4. detsembril on lõunapoolkeral näha täielik päikesevarjutus. Varjutus algab päikesetõusu ajal (kell 5:50 UT - maailma aeg) Atlandi ookeani lõunaosas. Kitsas varjutriip läheb üle Lõuna-Aafrika, üle India ookeani ning lõpeb Austraalias päikeseloojangul (9:12UT).

Varjutus on maksimaalne kell 7:34 UT (meil kell 9:34 -- Kuu loomine!) üsna India ookeani keskel, umbes 2000 km Madagaskari saarest kagus. Varjutatud Päike paistab seal 72° kõrgusel (võrdluseks -- meil tõuseb päike maksimaalselt 55° kõrgusele), täisvarju laius on 87 kilomeetrit ja varjutus kestab täisvarju tsooni keskel 2 minutit 3.8 sekundit. Nii veidi varem Aafrikas kui ka hiljem Austraalias on täisvarju laius maapinnal kitsam ning varjutus kestab vähem aega.

Elanikud Aafrika läänerannikul, täpsemalt Angoolas, on eriti õnnelikud (või hoopis hirmunud?) -- alles 18 kuud tagasi said nad näha täielikku päikesevarjutust. Nimelt läks sealt üle ka 2001. aasta 21. juunil toimunud varjutus. Tookord kestis varjutus Angoolas tervelt 4 minutit 34 sekundit ja täisvarju laius oli 187 kilomeetrit, 4. detsembri oma vaid 51 sekundit, täisvarju laius 50 kilomeetrit. Palju erinevad need kaks varjutust ka Päikese kõrguse poolest -- 2001. aastal oli varjutatud Päike 49° kõrgusel, 2002. aastal vaid 19° kõrgusel.

4. detsembri päikesevarjutust (nagu mullustki) vaatama minna me ei saanud, jääb üle vaid mõtiskleda selle üle, kuidas Kuu vari kolme tunniga üle Aafrika Austraaliasse kihutab. Aga kuidas: hakkab see vari ju teele päikesetõusul, lõpeb päikeseloojangul?

Maakera pöörleb vist tõesti!