Vaatleja
Lugejakirjad (2 / 2001)
17.04.2001 Lüriidid on 21/22 aprilli ööl. Sven-Erik Enno

Lüriidid on üks tähtsamatest iga-aastastest meteoorivooludest, mis ka Eestis hästi vaadeldavad.

Lüriidide aktiivsusperiood algab 16. aprillil ja kestab 25. aprillini. Maksimum on Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni (IMO) andmetel 22. aprillil kell 04t UTC (Eesti aja järgi seega kell 6 hommikul). Maksimaalseks tunniarvuks oodatakse vähemalt 15 meteoori, kuid see võib olla ka palju suurem ulatudes 90-100 meteoorini tunnis. Radiant asub maksimumi ajal Herkulese tähtkujus, omades koordinaate 271 kraadi otsetõusu ja +34 kraadi käänet, jääb ta mitu kraadi Lüüra tähtkuju heledamast tähest Veegast lääne poole (paremale). Meteoorid on üldiselt nõrgad, keskmine heledus on umbes 2,9 tähesuurust. Lüriidide kiirus maa atmosfääri sisenemisel on 49 km/sek, seega veidi üle keskmise.

Lüriidide ajalugu algas 19. sajandil. 1803. a. 19/20. aprilli ööl oli Ameerikas vaadeldav tähesadu tunniarvudega kuni 770, mis lähtus just Lüüra tähtkuju ümbrusest. Vaatamata sellele puudus edaspidi huvi selle voolu vastu ning alles 19. sajandi teisel poolel õnnestus vool siduda samal ajal avastatud komeediga Thacher. See komeet tiirleb ümber Päikese pikerguse ellipsi kujulisel orbiidil ja periood on 416 aastat, järgmisel korral on teda periheeli oodata alles 23. sajandi lõpul.

Siiski pole kindel, et lüriidide orbiit ja periood selle komeedi omadega ühtivad. Näiteks 1982. aastal, kui komeet juba väga kaugel oli, vaadeldi Ameerikas lüriidide tunniarvu lühiajalist kasvu 90-ni (nõrgemate meteooride arvelt).

Praegu pole lüriidide aktiivsuse täpseks prognoosimiseks mingeid olulisi aluseid, seega pole välistatud tavalisest suuremad tunniarvud ka sel aastal. Vaatlustingimusi parandab oluliselt noorkuu. Vaatlusi võiks alustada kella 22.30 paiku ja neid võib läbi viia kuni koidu alguseni, sest öö jooksul tõuseb koos radiandiga ka meteooride sagedus.

Kes tahab lähemalt lugeda võiks vaadata Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni (IMO) leheküljele, seal on kättesaadavad andmed lüriidide arvukuse kohta 1998, 1999 ja 2000. aastal.

11.04.2001 Virmalised tulekul? Ülar

Kui sain saidil www.spaceweather.com olevast jutust õieti aru peaks lähiajal olema virmaliste huvilistel põhjust pilk taevas hoida. 11/12 aprillil võib juhtuda et on näha virmalisi. Kui sain artiklist valesti aru siis palun parandage, et mitte tekitada paanikat :)

Toimetuselt
Virmaliste-hoiatus on õige. Purse Päikesel toimus teisipäeva hommikul ja on suunatud Maa poole. Nii ongi oodata täna-homme geomagneetilise aktiivsuse tõusu ja ka virmalisi.

Muidugi on kõik need ennustused alati tõenäosuslikud, nii ei tea kunagi, kas midagi tuleb ka meieni või on tegemist "paanikaga". Aga kui selle tulemusena inimesed lähevad välja, jälgivad taevast, mõtisklevad taevaste asjade üle ning saavad suure sõõmu kevadist õhku -- siis pole see "paanika" ju asjatu.

30.03.2001 Päikeselaik ja virmalised Jaak Jaaniste

Praegu on Päikese kettal näha viimase 10 aasta suurim päikeselaik, mille pindala ületab Maa oma 14-kordselt. Laik on piklik, asub Päikese põhjapoolses servas (lõuna ajal vaadates ülal) ning on näha juba palja silmaga - muidugi tuleb kasutada filtrit, näiteks ümbrikust välja võetud floppi-ketast.

30/31 märtsi ööseks ennustatakse ka virmalisi, põhjuseks seesama päikeselaik.

Täpsemalt vaadake:

http://www.spaceweather.com

30.03.2001 Heledamad väikeplaneedid aprillis 2001.a. Sven-Erik Enno

Väikeplaneete, eriti aga asteroide on päikesesüsteemis väga palju. Enamus neist liigub Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele jäävas nn. asteroidide vöös, kuid palju on ka selliseid, mis isegi suurima lähenemise ajal päiksele ei ulatu Jupiteri orbiidini ning ka selliseid, mis tulevad päikesele Maast ja isegi Merkuurist lähemale.

Enamus asteroide on oma väikese heleduse tõttu kättesaadavad ainult väga suurte teleskoopidega ning nende leidmine eeldab väga head atmosfääri läbipaistvust. Vaid heledaim asteroid nimega Vesta ulatub vahel harva palja silmaga nähtavuse piirini, teised suuremad ja heledamad väikeplaneedid on aga leitavad väikese teleskoobiga. Teleskoobi puudumisel võib kasutada ka 8 kordse suurendusega ning 30 millimeetrise objektiivi läbimõõduga prismabinoklit, mis hea taeva korral näitab objekte, mille heledus on kuni 10,5 tähesuurust.

Veel tuleks märkida, et aprill ja üldse selle aasta kevad on väikeplaneetide vaatlemiseks üsna ebasoodsad, kuna kaks heledaimat neist -- Vesta ja Ceres -- pole meie laiuskraadidel praktiliselt nähtavad.

Järgnevad andmed praegu nähtavate asteroidide liikumise kohta on võetud astronoomiaprogrammist Redshift 3. Nähtavus ja kulminatsioonikõrgus on antud 58 põhjalaiuse jaoks. Käände ja kulminatsiooni puhul on peale koma antud kaareminutid, mitte kraadi kümnendikud või sajandikud.

Asteroid Cerese liikumine: 

Kuu-           Asukoht            Nähtavus           Kulm. Hele- Kaugus
päev      otsetõus  kääne    tõuseb  kulmin. loojang kõrg. dus    a.u.



01.apr. 19t 14,5m  -23,29    03t46m  06t56m  10t06m  8,30  +8m9  2,749        
06.apr. 19t 19,4m  -23,34    03t32m  06t41m  09t50m  8,25  +8m8  2,685
11.apr. 19t 23,8m  -23,39    03t18m  06t26m  09t34m  8,19  +8m8  2,620
16.apr. 19t 27,9m  -23,46    03t04m  06t10m  09t17m  8,12  +8m7  2,555
21.apr. 19t 31,4m  -23,54    02t49m  05t54m  09t00m  8,04  +8m6  2,491
26.apr. 19t 34,4m  -24,04    02t34m  05t38m  08t41m  7,54  +8m6  2,428
01.mai  19t 36,9m  -24,16    02t19m  05t20m  08t22m  7,43  +8m5  2,366






Asteroidi Pallas liikumine



Kuu-           Asukoht              Nähtavus         Kulm. Hele- Kaugus  
päev     otsetõus   kääne    tõus   kulmin. loojang  kõrg.  dus    a.u.



01.apr. 17t13,7m   +15,57   20t58m   04t56m  12t49m  47,58  +9m4  2.430
06.apr. 17t14,5m   +17,06   20t29m   04t37m  12t40m  49,08  +9m4  2.396
11.apr. 17t14,7m   +18,16   20t00m   04t17m  12t30m  50,17  +9m3  2.365
16.apr. 17t14,2m   +19,24   19t30m   03t57m  12t19m  51,25  +9m3  2.338
21.apr. 17t13,2m   +20,30   18t59m   03t36m  12t08m  52,31  +9m3  2.314
26.apr. 17t11,5m   +21,33   18t28m   03t15m  11t57m  53,33  +9m2  2.294
01.mai  17t09,2m   +22,31   17t56m   02t53m  11t45m  54,32  +9m2  2.278






 Asteroid Irise liikumine



Kuu-           Asukoht          Nähtavus          Kulm.   Hele-  Kaugus 
päev     otsetõus  kääne  tõus    kulmin.loojang  kõrg.   dus     a.u.



01.apr.  15t30,1m  -23,46   00t06m  03t12m  06t19m  8,13  +10m3   2.140
06.apr.  15t27,8m  -23,39   23t38m  02t50m  05t58m  8,20  +10m2   2,092
11.apr.  15t24,8m  -23,29   23t13m  02t28m  05t37m  8,30  +10m1   2,049
16.apr.  15t21,3m  -23,16   22t48m  02t04m  05t16m  8,43  +10m0   2,012
21.apr.  15t17,3m  -22,59   22t21m  01t41m  04t55m  9,00   +9m9   1,982
26.apr.  15t12,8m  -22,39   21t54m  01t17m  04t35m  9,19   +9m8   1,957
01.mai   15t08,1m  -22,17   21t26m  00t52m  04t14m  9,42   +9m6   1,940

27.03.2001 Messier maraton Tõnis Eenmäe

Tegin eile läbi ligikaudu kolmandiku Messier maratonist. Põhiliseks vaatlusriistaks oli 7x50 binokkel, mõnel juhul ka teleskoop Mizar. Kokku nägin 44 Messier objekti. Kindlasti oleks võinud näha poole rohkem, kuid peale südaööd hakkas taevas pilve minema. Põhilised järeldused:

  • Kõik täheparved peaks olema leitavad ilma suuremate probleemideta. Eriti lihtsalt leiab hajusparvi
  • Täitsa kasutuskõlblik on ka "Eesti Taevaatlas", kuigi seal on vähe tähti!
  • Enamus galaktikaid on leitavad vaid nn. külgnägemise abil. Selleks tuleks vaadata tegelikust asukohast pisut mööda ja hea oleks ka pead pisut liigutada
  • Mida pimedam seda parem - see kehtib põhiliselt galaktikate kohta.
  • Suure Vankri, Bereniike Juuste ja Neitsi tähtkujude galaktikaparvede objektide leidmiseks tuleks kindlasti kodutööd teha - mina leidsin paarikümnest vaid 4 :-)
  • Kaartide lugemiseks tuleks kasutada väga nõrga ja punase valgusega lampi (taskulambile punane kile ette!)
  • Binokli kasutamisel muudab statiiv või korralik toetuspunkt vaatluse palju efektiivsemaks

    23.03.2001 Virmalised ja Beeta-Leoniidid Sven-Erik Enno

    Olles 19. märtsi õhtul Tõraveres õnnestus näha nii mõndagi huvitavat. Kõigepealt hakkasid silma virmalised, kohe peale ehavalguse lõppu oli põhjakaares näha rohekat helendust. Esialgu püsis see 10-15 kraadi kõrgusel, kuid juba enne kella 21 tõusid sellest mitmesuguse kuju ja kestusega sambad ja kardinad. Üks võimsaim neist ulatus Sõnni tähtkujju ja muutus hiljem punakaks. Seejärel virmalised nõrgenesid, kuid hiljem olid üsna ilusad sambad ja kardinad veel paar korda näha.

    Veel õnnestus näha üsna nõrgaks peetava Beeta-Leoniidide meteoorivoolu meteoore. Selle voolu ennustatav maksimum pidigi olema 19/20 märtsi ööl. IMO meteooride aktiivsuse ülevaates seda voolu ei mainita, küll aga on see olemas Ameerika Meteoorivaatlejate Ühenduse väljaandes "Meteor Observing Calendar", kus tunniarvuks oli pakutud 3-4 meteoori. Kokku vaatlesin 3 selle voolu võimalikku liiget. Esimene neist ilmus nähtavale seniidis, liikus hämmastavalt aeglaselt ja 2.-3. tähesuuruse piiril hõõgudes põhja poole ning alles 3 sekundit peale ilmumist süttis korralikult põlema, omandades kerge hõbedase jälje ja väikse komeedi kuju ning saavutades heledusmaksimumis umbes 0 tähesuuruse. Heledusmaksimumis jäid meteoorist maha ka mõned tähena hõõguvad sädemed. Kogu meteoori lend kestis umbes 4 sekundit. Teine meteoor ilmus 22.30 paiku Lõvi ja Sekstandi tähtkujude vahel, selle heledus oli 1 tähesuurus ja see eemaldus aeglaselt Lõvist, läbides oma 1 sekundilise lennu jooksul ainult paar kolm kraadi. Viimast meteoori nägin enne keskööd, see ilmus Lõvi trapetsi sees, ulatus maksimaalselt 3 tähesuuruseni ja seisis praktiliselt paigal, võis ainult aimata, et ta pisut alla ja paremale nihkus.

    Kindlasti oli meteoore rohkem, külma ilma tõttu ei hakanud ma järjekindlalt vaatlema, eelpool nimetatud meteoore märkasin umbes 10-15 minuti jooksul.

    22.03.2001 Virmalised 4 Helle

    Tugevad virmalised 19. ja 20. märtsil olid üllatuseks paljudele virmalise-ennustajatele. Aga praeguseks on neist kogunenud palju ilusaid pilte üle kogu maailma. Otsige aadressilt http://www.spaceweather.com, AURURA GALLERY sisaldab neid.

    Ka Tartu Tähetorni helistati 19. märtsil Tallinna kandist (Priit Jaaniste, Urmas Sisask) virmaliste vehklemisest, aga sel ajal oli Tartus põhjakaares kerge pilvitus.

    Virmalisi on oodata ka sel nädalavahetusel.

    22.03.2001 Virmalised3 Kalle

    19. kuupäeva magasin kahjuks maha, aga virmalised olid ka 20. märtsi 6htul madalal p6hjataevas. 6nnestus isegi paar fotot teha, parima panin yles aadressile: http://karahh.ircnet.ee/sky14.html

    Toimetuselt Kalle Rahu fotod loodusest, sealhulgas taevastest asjadest väärivad vaatamist. Soovitame seda lehekülge aeg-ajalt vaatamas käia.

    21.03.2001 Virmalised 2 Madis

    Olin 19 märtsi õhtul Tõraveres. Põhjataevas oli kahtlaselt roheline. Kell 20:30 hakkas asi pihta. rohelised kaardinad tõusid üles, loode ja läänetaevas muutus punaseks.Saturn Jupiter ja plejaadid olid punase looriga kaetud. Põhjast paistsid läbi roheliste virmaliste Deeneb ja Veega. Virmalised ulatusid horisondist peaaegu seniiti.Oli näha virmaliste sähvimist, taevas nagu lainetas.Virmalised olid peaaegu võrreldavad eelmise aasta 6 Aprilli omadega.

    20.03.2001 Virmalised Ülar

    19 märtsi õhtul olid Pärnus nähtavad minu arvates üli kõvad virmalised. Ei ole mingi asjatundja aga põhjas lääneni oli taevas näha värvidemängu, milles vaheldusid rohelised ja punased. Soovitan aadresse www.spaceweather.com ja www.sec.noaa.gov kus peaks vastavasisulist infot pidevalt lisanduma

    04.03.2001 Mir Jan

    Põhja-Eestis olid viimase Miri vaatlemise tingimused üsnagi tagasihoidlikud ja kesised, seetõttu jäigi see mul vist nägemata. Kella veerand seitsme paiku olid Tallinnas lõunakaares üksikud pilveräbalad, aga vaatluse ajaks tõmbus taevas praktiliselt selgeks. Vaatasin ettenähtud suunda (Orioni tähtkujust veidi lõuna poole), kuid ilmumata see Mir jäigi. Efemeriidide järgi pidi Mir heleduselt Saturnile veidi alla jääma ja arvestades seda, et vaatemäng pidi toimuma madalal horisandi kohal, pole ime, et Mir märkamatult läbi lipsas...

    		•
    Avaleht | Arhiiv
    © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

    W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies