Hubble'i kosmoseteleskoop on järjekordselt jõudnud uue saavutuseni, seekord nõrgimate valgusallikate pildistamisega taevas. Uue kaameraga ACS (Advanced Camera for Surveys) ulatuti 84 tunnise ekspositsiooni tulemusel 31 tähesuurusega tähtedeni, see on ligi 6 miljardit korda nõrgemateni kui on näha palja silmaga. Saadud pildil on ligi 300 tuhat Andromeeda udu tähte ja tuhandeid kaugeid galaktikaid. Need tähed on meie naabergalaktika - Andromeeda udu - nõrgad halo tähed. Nende vanus (6 kuni 13 miljardit aastat) on aga palju laiemas vahemikus kui Linnutee halo tähtede vanus (11 kuni 13 miljardit aastat). See viitab Andromeeda galaktika tähtede erinevale tekkeloole. Võimalik, et Andromeeda on haaranud endasse nooremaid kääbusgalaktikaid või on mingi protsess vallandanud halos ka hilisema tähtede tekke. Seega võivad Linnutee ja temaga varem sarnaseks peetud paariline Andromeeda olla üsnagi erineva arenguga.

Lisaks sellele on pildistatud taevalal näha ka äärmiselt kaugeid galaktikaid varasest Universumist, mis kinnitavad , et galaktikad on tekkinud väiksemate tähesüsteemide liitumise teel.

Hubble'i teleskoobi ja ACS kaameraga kavatsetakse vaadelda edaspidi veelgi nõrgemaid objekte. Oma 13 vaatlusaasta jooksul on Hubble teleskoop osutunud oodatust edukamakski, vaatamata esialgsele peapeegli ebaõnnestumisele. Uued raskused seisavad aga jälle ees, sest kosmosesüstiku Columbia katastroofiga seoses on peatatud ka süstikute hooldelennud Hubble'i teleskoobi juurde.