Projekti juhid otsustasid 3. detsembril Marsile maandumisel kaduma läinud automaatjaama Mars Polar Lander (MPL) otsingud lõpetada esmaspäeval, 17. jaanuaril. Selleks ajaks on tulemusteta läbi proovitud kõik variandid ühenduse saamiseks selle automaatjaamaga eeldusel, et ta üldse edukalt maandus. Teda või tema langevarju ei õnnestunud leida ka Marsi ümber tiirutava automaatjaamaga Mars Global Surveyor MPL-i maandumiskohast tehtud piltidelt. MPL-i valmistanud firma Lockheed Martin on avaldanud arvamust, et automaatjaam on sattunud maandumispiirkonnas olevasse üle kilomeetri sügavusse kanjonisse, NASA peab seda aga vaid üheks võimaluseks. MPL-i programmi juhtinud Reaktiivliikumise Laboratoorium (JPL) on moodustanud komisjoni MPL-i kadumise uurimiseks, NASA Peakorter on moodustanud sõltumatu komisjoni vaatlemaks selle organisatsiooni tervet Marsi-uurimise programmi. Mõlemad komisjonid peaksid oma töö tulemused esitama märtsi keskpaigaks.

Samal ajal, kui NASA uurib Marsi-lendude ebaõnnestumiste põhjusi, on Euroopa Kosmoseagentuur ESA otsustanud läkitada 2003. aastal Marsi juurde oma automaatjaama Mars Express (ME). Selle automaatjaama 1070-kilogrammisest kogumassist võtavad teaduslikuks uurimistööks mõeldud seadmed -- kõrglahutusega kaamera, radar-kõrgusmõõtja, spektrommetrid jms. (kokku 7 seadet) -- 116 kg. Lisaks on ME-l kaasas ka Inglismaa poolt eraldi projektina tehtud 60 kg massiga maandur Beagle. Kanderaketina kasutatakse Vene Sojuzi.