Märtsis algab kevad, 20. märtsil kell 9.35. See tähendab, et Päike jõuab lõuna poolt tulles taevaekvaatorile ja ületab selle. Üha enam pöörab end päikese kätte Maa põhjapoolkera. Päevad pikenevad meil kiiresti, kuu alguses on valget aega kümme ja pool tundi, lõpus juba kolmteist tundi. Sedavõrra vähem on võimalust tähistaevast uurida. Märts on viimane kuu, mil on ööd veel pimedad, aprillis algavad juba astronoomilised valged ööd.

Jupiter on nähtav kohe pärast päikeseloojangut edelataevas, tema heledus on praegu -2.1 tähesuurust. Planeet asub Jäära tähtkujus. Tema vaatlusaeg lüheneb pidevalt -- kuu algul loojub ta viis tundi pärast Päikest, kuu lõpus ainult kolm tundi. Binokli ja teleskoobiga tuleks Jupiteri ja tema kuusid vaadelda ikka üsna kohe pärast loojangut, planeet on siis hästi kõrgel.

Saturn asub samuti Jäära tähtkujus, seega on tema vaatlustingimused samasugused kui Jupiteril. Saturni heledus on +0.3 tähesuurust. Hoolimata sellest, et Saturni (nagu ka Jupiteri) kaugus Maast läheneb maksimaalsele, on planeet teleskoobis kena.

Marss asub märtsi alguses Kalade tähtkujus, kuu lõpuks jõuab ka tema Jäära tähtkujusse. Planeet loojub umbes kolm tundi pärast Päikest, tema vaatlusaeg on napp. Ja ega praegu teleskoobiga Marssi püüda polegi mõtet, planeet asub Maast väga kaugel, tema nurkläbimõõt on vaid 4 kaaresekundit. Heledus on planeedil +1.4 tähesuurust.

Rohkem planeete märtsis näha pole. Aga nende kolme taevakeha omavahelist liikumist edelataevas tasub kindlasti jälgida (ja üles joonistada!). Kuu alguses on Jupiteri ja Saturni vahe 10 kraadi, kuu lõpuks kahaneb see 6 kraadini. Lääne poolt läheneb Jupiterile kiiresti Marss - märtsi alguses on nende vahe 18.5°, kuu lõpuks väheneb nende kaugus 3 kraadini. 22. märtsil, juba kevadel, asuvad vähemad vennad peajumalast Jupiterist praktiliselt ühekaugusel: Saturn 7.5 kraadi vasakul ülal ning Marss 7.5 kraadi paremal all.

Kuu on Marsi lähedal 7. märtsil, aga 9. märtsil moodustab ta koos Jupiteri ja Saturniga ilusa kolmnurga.