Tartu Tähetorni Astronoomiaringi loomisest on möödas juba 52 aastat. Seega on ta tublisti noorem "vend" Eesti astronoomiaseltsile VEGA, mille sündimisest möödub tänavu 90 aastat. Ringi esimesed aastad (1948-1951) möödusid Tartu Ülikooli ruumides ja ringi vanemateks olid algul Jaan Einasto ja hiljem Heino Eelsalu. Siis sulas aga ring kokku vastloodud Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu (ÜAGÜ) Eesti osakonnaga, mille loomise initsiatiiv oli lähtunud ringi enese liikmete seast. Viibides ligi tosin aastat justkui ÜAGÜ tiiva all, ärkas ring uuesti iseseisvale elule 1964. aastal, kui rõhuv osa astronoome oli kolinud uude observatooriumisse Tõraveres. Siis asus astronoomiaringi juhendama Hugo Raudsaar ja tegi seda üle kahekumne aasta. 1986. aastast alates juhendas ringi Tõnu Tuvikene ja hiljem Enn Kasak. Viimased aastad on ringi tegevust juhtinud jälle Tõnu Tuvikene.

Uutes tingimustes iseseisvas Eestis vajas ka astronoomiaring oma edukaks tegutsemiseks uut juriidilist staatust. See sündis 1996. aasta 5. märtsil kui asutati mittetulundusühing Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Selle presidendiks valiti Jaak Jaaniste ja asepresidendiks Tõnu Tuvikene. Uus ühing jätkas ja laiendas astronoomia populariseerimist, mida oli alustatud juba Enn Kasaku juhendamise aegu. Traditsiooniliste ringi koosolekute kõrvale kerkis üha uusi tegevusvaldkondi. Vaatlemegi järgnevalt, millega astronoomiaring tegeleb:

• astronoomiaringi koosolekud temaatiliste ettekannetega; praegu toimuvad nad sügis-, talve- ja kevadkuude paaritutel teisipäevadel (kuu 1., 3. ja 5. teisipäeval). Kokku toimub hooajal septembrist maini ligi 18-19 koosolekut.
• vaatlusõhtud tähetornis: tavaliselt 2-3 vaatlusõhtut igal kuul (nn. lahtiste uste päevad), lisaks sellele ettetellimisega koolidele ning erakordsete taevakehade ilmumise korral. Põhiliseks vaatlusriistaks on Zeissi refraktor tähetorni kupli all.
• astronoomiahuviliste üle-Eesti kokkutulekud; traditsiooniks on saanud neid korraldada perseiidide meteoorivoolu ajal (5-6 päeva 11. augusti ümbruses). Vaadeldakse taevast ja loendatakse meteoore, kuulatakse loenguid ja tutvutakse kohaliku elu ja vaatamisväärsustega. Iga-aastased kokkutulekud on seni toimunud Kaalis Saaremaal (1996), Jänedal Järvamaal (1997), Vilustes Põlvamaal (1998) ja Ungaris (päikesevarjutuse ajal 1999). Tulemas on käesoleva aasta kokkutulek, mida korraldab Tartu Observatoorium Tõraveres.
• ring arendab tihedat koostööd Tartu Ülikooli teadus- ja huvikeskusega AHHAA, mis loodi 1997.a. sügisel. See on võimaldanud AHHAA interaktiivsetel näitustel (1998. ja 1999. a.) demonstreerida planetaariumi ja suurele huviliste hulgale populariseerida astronoomiat (vastavalt 22000 ja 60000 külastajat). Kahasse on korraldatud ka väiksemaid näitusi tähetornis (Holograafia 1998 ja Aeg 1999).
• astronoomia-alaste uudiste vahendamine tähetorni serveris
• astronoomia-alase interneti-ajakirja VAATLEJA ilmutamine (alates 2000.a. jaanuarist, aadress http://www.obs.ee)
• komeediplakati ja pööratava taevakaardi (planisfääri) avaldamine, valmimas on ka Tartu Tähetorni Taevakaart posteri kujul
• kontaktid rahvusvahelise meteoori-organisatsiooniga IMO (aruanded meteooride loendamisest, ringi meteooriloendajad on tunnustatud IMO poolt)
• jne ...

• alalise näituse STELLAARIUM tegevus Tõraveres (avatud 1997.a.)
• mahuka astronoomia-alase kogumiku UNIVERSUM ilmumine (1997), kus autoriteks on eesti astronoomid
• Eesti Astronoomia Seltsi VEGA taassünd 1999.a. (praegu üle 50 liikme)
• Tallinna tähetorni ja sealsete astronoomide tegevus astronoomia populariseerimisel
• harrastusastronoomia tähetornide tegevus (mainime siin Urmas Sisaski muusikatähetorni Jänedal, Leo Katugini tähetorni Laimjalal Saaremaal, Hugo Raudsaare tähetorn Tõutsimäel Võrumaal, jne.
• jne, jne ...

... siis võib öelda, et viimaste aastate pilt Eesti aimeastronoomia maastikul on lootustandev!

Et see pilt liiga roosiline ei oleks, peaks lisama mõned soovid: Eesti astronoomiahuvilistel on praegu väga vähe teleskoope, eriti kui võrrelda lääneriikide harrastusastronoomidega. See puudus laheneb aga arvatavasti kaugemas tulevikus, kui huvilistel saab olema nii palju raha, et teleskoope soetada. Ühe konkreetse soovi tahaks veel välja öelda: Tartu tähetorni planetaariumile oleks vaja alalist kohta ülespanekuks. Loodame et see soov täitub teaduskeskuse AHHAA abil mitte eriti kauges tulevikus.