18.04.2000
|
Segadused kaugusrekorditega Universumis
|
Erik Tago
|
14. aprillil on maailma massimeedias tehtud järjekordne avaldus uuest punanihke
rekordist kosmoloogilistel kaugustel olevate objektide jaoks. Teatatakse, et
kahe tuntud teleskoobi koostööst on sündinud Universumis vaadeldud objekti -
seekord kvasari - kaugusrekord.
Viimase aasta jooksul on seda laadi rekordid uuenenud peaaegu kord paari kuus tagant.
Kõne all olev sai alguse sellest, et praegu toimuva teedrajava
Sloani digitaalse taevaülevaate ühel ülesvõttel avastati väga punast värvi
tähetaoline objekt, mis uurijate hinnangu järgi võis olla kauge
kvasar. Sloani taevaülevaade on diameetrilt tagasihoidliku (2.5 meetrine
peegel) teleskoobiga (asub USA-s New Mexicos Apache Point observatooriumis)
tehtav uue põlvkonna taevaatlas (esialgu küll neljandik taevast). Revolutsiooniliseks
teeb selle ülevaate see, et vaatlus tehakse kaasaegsete kiirgusvastuvõtjatega
ja uudse efektiivse vaatlusmetoodikaga ning tohutu andmehulk säilitatakse
digitaalsel kujul. Muidugi vaadeldakse ka nõrgemaid objekte kui varasemates
taevaülevaadetes.
Oletatava kvasari spektrit vaadeldi seejärel Havail asuva 10 meetrise Kecki II
teleskoobiga ja saadi kinnitus, et see on tõesti kauge kvasar, rekordiliselt
kauge pealegi - tema punanihe z= 5.8. Avalduse teinud teadlaste väitel oli seni kaugeim
objekt galaktika punanihkega z=5.7, kvasarite kaugusrekord oli aga z=5.3.
See avaldus (mida kommenteerisid tuntud kosmoloogid Michael Turner, James Gunn ja
ka teised) viib aga mõttele, et rekordite ja prioriteedi tagaajamises
kas kaotavad teadlased ja ajakirjanikud objektiivsuse või ei leita aega tutvuda teiste
uurijate tulemustega. Kuidas mõista muidu ülaltoodud avaldust, kui teine USA
teadlaste grupp (Chen, Lanzetta ja Pascarelle) on juba 1999. aasta augustis kõige
tuntumas teadussaavutusi tutvustavas ajakirjas Nature avaldanud rekordilise
Hubble'i kosmoseteleskoobiga saadud galaktika spektri, mille punanihe z=6.68
(nimetades seda muidugi kaugeimaks objektiks, mida eales on tuvastatud !!).
Ka teine tuntud USA kaugete galaktikate uurija Mark Dickinson kinnitab oma
kaesoleva aasta töödes seda tulemust.
Õli valab aga veel tulle BBC avaldus, samuti 14. aprillist,
kus teatatakse Hubble'i kosmoseteleskoobiga vaadeldud galaktikast, mille punanihe
võib olla ligi 12. Ka sellest galaktikast on kirjutanud oma töös Dickinson.
See esialgne hinnang on aga saadud galaktika värvuse hinnanguist ning vajab
seega edaspidi kinnitust spektri vaatlustest. Rekordite hulka seda veel ei loeta.
Niisiis jääme ootama uusi avaldusi, et saada teada tegelikku rekordiomanikku ;-)
Sellele segadusele vaatamata on üsna kindel, et punanihkel 6 asuvad
galaktikad ja kvasarid ei ole suur haruldus. Selline suur punanihe tähendab seda,
et see kvasar on pärit eriti varasest Universumist (galaktikatevahelised kaugused
olid siis ligi 7 korda väiksemad ja Universum alla miljardi aasta vana),
mil esimesed galaktikad alles tekkisid. Kvasarid, mis arvatakse olevat
aktiivsete galaktikate tuumades asetsevad masiivsed mustad augud, vajavad
ka tekkimiseks aega. Sellega satuvad raskustesse ka galaktikate
tekke praegused stsenaariumid, mis peavad galaktikate tekke nihutama üha varasemasse
Universumi arenguaega. Kui aga leiab kinnitust punanihe 12, algavad veelgi
suuremad raskused.
|