Miljonid inimesed üle maailma vaatasid 1996. a kevadel heledat
komeeti, mille oli mõned kuud varem leidnud jaapani amatöör-
astronoom Hyakutake ja millele oli antud tavapäraselt tema kui
avastaja nimi. Aga alles äsja sai teatavaks, et täiesti ootamatult oli
Hyakutake komeeti märganud ka Päikese polaaralade uurimiseks mõeldud NASA
- ESA (Euroopa kosmoseuurimise agentuur) ühine automaatjaam Ulysses, mis
startis juba 1990. aastal. Kaks uurijate gruppi avaldasid inglise
teadusajakirja "Nature" 6. aprilli numbris artiklid, millest nähtub, et
Ulysses läbis 1. mail 1996 (muuseas, täiesti ettekavatsematult!) Hyakutake
saba. Seda näitavad nii laetud osakeste tiheduse tuhandekordne tõus kui ka
Päikese magnetvälja häiritus. Kõrvalekalded kestsid mõne tunni. Hyakutake
komeet ise asus sellel ajal oma periheeli läheduses (orbiidi lähim punkt
Päikesest), Ulyssesest lahutas teda tervelt pool miljardit kilomeetrit!
See kaugus ületab rohkem kui kolm korda astronoomiliseks ühikuks
nimetatava Maa ja Päikese vahelise keskmise kauguse. Nii pikka saba pole
komeetidel varem täheldatud ja sellist ei osatud ka oodata. Ilmselt selle
tõttu ei pööratud varem ka erilist tähelepanu kõrvalekalletele Ulyssese
vaatlusandmetes. Tema spektromeetrite poolt registreeritud süsiniku,
hapniku, lämmastiku ja vee olemasolu ei jäta aga kahtlust, et tegemist on
tõepoolest komeedi sabaga.
Lisaks rekordilise pikkusega saba leidmisele avab see avastus ka
uued perspektiivid komeetide uurimisel, sest näitab nende kauguurimise
võimalikust ja mõttekust.
|