|
Iriidium-satelliitide andmete saamiseks on vaja hasti tapseid koordinaate (pikkust, laiust, korgust).
Head vaatlemist!
| 29.08.2003 |
Visake kivi |
Sw |
Visake kivi orbiidile ja saategi Maa tehiskaaslase !
| 28.08.2003 |
QUAUAR |
swen002 |
Planeediks teda siiski ei nimetata, sama ideoloogia alusel ei ole(ks) ka Pluto planeet vaid Kuiperi vöö osa.
http://science.nasa.gov/headlines/y2002/07oct_newworld.htm
http://sse.jpl.nasa.gov/features/planets/kbos/kbos.html
Siiski on J002E3 puhul ilmselt tegemist maa TEHISkaaslasega, nagu varem on ka Vaatlejas mainitud.
http://neo.jpl.nasa.gov/news/news136.html
http://ali.opi.arizona.edu/cgi-bin/WebObjects/UANews.woa/2/wa/SRStoryDetails?ArticleID=6102
jne
Noh tegelikut võiks see J002E3 olla (kui ta olemas on) tegelikult Maa kolmas kaaslane
http://infomesh.net/2002/J002E3/
| 27.08.2003 |
Quauar? |
Kristi |
On see tõsi,et Plutost kaugemal on veel üks planeet QUAUAR.
*Kui kaugel ta Päikesest õieti on?
*Kui suur on ta täpsemalt on??
| 27.08.2003 |
Maal on 2 Kuud |
Rait |
On see tõesti tõsi , et Maal on kaks kuud?? Teadlased olevat avastanud veel teisegi kuu- nimega J002E2.Asteroid mille läbimõõtu ei teata (~5okm).
Tiirlemis perjood olevat49,5 päeva
| 27.08.2003 |
Asimuut... |
Taavi |
Kas tõusu või loojangu asimuut on "Päikesesüsteem"/"Päikese" tabelites samuti ainult Tartu kohta nagu kellaajadki?
Toimetuselt: Jah, kõik andmed on arvutatud nii, et vaatluskohaks on Tartu. Et saada oma elukoha kohta käivaid täpseid andmeid, tuleb planetaariumiprogrammis (näiteks XEphemis, mida meie kasutame ja mis on vabavara, vt "Astroomiline abimees"/"Kus on mis") sisestada koha geograafilised koordinaadid.
| 26.08.2003 |
Mis see oli, osa 2 |
Martin |
Külastasin www.heavens-above.com külge, kus kirjas olnud ja tulevased Iridium-sähvatused ja leidsin järgmise kande:
23 Aug 21:10:02; Mag -4; kõrgus 21°; Asimuut 353° (N ); kaugus keskmest 15.7 km (E); Mag keskmes -6; Objekt Iridium 36.
Kellaaeg on antud UT +2h, arvestades meie suveaega, kas tuleb sellest välja siis 22.10?
Suund ja kõrgus sobib. Marsi heledus on obs tabelite järgi -3, seega sobib seegi. Liikumine, mida abikaasa tabas, käib ka satelliitidega loomulikult kaasas.
Seega tundub, et uhke visuaalne elamus on oma loomuliku selgituse saanud :-) Mida oligi tarvis tõestada.
Tänud kõigile viitajatele.
Järgmine väga hele sähv (Mag -7) peaks toimuma umbes samas taevaalas (kõrgus horisondist 28 kraadi, asimuut 352 kraadi - põhja suunas) 27. augustil kell 21.35.
Selget taevast!
Tere
Kas keegi oskab öelda, mis on päikesekiirte langemisnurk Eestis talvel?
(kuigi öösiti ja teleskoobiga seda vist kindlaks ei tee:))
Toimetuselt: Talv on pikk aeg, päikesekiirte langemisnurk muutub pidevalt - umbes pööripäevani väheneb, siis hakkab jälle suurenema.
Lisaks sõltub see ka vaatleja asukohast, Põhja-Eestis on see veidi väiksem kui Lõuna-Eestis. Iga 111 km kohta põhja-lõuna suunas muutub Päikese (ja ka teiste taevakehade) kõrgus 1 kraad.
Kuidas Päikese kõrgus aastaringselt muutub, saata vaadata meie arhiivist, 2002. aasta numbrites rubriigis 'Tähistaevas' on seda püütud joonistada. Lisaks saab vaadata tabelitest Päikese kulminatsiooni kõrgust, see on toodud ju iga päeva kohta. Aga andmed on Tartu kohta.
peaks Iriidiumi sahvatusi nimetama eesti keeles pigemini punnitusteks.
| 25.08.2003 |
Vastus Kadile... |
... |
Kui Marss on Kuu lähedal näeb küll , aga Kuu valgustab taevast nii et paistab vähe nõrgemalt.Päris tähti näeb veel halvemalt.
| 25.08.2003 |
Särav täht |
... |
... MIS SEE OLI ...
Olen näinud taevas mitmeid selliseid juhtumeid, kus taevasse ilmub hele täht ja, (mis järsult kaob) kui hakkan oma binoklit sinna pöörama ei ole enam...
Tähe heledus on nii kusagil nii -5. Kestvuse aeg nii sekund, või paar.
Ma arvan et sateliit see ka ei olnud...
Aga mis see siis ikkagi OLI....????
Toimetuselt: Ikkagi satelliit, täpsemalt juba toodud aadressidelt:
http://www.heavens-above.com/
ja
http://satobs.org/iridium.html
| 25.08.2003 |
Sähvatused taevas |
faxwell |
Tõepoolest, need on tehiskaaslased mis pööreldes aeg ajalt eriti heledaid sähvatusi tekitavad. Neid on võimalik näha ka päise päeva ajal kui tead õigel kellaajal õiges suunas vaadata.
http://www.heavens-above.com/ leheküljelt saab teada mis satelliidid mis kell ja kus kohas sinust üle lendavad, ka iriidium- satelliitide sähvatuste kellaajad jne...
| 25.08.2003 |
Marss. Veel üks värske pilt. |
Maksim |
Marss. Veel üks värske pilt.
ei mars ei ole palja silmaga nähtav kui suur punane kera, ta jääb heleduse poolest natuke veenusele alla.
See sähvatus oli arvatavasti tehiskaaslane, ma ei mäletagi mis need täpselt olid aga ükskord lugesin nende kohta artiklit. Nad peegeldavad päikest ainult lühikese aja vältel(hetkeks). Ise olen ka näinud, mitte küll see aasta aga eelmine ja siis olin sama imestunud, see oli isegi heledam kui veenus. Kusagil ma olen isegi näinud kellaaegu millal neid näha võib, need olid vist gps või mingid andmeside sateliidid.
Leheküljelt
http://satobs.org/iridium.html
saab järele vaadata
| 24.08.2003 |
mis see oli? |
Martin |
Selline lugu:
täna, 23. augustil umbes kell 22.10, Tallinna Lauluväljakul Andrea Bocelli ja Annely Peebo kontserdi ajal juhtusin kogemata vaatama põhja suunas ja nägin seal väga heledat asja, mis paari sekundiga kustus. Kõrgus horisondist u nagu Algol sel ajal.
Arvasin, et keegi valge signaalraketi üles lasknud, aga liikumist ei täheldanud. Suurim heledus, mil seda nägin, oli nagu Marsil või veidi heledam. Kustumisel kadus täielikult. Püüdsin küll binokliga asja tabada, aga kadund ta oligi.
Asja nägi ka mu abikaasa (väga usaldusväärne ja terve mõistusega allikas!!), tema nimetas mõningat liikumist.
Ongi kõik! Mis see oli, ei tea. Võibolla mõni satelliit sattus selliselt Päikese valgusesse, et sedasi heledalt helkis?
Vaadake ikka Marssi, seda on võimatu millegi muuga sassi ajada. Keerake pilk näiteks kella 11 paiku õhtul lõuna suunas ja seal ta särabki! (kui just viimase moe kohaselt pilvi ees pole :-( Binokkel ka abiks, aga teleskoobiga näeb rohkem.
Aga kui on hästi selge ning on kuu lähedal kas siis ei näegi seda kui punast kera???
Igal õhtul on võimalik marsi näha, kui just pilves ei ole, palja silmaga tundub ta kui harilik täht, üpris hele täht. Ta tõuseb ida-lõuna vahepeal ja kuna seal madalal pole eriti muid tähti näha siis ei tohiks teda olla raske märgata
Millal näeks päris täpselt MARSSI????Ning kui selge peab olema???Ja lõpuks palun ütelge millal seda kõige selgemalt näeks ma olen vaadanud aga pole näinud kas see on nagu mingi punane laik või väike täht ainult????Palun öelge siis mis päev oleks parim näha.
| 21.08.2003 |
Miks pole selliseid uudiseid operatiivselt eesti keeles? :( |
SpaceWeather.com |
What's Up in Space -- 21 Aug 2003
Subscribe to Space Weather News!
MAGNETIC STORM: Our planet is inside a high-speed solar wind stream flowing from a coronal hole on the sun. A moderate geomagnetic storm is underway; it began when Earth first encountered the stream around 0100 UT on August 21st. High-latitude sky watchers should be alert for auroras.
Would you like a phone call when auroras appear over your home town? Sign up for Spaceweather PHONE.
AURORA SURPRISE: On Aug. 18th, Northern Lights appeared as far south as California and Arizona in the United States. The display was a surprise. It was triggered by the interplanetary magnetic field (IMF), which unexpectedly tilted south after a knotty magnetic structure in the solar wind drifted past our planet. South-pointing IMFs promote strong geomagnetic activity. [gallery]
Above: Sometimes there's no substitute for Alaska. Photographer Calvin Hall took this stunning picture of auroras over Portage Lake, 50 miles southeast of Anchorage, AK, on August 18th.
--------------------------------------------------------------------------------
Spaceweather PHONE | Upcoming Events | Archives
| 19.08.2003 |
Olid küll virmalised |
Tarmo |
Eelpool kirjutanud kodanikud ei sattunud lihtsalt õigel ajal vaatama või segas valgusreostus. Elan Saue põhjaservas, kus on ka päris suur Tallinna valguse kuma, aga virmalised olid sellest igati üle.
Kell võis olla kuskil 00.15 paiku ja nõrkadeks virmalisteks neid küll pidada ei saanud. Algul oli jah lääne pool kergelt helendav osa, mis natuke vilkus, aga mingil hetkel oli kogu põhjataevas lainetavaid ja väga heledaid helerohelisi sambaid täis. Helenduse intensiivsus kõikus väga tugevalt ja ühest servast teise ning korra ulatus kõrgemate sammaste helendus isegi tükk maad üle Suure Vankri, no nii umbes 2x tähtkuju praeguse vertikaalse läbimõõdu. Kõige idapoolsemad intensiivsemad helendused võtsid korraks servadest punase tooni. Vaatemängu oli küllaga.
| 19.08.2003 |
jälle virmalised |
Eduard |
Täna jälle, juba kaks õhtut järjest aga täna olid juba kella 23 ajal ja palju tugevamad kui eile, kuid ikka veel nõrgad et saada täit elamust.
Vaatasin enamvähem samal kellaajal sama nähtust ja need tundusid küll nõrkade virmaliste moodi.
18 august, kell 00:44, madalal lääne taevas õrnalt oli näha nagu virmalisi, alguses mõtlesin et äkki need helkivad pilved millest siin varem juttu oli aga need olid nii õrnalt näha, pealegi paistsid veel tähed seal. Äkki keegi kinnitab, kas ma nägin ikka seda mis ma arvan, et ma nägin.
| 15.08.2003 |
Pilte kokkutulekust |
Helle |
Kõik 140 Hillar Uudevaldi pilti on aadressil
http://www.art.tartu.ee/~illi/astro/image140.htm
Ilmselt need helkivad ööpilved on.
Neid võibki märgata just suveöödel, kui Päike ei lange veel liialt madalale allapoole horisonti. Siis valgustab Päike ka öötundidel atmosfääri kõrgemaid kihte. Antud asjaolu loob maapealsele vaatlejale võimaluse vahel ka Päikese valgust peegeldavaid
70-80 kilomeetri kõrgusel esinevaid hõredaid pilvekesi näha. Siit tuleb ka helkivate ööpilvede nimetus, sest muudes tingimustes nad maa peale ei paista.
| 14.08.2003 |
Helkivad ööpilved ?! |
Tarmo |
1. augusti õhtul/öösel vastu 2.augusti umbes kella 00.30 paiku juhtusin nägema isemoodi nähtust. Põhjataevas olid uskumatult heledad pilved. Algul arvasin, et tegu on heledama taevaga, mis paistab tumedate pilvede vahelt, aga kui hakkasin hoolikamalt vaatlema, siis selgus, et tumedam osa, mida algselt pilvedeks pidasin, oli hoopistükkis selge taevast, kuna seal paistsid tähed. Seega pidid helendama pilved.
Haarasin kähku digifotoka, aga eriti tõetruud pilti asjast ei saanud, kuna puudub öövõtete režiim. Sättisin säriaega ja suhtelist ava igatmoodi, aga ikka kippus kõvasti digimüra sisse tulema. Üks enam-vähem pilt siis ka siia juurde.
Kas on tegu helkivate ööpilvedega ?
| 13.08.2003 |
Kokkutulek 8-12.08.2003 |
Maksim |
Kokkutuleku pildid:
http://www.telescope-baltic.com/Gallery/Events/Toravere2003/toravere2003.html
Ka minupoolt tagasihoidlik Marsi pildike. Pildistatud MTO-1000A objektiivi ja webikaameraga:
http://karahh.ircnet.ee/sky18.html
| 07.08.2003 |
Milline on õige ? |
Kusti |
Teil siin kirjutatakse et Marss on lähimas seisus 28-ndal ja Tähetorni kalendris on samuti 28-ndal augustil, samas kui uudisteagentuurid räägivad 27-ndast augustist. Kumb siis õige on ?
Toimetuselt: Tähetorni kalender väidab, et vastasseis on 28. augusti hommikul 9.52UT, see on 12.52 meie aja järgi.
Sky&Telescope veebist on võimalik lugeda:
On August 27, 2003, at 9:51 Universal Time, the centers of Earth and Mars will be only 55,758,006 kilometers (34,646,418 miles) apart. The U.S. Naval Observatory’s MICA software and the Jet Propulsion Laboratory’s DE406 planetary ephemeris agree on this value for the true geometric distance.
Tundub, et tegu võib olla näpuveaga Tähetorni Kalendris, kuid: Vastasseisu all peetakse silmas eelkõige seda, et Päike, Maa ja Marss asuvad ühel sirgel. Marsi Maale kõige lähemal paiknemise hetk ei pruugi sugugi kokku langeda vastasseisuga.
Mida? Lugedes Jaak Jaaniste kirjutist, ehmatasin ennast ära. Ainult mõnikümmend. Lugesin Tartu Tähetorni kalendrist, et tänavu on meteooride keskmine tunniarv 50. Kui ei näe, siis ei näe. Muuseas, Marss on tõesti väga hele.
Head vaatlemist,
Kommentaar
Jah - ega Kalender ei valeta. 50 silmaga nähtavat (heledus kuni 5 tähesuurust) meteoori on neil öödel kindlasti olemas. Pigem rohkem kui vähem. Aga kuuvalges näeme me neid napilt kolmanda suuruseni. Ja selliseid vaevalt üle kahekümne tuleb.
Mida tahtsin ütelda, on see, et maksimumi (12/13 august) eelsetel öödel võib seekord - tänu Kuu varasele loojumisele - olla meteoore isegi rohkem, kui "päris maksimumi" ajal.
Jaak Jaaniste
| 05.08.2003 |
ikka tähed |
faxwell |
Pidasin silmas muidugi palja silmaga nähtavaid tähti...
Tõepoolest, vist kõik tähed mida näeme on Päikesest suuremad ja heledamad, muidu nad ei paistakski meile nendest kaugustest kus nad on...
Toimetuselt: Mitte ilmtingimata. Praktiliselt kõik heledad tähed on Päikesest suuremad (mõõtmete poolest) ning heledamad (st. kiirgavad rohkem energiat). Suurt rolli mängib tähe näiva heleduse juures nende kaugus.
Kui me vaataksime Päikest 32.6 valgusaasta (e. kümne parseki) kauguselt, paistaks ta meile üsna nõrga tähekesena - näiv heledus oleks +4.8 tähesuurust. Ligikaudu nii heledad on näiteks Väikese Vankri aisa ja "vankris" Põhjanaela poole jäävad kaks tähte. Heledust ühe parseki kauguselt nimetatakse tähe absoluutseks heleduseks.
Heledatest tähtedest on kõige suurem absoluutne heledus Deenebil, Luige tähtkuju kõige heledamal tähel - koguni -7.3. Kui Deeneb tuua meist 10 parseki kaugusele, oleks ta taeva kõige heledam täht ning võistleks heleduse poolest mõne päeva vanuse kuuga. Paraku asub Deeneb 1600 valgusaasta (e. 490 parseki) kaugusel.
Tegelikult on teada ka tähti, mille absoluutne tähesuurus on -10!
Suur osa taeva heledatest tähtedest ei küüni Deenebi absoluutse heleduseni, puudujääk heleduses tehakse tasa võrdlemisi lähedal olemisega. Näiteks Arktuuruse (näha augustis madalal läänetaevas kõige heledama tähena) absoluutne heledus on Päikese omast umbes 100 korda suurem (5 tähesuurust) ja asub ta üsna
kümne parseki kaugusel (32.6 valgusaastat). Seetõttu on Arktuurus oma nullinda näiva tähesuurusega (tegelikult -0.04) heleduse järgi kuues täht taevas.
Mis puutub tähtede arvukusse, siis mida väiksema massiga on tähed, seda rohkem neid on. Deenebi suguseid tähti on Päikese sarnastega võrreldes väga vähe, rohkem on Päikesest jahedamaid ja väiksema massiga tähti. Nood on aga enamasti väga väikese absoluutse heledusega ning palja silmaga neid kuigi kaugelt ei näe.
Soovitame lugeda ka interaktiivsest astronoomiaõpikust peatükki 3.
Neile, kel on suur soov proovida, kuid ei tea, kust ja kuidas alustada järgmine link (mis eeldab inglise keele oskust):
Astro Imaging with Digital Cameras
Ei ole veel proovinud pilte üksteise peale
panna aga varsti proovin:)
Tõepoolest - kuhu jäävad Perseiidid, iga-aastane augustikuu sensatsioon? Isegi Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni kalendris on selle koha peal tühjus...
Süüdi on Kuu. Perseiidide maksimum langeb tänavu 13. augustile, ja päev varem on Kuu täisfaasis. See tähendab heledat taevast ning kui lisada, et alates 1996. aastast on vool pidevalt nõrgenenud (emakomeet eemaldub üha kaugemale), siis on selge, et need paarkümmend lendtähte tunnis ei vääri eraldi ära märkimist. Ka on perseiide juba piisavalt uuritud, võib ju aastakese vahele jätta.
Aga - nagu varemgi juhtunud, oleme meie siin Eestimaal eriolukorras. Erinevalt lõunapoolsematest maadest käib Kuu meil väga madalalt ja läheb varakult looja. Nii jääb (vähemalt maksimumi-eelsetel päevadel) piisavalt pimedat aega, et lendtähti mitte ainult vaadata, vaid ka loendada. Mida me Tõraveres kindlasti ka teeme.
Kuu loojub Tartus:
8. augustil kell 23.43
10. augustil kell 00.48
11. augustil kell 02.15
12. augustil kell 03.49
Siit alates läheb tõesti raskeks...
Päike on iseenesest tavaline, keskmine täht. Leidub palju Päikesest nii suurema kui väiksema läbimõõduga, samuti temast nii heledamaid kui tuhmimaid tähti.
Päikese muudab meie jaoks nn. supertäheks asjaolu, et ta asub meile kõigi teiste tähtedega võrreldes "väga" ligidal.
Kas tähed mida me taevas näeme on üldiselt suuremad kui päike?
| 05.08.2003 |
Lihtsalt huvitab |
Maire |
Andke andex kui esitan lolli küsimuse,aga kas päike on kõige suurem täht...või on veelgi suuremaid tähti???
Tänavu pidi olema täis kuu Perseiidide voolu maksimumi ajal
T"aitsa hea pilt tehtud :-) Kas sa oled proovinud ka pilte yksteise peale panna, et myrasid maha suruda? Selle jaoks suisa programmid olemas..
| 03.08.2003 |
Mars picture |
Maksim |
Estonia, Tallinn.
Synta Skywatcher 1149EQ2 + Canon S50
1/13s, ISO50.
Tere. Ma tahaks saada lähemat informatsiooni tänavuse perseiidide meteoorivoolu kohta. Kas tänavu on veel ka suure meteoorisagedusega meteoorivoole oodata?
Parimate soovidega,
Tarmo Tanilsoo
Valmistudes astronoomiahuviliste kokkutulekuks ette, tegin Tartu Observatooriumi 60cm teleskoobi fotomeetriga Marsist mõned pildid. "Üks neist on siin. Säriaeg läbi V-filtri oli 0.01 sekundit, CCD poolt piiratud lahutusvõime 0.6" piksli kohta.
Kellel omal teleskoop kasutada, kasutage head juhust ja treenige silmi - punane planeet ei ole viimase 15 aasta jooksul kordagi nii hästi nähtav olnud. 200-300 kordse suurendusega (kui teleskoop lubab) on päris palju pinnadetaile näha. Appi võiks võtta ka valgusfiltrid - sinised atmosfääridetailide ja polaarmütside ning punased-oranzid pinnadetailide paremaks eristamiseks.
Suurejoonelised ja intensiivsed helkivad ööpilved eile kesköö paikku põhja suunas, ca 5-20 kraadi kõrgusel ja suurel pindalal. Huvitav oli jälgida nähtuse dünaamikat. Loodan et nähtus võib korduda lähipäevadel. Üldiselt ei ole see meil kesksuvel haruldane, aga sellise "helkivusastmega" nagu eile küll.
Head vaatlemist!
Teleskoobid on üldjuhul suuremahuline kaup, mille saatekulud on üsna suured.
Saksa, Vene või USA saidilt ostes peab arvestama veel sellega, et Eesti toll küsib enne kauba kättesaamist 18 juurde.
USA hinnad näiteks MEADE teleskoopidele tunduvad küll veidi madalamad, kuid siingi on vahe sees tänu transpordikuludele, tollimaksule, mida Euroopa mõnedelt USA kaupadelt juurde küsib ja kindlasti peab võrdlema täpselt võrdseid tooteid.
Ma tahtsin teada kas keegi on kuskilt välismaalt netti kaudu tellinud teleskoobi? Kui Saksamaa või mõne USA saidi hinnad kalkuleerida eesti kroonidesse, siis on hinnad küll madalad võrreldes Eestimaalt või Venemaalt ostes.
|
