tasakaalustava jõu vektorvalem. Kui suur peab see jõud olema?

    Millise nurga all  x -teljega (vektoriga  i) ta on suunatud?

B. Ülesanded ruumis.

  1. Kehale mõjub kolm jõudu suurustega 2N, 3N ja 4N, mis on suunatud omavahel täisnurga all. Kui suur ja kuhu suunatud peab olema neid tasakaalustav jõud?

  2. Kehale mõjuvate jõudude vektorvalemid on:

    Leidke neid tasakaalustava jõu vektorvalem. Kui suur on see jõud ja kuhu ta on suunatud?

3. Liikumisvõrrand.

A. Paar kooliülesannet.

  1. Kiirusega 30 m/s liikuv auto hakkab pidurdama ja peatub 5 s pärast.
    Kui pika tee ta läbib?

  2. Kiirusega 30 m/s liikuv auto hakkab pidurdama ja peatub pärast 50 m läbimist.
    Milline oli kiirendus ja kui kaua kestis pidurdamine?

  3. Kiirendusega 5 m/s² liikuv auto läbib 3 sekundiga 80 m. Milline pidi olema auto alg- ja milline lõppkiirus? Leidke kõik lahendid!

B. Kiirus kui vektor.

  1. Laev liigub põhjakursil kiirusega 54 km/h ja teda kannab idasuunaline hoovus kiirusega 5 m/s. Mis suunas laev tegelikult liigub? Millise kursi peaks andma kapten, et laev liiguks tõepoolest põhjasuunas?

C. Liikumisvõrrandi vektorkuju.

  1. Keha liikumisvõrrand on:

    1. Leidke tema asukoht, kiirus ja kiirendus hetkel t = 4 s.
    2. Millises suunas (andke nurk  x -teljega) liikus keha hetkel  t = –2 s?
    3. Arvutage kiirenduse normaal- ja tangentsiaalkomponent hetkel  t = 0.

  2. Koostage keha liikumisvõrrand, kui

    a) ta asub hetkel  t = 5 punktis koordinaatidega  x = 8,  y = 14;
    b) ta liigub  xy -tasandis  x -teljega 60° nurga all kiirusega 8 m/s;
    c) tema kiirenduse komponendid on: