Ookeani olemasolu Europal sai tuge mõõtmistest, mida Galileo tegi oma järjekordsel möödalennul sellest Jupiteri kaaslasest 3. jaanuaril 2000. Seejuures oli minimaalne kaugus Europast vaid 351 km. Europat katva jää all paiknevale ookeanile viitab Galileo magnetomeetri poolt leitud magnetvälja suuna muutumine. Sellist magnetvälja suuna muutumist saab uurijate arvates kõige paremini seletada soolase, elektrit juhtiva veekihi olemasoluga Europa 100 km paksuses pinnakihis.

Varem on taolist nähtust täheldatud Callisto-l, tema olemasolu oletatakse Ganymedesel. Selles osas toovad loodetavasti selgust kaks selleks aastaks kavandatud möödalendu Ganymedesest (30. mail ja 28 detsembril).

Galileo on Jupiteri ümber tiirutanud juba alates 1995. aasta detsembrist. Esialgu oli plaanis Galileo programm lõpetada käesoleva aasta 31. jaanuaril, kuid kuna automaatjaam töötab hästi ja on elanud üle lubatust kaks korda suuremad kiirgustasemed, siis on NASA peakorter nüüd põhimõtteliselt otsustanud seda jätkata nimetuse all Galileo Millennium Mission.