A Super Galactic Discovery tõlge NASA teaduslehelt .

Kunstniku ettekujutus kahest mustast august (mida ümbritsevad kuumad helenduvad akretsioonikettad) veidi enne ühinemist.

20. novembril 2002 said astronoomid kinnituse kahe ülimassiivse musta augu olemasolu kohta ühes ja samas galaktikas. Need mustad augud tiirlevad teineteise ümber ja peaksid liituma mõnesaja miljoni aasta pärast. Sellise põrke korral vabaneb tohutu hulk energiat nii kiirguse kui gravitatsioonilainete kujul... ja tekib esialgsetest veelgi suurem must auk.

NASA röntgenobservatoorium Chandra fikseeris kaks musta auku galaktikas NGC 6240. "Näha" võimaldas neid asjaolu, et musti auke ümbritseb kuum gaasipööris, mida tavatsetakse nimetada akretsioonikettaks. Sedalaadi kettad kiirgavad alati tugevat röntgenikiirgust.

"Sellele arusaamisele jõudsime tänu Chandra võimele eristada kaht lähestikku asuvat tuuma ning mõõta nende röntgenikiirgust", ütles Günther Hasinger Max Planck'i Maavälise Füüsika Instituudist Saksamaal. Ta on peatselt Astrophysical Journal'is ilmuva artikli, milles avastust kirjeldatakse, kaasautoriks.

400 miljoni valgusaasta kaugusel asuv NGC 6240 on tüüpiline näide galaktikast, kus täheteke on eriti intensiivne tänu hiljuti aset leidnud kahe galaktika kokkupõrkele. Et sellistes galaktikates on tavaliselt hulgaliselt tolmu ja gaasi, on nende seesmised osad välise vaatleja eest varjatud. Varasemad vaatlused nähtavas ja infrapunases valguses ning raadiokiirguse abil viitasid küll kahe tuuma olemasolule, kuid jätsid nende olemuse saladusse.

Pilt galaktika NGC 6240 sisepiirkonnast, kombineeritud nähtavas valguses (Hubble kosmoseteleskoop) ning röntgenikiirtes (Chandra) tehtud fotodest. Ülimassiivsetest mustadest aukudest tulev röntgenikiirgus on sellel kunstvärvidega pildil näha sinisena.

Aga röntgenikiired on võimelised gaasi- ja tolmupilvedest läbi tungima. "Chandra abil lootsime kindlaks teha, kumb neist tuumadest - kui üldse - on aktiivne ülimassiivne must auk," ütles Stefanie Komossa, samuti Max Planck'i instituudist, NGC 6240 kohta käiva artikli põhiautor. "Suurimaks üllatuseks leidsime, et mõlemad on aktiivsed mustad augud!"

"Mustadest aukudest koosneva kaksiksüsteemi avastamine kinnitab oletust, et galaktikate keskmes olevad mustad augud võivad neelata teisi musti auke, kasvades sel moel ebatavaliselt suureks", ütles Komossa. "See on suureks abiks galaktikate tekke ning evolutsiooni mõistmisel", lisas ta.

Lähemate sadade miljonite aastate jooksul lähenevad praegu teineteisest 3000 valgusaasta kaugusel asuvad mustad augud teineteisele ning seejärel ühinevad veelgi massiivsemaks mustaks auguks. Kui see protsess lõpule jõuab, tekib ebatavaliselt tugev gravitatsioonilainete purse.

Tekkinud gravitatsioonilained levivad ilmaruumi ning kutsuvad selles esile virvenduse, mis ilmneb ruumipunktide vahelise kauguse kiirete muutustena. NASA poolt kavandatav kosmoses asuv seade nimega LISA (Laser Interferometer Space Antenna, laserinterferomeetriga kosmoseantenn) hakkabki mõõtma sellistel musta-augu-põrgetel tekkivaid gravitatsioonilaineid. Neid põrkeid peaks vaadeldavas Universumi osas ette tulema mitu korda aastas.

"See on esimene kord, kui me näeme musti auke tegevuses, seega tulevase gravitasioonilainete purset vallandava plahvatuse ettevalmistamist," ütles Hasinger.

Kommentaar.

"Must auk" on astropressis väga kuum teema, ja mida suurem see auk on, seda parem. Põhimõtteliselt tekib akretsiooniketas (massiivsele objektile langevast gaasist moodustuv kiiresti pöörlev ning intensiivselt kiirgav õhuke ketas) kõigi massiivsete kosmiliste objektide lähedal. Mida väiksem ning raskem on tõmbetsenter, seda lühilainelisemat valgust ketas kiirgab. Et tekiks röntgenikiirgus, peab ketta temperatuur ulatuma miljonitesse kraadidesse ja sellist kuuma ketast suudab tiirlemises hoida vaid must auk või neutrontäht.

Et selline ketas paistaks sadade miljonite valgusaastate kaugusele, peab kiirgus olema väga võimas. See nõuab ülimassiivset "auku", mis välistab neutrontähe kui tõmbetsentri (viimase mass ei saa ületada kolme Päikese massi). Aga - miski ei välista võimalust, et galaktika keskmes on neutrontähtede tihe parv... Juhime tähelepanu, et KETTAD on näha vaid kunstniku joonistatud pildil, fotodel on lihtsalt heledad laigud galaktika keskosas. Muidugi, tõenäosus, et seal on kaks neutrontähtede parve, on väiksem kui kaksik-musta-augu võimalus.

Aga põrge tuleb igal juhul. Kiirgumisega kaob energia ja gravitatsioon võtab varem või hiljem võimust. Kas tekib ka gravitatsioonilaineid, on omaette probleem.

Muide: teleskoobid - nii Chandra kui tulevane LISA - on oopus omaette. See on TEHNOLOOGIA ja väärib seepärast erilist tähelepanu.