Kevad, aastaaeg, mis astronoomiliselt algab hetkel, mil Päike oma näival liikumisel läbib kevadpunkti, siirdudes kevadise võrdpäevsuse ajal (20., harvem 21. märtsil) üle taevaekvaatori taeva lõunapoolkeralt põhjapoolkerale, ja lõpeb suvise päikeseseisaku ajal (21., harvem 22. juunil), kui Päike on jõudnud taevaekvaatorist põhja pool kõige kaugemale. Kevad kestab 92 päeva ja 19 tundi.

Kevadpunkt asub praegu Kalade ja Veevalaja tähtkuju piiril. Kevadpunkti tähis on Jäära tähtkuju märk, sest antiikajal asus Päike kevadise võrdpäevsuse ajal selles tähtkujus.

Võrdpäevsus, ekvinoktsium, hetk, mil päikeseketta keskpunkt Päikese näival liikumisel mööda ekliptikat ületab taevaekvaatori kas kevad- või sügispunktis. Vastaval ööpäeval on öö ja päev ligikaudu ühepikkused. Päeva kestust pikendavad valguskiire refraktsiooni suurenemisest põhjustatud päikeseketta näiv kerkimine horisondil ning horisondi alang, ka tõusu ja loojangu määratlemine päikeseketta ülaserva suhtes; Maa lapikuse tõttu kasvab öö ja päeva ebavõrdsus võrdpäevsuse ajal poolustele lähenedes.

Aastal 2000 algas kevad 20. märtsil kell 9.35. Päike ületas taevaekvaatori Kalade tähtkujus. See oli kuupäevaliselt varaseim ekvinoktsium 1896. aastast saadik. XXI sajandil tuleb varajasi kevadeid ette hulganisti, mõnikord algab kevad ka 19. märtsil. Põhjuseks kalendrimängud.