Olgu Ungari või Türgiga kuis on, enamus eestimaalastest näeb 11.augusti varjutust siiski kodukandis. Oleks vast kohane neilegi mõni soovitus anda.

Kõigepealt: kogu selle jama, mida meie press on pakkunud -- alates maailmalõpust ja lõpetades tormituule ja loomade hulluksminemisega -- võite rahulikult ära unustada. Päikesevarjutused -- Kuu varju langemine Maale -- toimuvad Maakeral vähemalt kolm miljardit aastat ja seni pole nad küll mingeid katastroofe tekitanud. See käib nii täieliku kui osalise varjutuse kohta, üleminek nende kahe vahel on tegelikult üsna sujuv.

Loodus muidugi reageerib varjutusele. Taimed hakkavad end ööks sättima (valgus ju väheneb!), loomad-linnud on selgelt häiritud. Kuna ükski loom peale inimese teadlikult Päikest ei vaata, võib sellegi muutuse kanda valguse vähenemise arvele. 1990.a. oli hommikune varjutus Tartus osaline (faas 0.97) ning sellest piisas, et fotorelee tänavavalgustuse sisse lülitaks. Selle aasta 11. augusti varjutuse faas on umbes 70% (Tallinnas väiksem, Lõuna-Eestis suurem) ning selle võib vabalt ka "maha magada".

Osaline varjutus kestab kokku paar tundi ja kes varjutust vaadelda tahab, jõuab selle ajaga palju ette võtta. Ainult peaks varakult mõtlema, mida, kus ja kuidas teha.
Kõige lihtsam on hankida valgus nõrgendav filter (must film, CD-ketas, täpsemalt ) ja pärast kella kolmveerand ühte aeg-ajalt pilk Päikesele heita.
Kel viitsimist rohkem jännata, proovigu Päikest paberile projekteerida ja seal üles joonistada. Projekteerimiseks kõlbab suvaline pikksilm või binokkel;

Kui teravustamine ei õnnestu (laigu serv jääb uduseks) nihutage ekraani. Binokli teravustamissüsteem on ette nähtud nägemishäirete korrrigeerimiseks ja seetõttu on okulaari liikumine piiratud. Leidnud kauguse, kus pilt on terav, kinnitage ekraan (või pikksilm) uuesti ning püüdke veel teravustada. Laigud peaks nüüd kindlasti näha olema.

Pikksilma puudumisel võib kasutada nn. nõela-augu (ingl. pinhole) meetodit. Otsige küllalt suur tume ekraan, millesse tehke umbes 1 mm läbimõõduga auk. Pange see auguga varje-ekraan (papi- või plekitahvel) paika(näiteks kinnitage õues vaiadele ) ning selle varju valge paberileht.
Et valgus levib sirgjooneliselt, jõuavad päikeseketta eri punktidest lähtuvad valguskiired pärast augu läbimist paberile eri kohtades, mistõttu seal on näha Päikese ümberpööratud kujutis. Kuna mingeid läätsesid siin ei kasutata, on see kujutis ühesuguse teravusega mistahes kaugusel. Seejuures on ketas seda suurem, mida kaugemal on meie paberileht ekraanis olevast august. Kuna aga auku läbinud valguse hulk jääb samaks, kahaneb kauguse suurenemisega ketta heledus. "Õige" kauguse leidmine on suuresti subjektiivne protsess; selle juures peab arvestama, et ketta teravus (pildi lahutusvõime) on seotud ekraani ava ja Päikese kujutise läbimõõtude suhtega.

Kui teie suvila lähedal on vana heinaküün, mille katus lõunasuunas kaldu, võite ehitada ideaalse "camera obscura". Otsige katuses lõunapoolse seina lähedalt mõni ilus auk ja katke see augustatud plekitükiga. Auk võib nüüd olla suurem, kuni pool sentimeetrit läbimõõdus. Hämaras ruumis on päikeselaik hästi näha, soovi korral saate teda isegi pildistada.

Varjutuse algusest annab märku tumeda varju ilmumine Päikese servale. See on tegelikult noorkuu, mis Päikese eest läbi läheb. Kuna Päike taevas Maa pöörlemise tõttu liigub, nihkub ekraanil ka Päikese kujutis. Nõela-augu puhul on see nihkumine paberil hästi jälgitav; pikksilma korral on asi keerulisem, kuna Päike võib vaateväljast sootuks ära minna. Siis tuleb pikksilma pöörata ja ka paberileht uuesti paika seada.

Kuidas te Päikese kujutise ka ekraanile saite, proovige seda teiste ja enda mälestuste jaoks säilitada. Varjutuse jäädvustamiseks on kõige lihtsam päikesesirp iga kümne minuti järel ekraanile joonistada. Märkige kindlasti ka kellaaeg ja ilmakaared, siis saab varjutuse kulgu näitava pildirea hiljem kokku panna. Kui te kujutist pildistate, pange ka kellaaeg kirja.
Loodame, et te kirjutate ka meile Tartu Tähetorni oma vaatlustest.

Neile, kel on ligipääs Internetile, soovitame jälgida mõnda omaajas toimivat päikesevarjutuse lehekülge. Meie andmetel annavad reportaazhi nii maapealsed vaatlusjaamad kui meteoroloogiasputnikud.
Meie soovitame aadressi http://www.eumetsat.de Sealt saate näha, milline on ilm täisvarju tsoonis, näete sputnikupilte täisvarju liikumisest. Ka on seal häid linke teistele lehekülgedele.