Vaatleja
Tähistaevas (5/2003): Artikkel
04.09.2003 Septembritaevas
Helle Jaaniste

Kuu ja planeetide nähtavus viiel ööl septembris.
Must on öö, hall üleminek videvik.
Pildid on klikitavad, tehtud XEphemi abil.
Päikesesüsteem 15. septembril
Joonte vahe 0.5 a.ü., klikitud pildil 5.0 a.ü.
Päike asub Lõvi tähtkujus, 17. septembril jõuab Neitsi tähtkujusse. Päikesemärkide järgi -- 21. septembril läheb Neitsi märgist Kaalude päikesemärki.

23. septembril kell 13.47 ületab Päike taevaekvaatori ja põhjapoolkeral algab sügis. On aeg, mil päike tõesti "tõuseb idast ja loojub läände", nagu meile kõigile on õpetatud. Aga ikkagi ainult enam-vähem täpselt, kui vaadata päikesetõusu ja -loojangu asimuute.

Kuu on apogees 16. septembril, perigees 28. septembril.

Kuu faasid:

  • esimene veerand 3. septembril kell 15:34
  • täiskuu 10. septembril kell 19:36
  • viimane veerand 18. septembril kell 22:03
  • noorkuu 26. septembril kell 06:09.

    Marss asub Veevalaja tähtkujus ja on hea vaatlusobjekt kogu septembri jooksul. Suur vastasseis (28. augustil) on küll möödas, kuid meie punane naaber on meil ikka öö läbi vaadeldav. Parim vaatlusaeg (planeedi kulminatsioon) nihkub kuu jooksul kella ühest öösel kella üheteistkümneks õhtul, kulmineerub Marss septembris 15 - 16 kraadi kõrgusel. 29. septembril lõpetab Marss tähistaevas oma silmuse ja hakkab liikuma tähtede suhtes vasakule. Järgmise silmuse joonistab Marss 2005. aasta sügisel Jäära tähtkujus, siis tõuseb ta meil õhtutaevas palju kõrgemale.

    Nagu augustis, on Marss ka sel kuul heledaim "täht" taevas. Septembri alguses on planeedi heledus -2.9 tähesuurust, kuu lõpuks see väheneb veidi -- on -2.1 tähesuurust. Ketta läbimõõt kahaneb kuu jooksul 25 sekundilt 21-le kaaresekundile, aga Marsi kohta on see ikkagi suur - nii suurena näeme oma naabrit jälle aastal 2018.

    29. septembril algab Marsi lõunapoolkeral (see on praegu meie poole pööratud) suvi; polaarmüts, mida augusti alguses ka kehvemate ilmadega kergesti näha võis, on septembri alguseks üsna väikeseks kahanenud ja kaob kuu lõpuks täiesti. Suviti on Marsil tavalised väga tugevad tolmutormid.

    9. septembril on Marsi juures täiskuu, kes veel punast naabrit lõunakaarest üles leidnud pole, saab sel päeval Kuust abi. Kuu kustutab kõik nõrgemad tähed, aga Marss jääb särama ka heleda kuuketta kõrval.

    Merkuur on septembris Lõvi tähtkujus. Suurim hommikune (läänepoolne) eemaldumine Päikesest (-17°) on 21. septembril, Merkuur tõuseb siis poolteist tundi enne Päikest ja jõuab päikesetõusu ajaks 10 kraadi kõrgusele. Planeedi heledus on siis +0.9, kuu lõpuks kasvab heledus (Merkuuri on kasvavas faasis) -0.7 tähesuuruseni. Nii võib Merkuuri koidu ajal idataevast, Lõvi ja Jupiteri alt otsida kuu lõpuni.
    24. ja 25. septembril liigub Merkuuri lähedal väga kitsas vanakuu sirp.

    Veenus liigub septembris Lõvi tähtkujust Neitsisse. Veenuse ühendus Päikesega oli 18. augustil, septembris loojub ta koos Päikesega.

    Jupiter on Lõvi tähtkujus, tähtkuju peatäht Reegulus on planeedist veidi kõrgemal ja paremal. Septembri alguses tõuseb ta ühe tunni, kuu lõpus kolm tundi enne Päikest. Seega Jupiteri vaatlustingimused paranevad kiiresti, sügishommikutel särab ta heleda "tähena" (heledus -1.7) idataevas.
    24. septembril on Jupiteri juures väga kitsas kuusirp.

    Kuu, Merkuur ja Jupiter 24.septembri hommikul.
    Pilt on klikitav, suurel pildil suurem taevaala, on näha ka Saturn

    Saturn liigub Kaksikute tähtkujus. Kuu alguses tõuseb ta südaöö paiku, kuu lõpus juba enne ühtteist. Päikesetõusu ajaks on ta jõudnud kõrgele kagutaevasse, heledusega +0.1 tähesuurust on ta septembriöödel nähtavatest planeetidest kõige tuhmim. Saturni ümbritsevad Kaksikute tähed on planeedist aga tunduvalt nõrgemad.
    20.septembril on Saturni juures Kuu.

    Uraan on Veevalaja tähtkujus, Marsist veidi paremal ja ülevalpool. Planeedi heledus on vaid +5.7, tema leidmiseks on vaja kasutada täpsemaid tähekaarte, mida saab tekitada planetaariumiprogrammide abil.

    Kõrvalolev pilt on tehtud programmiga Starcalc, planeetide seis vastab 11. septembri õhtule (kell 23). Kaardil on tähed suuruseni +6.0 tähesuurust, seega on seal ka Uraanist nõrgemaid tähti. Selle kaardi täpsusest Uraani leidmiseks ei piisa.

  • Avaleht | Arhiiv
    © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

    W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies