Merkuur liigub veebruaris Kaljukitse ja Amburi tähtkujus, seega näha teda ei saa.

Veenus liigub veebruaris Amburi tähtkujus. Planeet tõuseb kirdest kella kuue paiku ning särab heleda (heledus -4.3) Koidutähena päikesetõusuni. Veenuse vaatlustingimused halvenevad kiiresti - ta jõuab päikesetõusuks ainult 10 kraadi kõrgusele, kuu lõpul tõuseb planeet vaid poolteist tundi enne Päikest, siis kui astronoomiline öö on juba lõppenud.

27. veebruaril on väga kitsas kuusirp päikesetõusu ajal silmapiiril Veenusest veidi lääne pool.

Marss on praegu samuti hommikune planeet, liigub Maokandja tähtkujus. Meie punane naaberplaneet tõuseb kella poole viie paiku, päris pimedal ajal. Kõige kõrgemal on ta päikesetõusu ajal, aga kahjuks on see kõrgus vähem kui 10 kraadi. Seega tuleb teda otsida väga madalalt lõunakaarest. Marsi heledus on vaid 1.5 tähesuurust, teda võib segi ajad punaka tähe Antaaresega, Skorpioni peatähega. Veebruari alguses on nende vahe umbes 5 kraadi, Antaares asub Marsist madalamal, veidi lääne pool. Et Marss liigub päripäeva, tähtede suhtes vasakule, siis kuu lõpuks jõuab ta Antaaresest juba 18° kaugusele.

Kuu on Marsi juures 25. veebruaril.

Jupiter on Vähi tähtkujus. Tema heledus on -2.5, ketta läbimõõt 45 kaaresekundit. Jupiter tõuseb juba enne päikeseloojangut ja loojub alles päikesetõusu ajal. Seega on planeet näha taevas kogu öö.

Kui Marss jõuab oma teekonnal meie taevas vaid napilt 10° kõrgusele, siis Jupiter kulmineerub umbes südaööl 50 kraadi kõrgusel. Kui teil on taevakaart, vaadake kui kaugel taevaekvaatorist jookseb ekliptika vastavates tähtkujudes, siis on kergem mõista, miks on planeetide kulmineerumise kõrgus nii erinev. Pange ka Päike Kaljukitse tähtkujusse ja mõelge tema liikumise peale. Järelduseks saate, et Jupiter peaks olema Päikesega vastasseisus.

Nii ongi - ööl vastu 2. veebruari on Jupiter Maalt vaadatuna täpselt vastassuunas Päikesest. See tähendab ka seda, et Jupiteri ja Maa vahemaa on minimaalne, sellest siis planeedi suur heledus ja ketta läbimõõt. Veebruar on parim aeg Jupiteri vaatlemiseks teleskoobiga -- hästi peaks olema näha tumedad triibud, pikaajalisel vaatlusel ka Suure Punase Laigu liikumine (Jupiteri pöörlemisperiood on 9 tundi 56 minutit).

15. veebruaril on Jupiteri juures Kuu.

Saturn asub Sõnni tähtkujus, päikeseloojangul on ta juba kõrgel taevas ning loojub veebruari alguses 2.5 tundi ja veebruari lõpus 3.5 tundi enne päikesetõusu. Planeedi heledus ja ketta läbimõõt on vastavalt -0.1 tähesuurust ja 19". Veebruariõhtud on sobivad ka Saturni vaatlusteks teleskoobiga, sest planeedi rõngas on Maalt vaadatuna väga avatud.

12.veebruaril on Saturni juures Kuu.

Uraan asub Veevalaja ja Neptuun Kaljukitse tähtkujus, on päevased planeedid.