Merkuur liigub jaanuaris Amburi tähtkujus. Maksimaalsel kaugusel Päikesest (elongatsioon ~20°) oli ta 25. detsembril. Siis loojus Merkuur poolteist tundi pärast päikest, 13. jaanuaril loojuvad nad juba korraga. Nii võib teoreetiliselt aasta esimestel päevadel Merkuuri näha. Praktiliselt oleks selleks vaja edelasuunas täiesti vaba horisonti, ka taevas peaks olema pilvitu. Ja muidugi on eelistatud Lõuna-Eesti vaatlejad. Planeedi heledus väheneb kiiresti -- 1. jaanuari +0.1st saab 11. jaanuariks +4.5 tähesuurust.

Aga kuu lõpus kasvab Merkuuri heledus jälle - planeet läheb veebruari alguses Päikesest maksimaalselt paremale (lääne poole), ning siis võime teda otsida hommikutaevast. Jaanuari lõpus tõuseb Merkuur rohkem kui tund enne Päikest, tema heledus on 0 tähesuurust. Merkuur, Veenus ja Marss on siis ilusasti reas, aga Merkuur on ikka nii madalal, et vajab vaatluseks pilvitut taevast ja vaba horisonti, seekord kagusuunalist.

Veenus liigub jaanuaris Kaalude tähtkujust läbi Skorpioni Maokandjasse. Planeet tõuseb kirdest kella viie paiku ning särab heleda (heledus -4.3) Koidutähena päikesetõusuni. Meie naaberplaneedi maksimaalne läänepoolne eemaldumine Päikesest on 11. jaanuaril -- nendevaheline nurkkaugus on 47°. Veenus paistab meile siis "poolkuuna" (III veerand!). Edasi väheneb Veenuse ketta valgustatud osa ning ka vaatlusaeg hakkab vähenema, kuid jaanuari jooksul veel mitte oluliselt - kuu lõpul tõuseb planeet ikkagi kolm tundi enne Päikest.

Kitsas kuusirp on Veenusest madalamal lääne pool 28. jaanuaril, ida pool 29. jaanuaril.

Marss on praegu samuti hommikune planeet, liigub Kaalude tähtkujust kuu lõpuks Skorpioni. Meie punase naaberplaneedi heledus on vaid 1.3 tähesuurust, otsida tuleb teda Veenusest paremalt, lääne poolt. Kuu algul on planeetide vahe 5°, kuu lõpus juba 15°.

Jaanuari lõpus asub Marss umbes 5° kõrgemal Skorpioni peatähest Antaaresest. Viimase heledus on 0.9 tähesuurust, seega on ta Marsist heledam. Aga värvilt on nad väga sarnased.

Kitsas kuusirp on Marsile lähimal 27. jaanuaril, planeedipaari vahel 28. jaanuari hommikul.

Jupiter on Vähi tähtkujus. Tema heledus on -2.5, ketta läbimõõt 44 kaaresekundit. Kuu alguses tõuseb Jupiter õhtul kella poole seitsme paiku, kuu lõpus kohe pärast päikeseloojangut -- enne kella viit. Planeet on näha kõrgel taevas ka veel päikesetõusu ajal.
19. jaanuaril on Jupiteri juures Kuu.

Saturn asub Sõnni tähtkujus, päikeseloojangul on juba kõrgel taevas ning loojub kuu alguses tunni, kuu lõpus juba 2.5 tundi enne päikesetõusu. Planeedi heledus ja ketta läbimõõt on vastavalt -0.3 tähesuurust ja 20". Jaanuar on väga sobiv Saturni vaatlusteks teleskoobiga, sest planeedi rõngas on Maalt vaadatuna väga avatud.

Kuu alguses, 3.-4. jaanuaril läheb Saturn üle Krabi udukogu (M1). Seda üleminekut võib proovida vaadata binokliga. Krabi udu näib meile 6X4 kaareminuti suurusena, see tähendab 10 korda laiem kui Saturni rõngas. Aga Saturni heledus on 250000 korda suurem Krabi udu heledusest, järelikult udukogu ülemineku ajal näha ei saa, Saturn kustutab selle valguse. Kui on selged ööd, võib siiski proovida Krabi udu otsida, ning jälgida, mitu päeva (või nädalat) pärast üleminekut suudate Krabi udu jälle üles leida. Otsida tuleb seda siis Saturnist ida pool, planeet liigub ju praegu tähtede suhtes läände.

15.jaanuaril on Saturni juures täiskuu, siis küll Krabi udu otsida ei maksa.

Uraan ja Neptuun asuvad Kaljukitse tähtkujus, meie taevas liiguvad nad praegu päeval.