NASA edukas röntgensatelliit Chandra on avastanud Perseuse galaktikaparve keskel asuva ülimassiivse musta augu ümber kuumas parvegaasi keskkonnas helilained. Ligi 250 miljoni valgusaasta kaugusel asuva parve röntgenpilt (vt. pilte allpool) näitab,et must auk parve keskel tekitab helilaineid, mille sagedus vastab kõrgusele B bemoll, ainult et 57 oktaavi madalamalt kui klaveri põhioktaav ehk üks helilaine 9.5 miljoni aasta kohta.

See avastus pole lihtsalt huvitav fakt mustade aukude võimalikust "musikaalsusest" , vaid annab lootust lahendada ühe vana probleemi, mis on peavalu valmistanud kosmoloogidele. Nimelt ei ole suudetud seletada, miks on gaas galaktikaparvedes nii kuum - miljoneid ja kümneid miljoneid kraade, kuigi galaktikate ja tähtede tekke käigus toimub tugev kiirguslik jahtumine. Kui nüüd selgub , et helilained mustade aukude ümber on üldine nähtus, siis on seletus olemas : ülimadala "bassina" helisedes kuumutavad mustad augud parvegaasi üles. Energia, mis selles protsessis eraldub, on tohutu - ligi 100 miljoni supernoova jagu.

See annab ka uudse seletuse, kuidas tekib Universumi struktuur ja galaktikaparved , selle struktuuri suurimad gravitatsiooniliselt seotud objektid. Chandra oli pikaaegse ekspositsiooni tulemusena võimeline avastama selliseid helilaineid kuumas gaasis tänu palju kõrgemale lahutusvõimele kui eelnevatel röntgensatelliitidel.