Vaatleja
Universum (2/2000): Artikkel
18.04.2000 Segadused kaugusrekorditega Universumis
Erik Tago

14. aprillil on maailma massimeedias tehtud järjekordne avaldus uuest punanihke rekordist kosmoloogilistel kaugustel olevate objektide jaoks. Teatatakse, et kahe tuntud teleskoobi koostööst on sündinud Universumis vaadeldud objekti - seekord kvasari - kaugusrekord.

Viimase aasta jooksul on seda laadi rekordid uuenenud peaaegu kord paari kuus tagant. Kõne all olev sai alguse sellest, et praegu toimuva teedrajava Sloani digitaalse taevaülevaate ühel ülesvõttel avastati väga punast värvi tähetaoline objekt, mis uurijate hinnangu järgi võis olla kauge kvasar. Sloani taevaülevaade on diameetrilt tagasihoidliku (2.5 meetrine peegel) teleskoobiga (asub USA-s New Mexicos Apache Point observatooriumis) tehtav uue põlvkonna taevaatlas (esialgu küll neljandik taevast). Revolutsiooniliseks teeb selle ülevaate see, et vaatlus tehakse kaasaegsete kiirgusvastuvõtjatega ja uudse efektiivse vaatlusmetoodikaga ning tohutu andmehulk säilitatakse digitaalsel kujul. Muidugi vaadeldakse ka nõrgemaid objekte kui varasemates taevaülevaadetes.

Oletatava kvasari spektrit vaadeldi seejärel Havail asuva 10 meetrise Kecki II teleskoobiga ja saadi kinnitus, et see on tõesti kauge kvasar, rekordiliselt kauge pealegi - tema punanihe z= 5.8. Avalduse teinud teadlaste väitel oli seni kaugeim objekt galaktika punanihkega z=5.7, kvasarite kaugusrekord oli aga z=5.3.

See avaldus (mida kommenteerisid tuntud kosmoloogid Michael Turner, James Gunn ja ka teised) viib aga mõttele, et rekordite ja prioriteedi tagaajamises kas kaotavad teadlased ja ajakirjanikud objektiivsuse või ei leita aega tutvuda teiste uurijate tulemustega. Kuidas mõista muidu ülaltoodud avaldust, kui teine USA teadlaste grupp (Chen, Lanzetta ja Pascarelle) on juba 1999. aasta augustis kõige tuntumas teadussaavutusi tutvustavas ajakirjas Nature avaldanud rekordilise Hubble'i kosmoseteleskoobiga saadud galaktika spektri, mille punanihe z=6.68 (nimetades seda muidugi kaugeimaks objektiks, mida eales on tuvastatud !!). Ka teine tuntud USA kaugete galaktikate uurija Mark Dickinson kinnitab oma kaesoleva aasta töödes seda tulemust.

Õli valab aga veel tulle BBC avaldus, samuti 14. aprillist, kus teatatakse Hubble'i kosmoseteleskoobiga vaadeldud galaktikast, mille punanihe võib olla ligi 12. Ka sellest galaktikast on kirjutanud oma töös Dickinson. See esialgne hinnang on aga saadud galaktika värvuse hinnanguist ning vajab seega edaspidi kinnitust spektri vaatlustest. Rekordite hulka seda veel ei loeta. Niisiis jääme ootama uusi avaldusi, et saada teada tegelikku rekordiomanikku ;-)

Sellele segadusele vaatamata on üsna kindel, et punanihkel 6 asuvad galaktikad ja kvasarid ei ole suur haruldus. Selline suur punanihe tähendab seda, et see kvasar on pärit eriti varasest Universumist (galaktikatevahelised kaugused olid siis ligi 7 korda väiksemad ja Universum alla miljardi aasta vana), mil esimesed galaktikad alles tekkisid. Kvasarid, mis arvatakse olevat aktiivsete galaktikate tuumades asetsevad masiivsed mustad augud, vajavad ka tekkimiseks aega. Sellega satuvad raskustesse ka galaktikate tekke praegused stsenaariumid, mis peavad galaktikate tekke nihutama üha varasemasse Universumi arenguaega. Kui aga leiab kinnitust punanihe 12, algavad veelgi suuremad raskused.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies