|
Uurisin Bresseri kodulehelt järgi, millega tegu. Juuresolevalt lingilt saab kätte nende poolt müüdavate teleskoopide parameetrid PDF failina. Tabeli põhjal paistab too Venus olema nende kõige kehvem peegelteleskoop (sest peapeegel on kõige kehvema optilise kvaliteediga - pinna täpsus vaid 1/5 kollase valguse lainepikkust, kuigi peaks olema vähemalt 1/8). Kui ma ei eksi, müüb Tartu Kaubamaja just sellist teleskoopi. Kui on soovi, siis võib ju proovida. Loomulikult ootame kas siia või mailiaadressil ring@obs.ee ostetud teleskoobi kohta vastukajasid. Muide, ostja peaks teadma oma õigusi. Antud teemaga sobib hästi valitsuse määrus nr. 165 (4. aprill 1995) "Kaupluse töö üldeeskiri", punktid 36-46. See määrus peaks olema kättesaadav IBS kodulehelt.
Ise oskan soovitada Bresseri nimekirjast peegelteleskoopi "Mizar". Üldiselt on peegelteleskoop mõistlik hankida alates 100 mm peegliläbimõõdust ja läätsteleskoop objektiivi läbimõõduga vähemalt 70 mm.
Peegelteleskoopidel on lisapeegel, mis on torus sees ning varjab mõninga osa peapeeglist. Kujutise kvaliteedi huvides on lisapeegli läbimõõt umbes 25-30 protsenti peapeegli läbimõõdust. Seega on 76 mm peegliläbimõõduga "Venus" efektiivsuselt võrdne umbes 70 mm refraktoriga, andes seejuures märksa kehvema kujutise (kuna konkreetse teleskoobi peegli valmistamise täpsus on võrdlemisi madal ja abipeegel põhjustab kujutise moonutusi (difraktsiooni), mida läätsteleskoobil sellisel kujul ei ole).
| 29.04.2002 |
Bresser teleskoop |
Alvar |
Tere, aga mida arvata selle teleskoobi kohta
http://www.bresser.de/Seiten/Venus.html
Tõesti, ma ei pane Soligori "ühte patta" Bushnelli ja Tascoga nende reklaamide pärast.
Bushnelli teleskoobid ja ka binoklid on hästi kehva kvaliteediga (isiklike kogemuste põhjal). Kohutavate monteeringutega (statiiv ja liikuvad osad) ning kehva optilise kvaliteediga (mõned isegi plastmassläätsedega). Samuti kasutavad nad 0.96" okulaare, mille optiline kvaliteet on kehvakene ning valik kitsas.
Soligori binoklid on kah kehva kvaliteediga. Üks Soligori teleskoop, millega ma pisut vaadelnud olen, oli hästi kergete alumiiniumjalgadega (umbes nagu väga odavad Unomat'i statiivid), mis sellise suurusega teleskoobile (too oli 20cm peegliga) liiga nõrgad. Vibratsioonid kestavad liiga kaua, mis segab oluliselt vaatlemist suurte suurendustega (nii üle 100x). Kahjuks ei ole mul olnud võimalust kontrollida teleskoobi optilist kvaliteeti. Esmapilgul ei olnud põhjust midagi halba ütelda, kuid sain seda teleskoopi kasutada vaid paarkümmend minutit ning otsida üles mõned täheparved.
Loomulikult ei taha ma Morgan Fotole "nuga selga lüüa". Too firma on meeldiv erand fotopoodide hulgas, et müüb ka teleskoope. Samas on mitmeid firmasid, kelle toodang on korraliku kvaliteediga ning hinnad samas klassis. Tõin näiteks sellesama Orioni.
Mis on mind hämmastanud - suurte tootjate Meade ja Celestroni teleskoobid (eriti need odavama otsa omad) ei ole kah alati eriti hea kvaliteediga
Abiks koht teleskoopide testide ülevaadete lugemiseks on Sky&Telescope koduleht.
Oskan soovitada veel:
Arvan, et teleskoop ja binokkel on piisavalt kallid optikariistad, mida pole mõtet ehku peale osta. Kui muretseda, siis korraliku kvaliteediga. Pealegi kipuvad kehvad vaatlusriistad huvilistes ka konkreetse hobi kui sellise vastu pettumust valmistama...
Lisaks eelmisele kirjale mõned mõtted. Tõnis, kas Sul on ka mingeid tõendeid, et Soligori ühte patta paned näiteks Bushnelliga. Lõin lahti Soligori veebilehe www.soligor.com. Ainuke refraktor, mida nad pakuvad on 93 mm objektiiviga ning selle maksimaalseks kasulikuks suurenduseks on märgitud 200x. Ja kuna Morgan Optika on minu teada ainuke firma, kellel on teleskoop (Soligor) vaateaknal väljas ning kohapeal olemas ka lisaseadmed (okulaarid, filtrid), siis niisama igaks-juhuks talle "pasunasse" anda pole ka ilus...
PS Ise pole ma majanduslike ega muude huvide kaudu seotud ei Morgan Optikaga ega Soligoriga
Vastuseks eelnevale küsimusele: Sellise teleskoobi/pikksilmaga näeb Saturni rõngaid küll. Tõsi, kujutis on küllalt pisikene. Sellist pilti, nagu raamatutest leida võib, ei näe vist üheski teleskoobis. Kui on huvi omale teleskoop hankida, tuleks arvestada väljaminekuga alates 200 dollarist. Paar nõuannet:
- Reegel number 1 - suurendus EI OLE oluline. Määrav on objektiivi (kas läätse või peegli) läbimõõt!
- Peegelteleskoobi (ingl. k. reflector) peegli läbimõõt peaks olema vähemalt 4" (4 tolli = 10cm)
- Läätsteleskoobi (ingl. k. refractor) esimese läätse ehk objektiivi läbimõõt võiks olla vähemalt 70mm.
- Natukene rohkem kulutamine tähendab selles hinnaklassis oluliselt paremat tulemust ja kvaliteeti.
- Vältima peaks firmasid Bushnell, Tasco, Soligor.. ilmselt veel mõningaid teisigi, mis reklaamivad oma 60mm objektiiviga refraktorit "võimas 500x suurendus!"
Hea alustus oleks firma Orion Telescopes veebileht. Selle firma alla 300$ teleskoopide nimekiri on siin.
Oskan soovitada ka ajakirja "Astronomy" veebilehel olevat (vasakul serval) Scope Buyer's Guide (ehk siis Teleskoobiostja juhendit). Seal küsitakse lihtsaid küsimusi, vastuste põhjal suunatakse üldjuhul parema valiku poole.
Loomulikult ootame vastukaja ostetud teleskoopide, ostukoha ja teleskoobile teie poolt antud hinnangu kohta.
Kas tasub osta`KODU-ANTILAST`teleskoopi suurendusega kuni 45 korda?Kas antud `riistaga` on nähtavad ka Saturni rõngad? Kui ei,kui suure suurendusega peaks olema teleskoop ja millise hinnaklassi see kuulub?
Lugupidamisega TR
Esmaspäeva, 17 märtsi õhtul poole kümne paiku helistati Tähetorni mitmest eri linnaosast ja teatati mingist helendavast triibulaadsest jäljest taevas.
Tõepoolest, seda oli näha ka Tähetorni rõdult ja ta oli piisavalt hele, nii et oli vabalt nähtav, ehkki rõdu oli valgustatud. Binokliga vaadeldes sarnanes objekt reaktiivlennuki jäljega.
Põhimõtteliselt võib selline suhteliselt püsiv valgusjälg tekkida kõrgatmosfääris mõne kosmilise objekti (boliid, kosmoselaeva tükk) langemisel Maale. Kuid mõõdunud nädala jooksul ei ole olnud kuulda mingitest muudest eredatest valgusnähtustest esmaspäeva õhtul. Paraku on ka varasematel aegadel olnud helistamisi kummalisest valguslaigust taevas, mis aga ei olnud kahjuks nendel kordadel Tähetornist ära tuntavad.
Ühe helistaja poolt kesklinnas tehtud videolõigul on jälg selgesti eristatav. Intensiivne kollakas värv ei ole üldiselt omane kõrgatmosfääri nähtustele, seega on alust arvata, et tegemist on mingi optilise nähtusega maksimaalselt mõne kilomeetri kõrgusel.
Ehkki õhutemperatuur maapinnal oli 8-10 soojuskraadi lähedal, kuid õhuniiskus oli suur, on tõenäoline, et selle valguslaigu põhjustas Lohkva aiandite valguse peegeldumine kõrgemates (tõenäoliselt peentest jääkristallidest koosnevates) pilvedes. Seega oli tegemist omapärase halonähtusega.
Kuid boliidi nähti Eestis ka, see oli 15. märtsi varahommikul, kella viie paiku.
Ikeya-Zhang 15. märtsil 2002, pildistatud maal, umbes 6 km Tartust põhja pool.
Tõnis Eenmäe/Jaak Jaaniste foto. Fotoaparaat Zeniit, objektiiv 200 mm, ava 4, säriaeg 9 min, gideeritud teleskoobiga Miitsar. Fujifilm Superia 800.
Tänu viimase nädala selgetele õhtutele on mul õnnestunud vaadelda Ikeya-Zhangi komeeti nii teleskoobi, binokli kui ka palja silmaga.
Esimest korda leidsin komeedi laupäeva, 16.märtsi, õhtul. Läbi binokli oli komeet näha uduse tähena, millel ähmane saba oli suunatud peaaegu otse üles (pisut vasakule kaldu). Kuna taevas oli väga selge, õnnestus komeeti hiljem ka palja silmaga näha, kuid sedasi vaadates ei erinenud ta millegi poolest tavalisest 4-5 suuruse tähest.
Eile, 19.märtsi õhtul, oli kerge uduvine, kuid muidu oli taevas täiesti selge ning seekord vaatlesin komeeti Miitsari teleskoobiga. Kõige väiksema suurendusega (32X) oli komeet koos sabaga kenasti näha, mahtudes ilusti vaatevälja. Samuti õnnestus komeeti vaadelda binokliga, kuid palja silmaga enam mitte (ilmselt uduvine tõttu).
Kokkuvõttes võib öelda, et komeet on täitsa ilus ning võimaluse korral tasub seda vaadelda. Kes on juba varem binokliga taevast vaadelnud peaks komeedi taevakaardi järgi kergesti leidma, kuid algajatele valmistab sellise objekti leidmine ilmselt tõsiseid raskusi.
Sabatäht1
Sabatäht2
Pildistatud Fuji Provia400F filmile 15 märtsi 6htul. 50mm objektiiviga, säriajaga 30 sek ja avaga 1,4. M6lemat pilti on natuke cropitud.
| 08.03.2002 |
Sabatäht ära nähtud! |
Tõnis Eenmäe |
Täna õhtul nägime lõpuks uue sabatähe ära. Binokliga vaadates oli tegu pisikese uduse laiguga, mis Päikese loojumisele vastassuunas välja venitatud. Palja silmaga teda kahjuks näha ei suutnud, kuna Tartu kesklinnas on ikka väga valge.
Zeissi teleskoobis oli tegu uduse väljavenitatud laiguga, millel täitsa korralik saba taga! Piltide tegemine sel korral veel eriti hästi ei õnnestunud, kuid eks me proovime edasi. Vaatlustingimused peaksid järjest paremaks minema ja komeet ise heledamaks!
Kes tahab ise komeeti üles otsida, peaks vaatama
Heavens Above taevakaarti, millelt Astronoomia sektsioonist "Comet Ikeya-Zhang (C/2002 C1).
| 06.03.2002 |
Kas oleks huvi... |
Sven |
Pean praegu plaani väikese kõrvaltegevusena vene teleskoope ja kõike juurdekuuluvat Eestisse tuua. Hea meelega kuulaks lugejate arvamust, kas asja vastu oleks huvi. See, et tegemist ei ole eriti kasumirikka äriga on niigi selge, aga tahaks teada just seda kas kellelegi üldse sellised asjad võiks huvi pakkuda. Pikemas perspektiivis tahaks ka kokku panna mingeid "tervikpakette" teleskoop + CCD + arvuti vms.
Kõik arvamused teretulnud, võib ka otse meiliga, sest ei ole vist mõtet lugejakirjade osa sellega reostada.
| 04.03.2002 |
Palja silmaga nähtav sabatäht |
Helle Jaaniste |
Praegu taevas Kalade tähtkujus rändava Ikeya-Zhangi komeedi heledus on juba
5.0 tähesuurust. Seega on ta nähtav palja silmaga, muidugi vajab ikka valgusreostusest vaba taevast.
|
