Vaatleja
Varia (1/2000): Artikkel
16.01.2000 Sajandivahetusest
Jaak Jaaniste

Kui vanaks elas Octavianus Augustus?

Milles küsimus, Rooma riigi esimese keisri sünni- ja surmaaeg on kirjas igas korralikus entsüklopeedias. Lahutame surma-aastast 14 m.a.j. sünniaasta 69 e.m.a.. Et ajaskaala märk muutus, paneme 69 miinusmärgiga, saame 14-(-69)=83.
Samal kombel võime leida

Tammsaare 1940 - 1878 = 62 või
Aristotelese (-322) - (-384) = (384 - 22) = 62 vanused täisaastates.

Aga katsume aastad üle lugeda. Tammsaarega on kõige lihtsam:

1879 sai ta aastaseks;
edasi 2 -- 1880,
3 -- 1881
jne kuni aastani 1900 -- 22
ning veel 40 aastat ja tulebki 62, nagu lahutamistehe näitas.

Aristotelesega on veidi raskem hakkama saada, kuna tema

sai aastaseks mitte aastal -385, vaid hoopis -383.
Siit jätkates 2 -- aastal -382,
3 -- -381
,
..., jõuame sama loogikaga surma-aastani -322, mis vastab vanusele 62 aastat.

Ja nüüd keiser Augustus.

Aastaseks sai ta aastal 68 e.m.a. (-68),
edasi 2 -- aastal -67,
3 -- -66,
..., 10 -- -59,
..., 60 -- -9,
..., 68 -- -1
ehk 1. aastal e.m.a.,
69 -- 1. aastal m.a.j.,
70 -- 2
..., 80 -- 12,
81 -- 13,
82 --
aastal 14 m.a.j., mis oligi surma-aasta.

Nii oli Augustusele antud elada 82 aastat ja ta ei saanud iialgi 83-aastaseks nagu esialgne arvutus näitas.

Kus on viga? Arvutades keiser Augustuse vanust tavamatemaatikat rakendades, lähtusime meile koolimatemaatikas pähe taotud arvtelje põhimõttest. Kui ilm läheb külmaks, langeb temperatuur alla nulli: +2, +1, 0, -1, -2 jne. Samuti aastatega -- ainult et nulli jätame vahele, kuna sellist aastanumbrit ei eksisteeri. Siit ka aastane viga Augustuse eluea rehkendamisel.

Ajas rändamisel on selge omapära: kuni liigume õiges suunas, on kõik korras. Niipea, kui otsa ringi pöörame, on kõik vastupidi -- kella-aja numbrid vähenevad, 1. jaanuarile järgneb eelmise aasta 31. detsember. Vendade Strugatskite romaanis "Esmaspäev algab laupäevast" juhatab Imetegude ja Võlukunsti Instituuti professor Jaanus Polüektovitsh, kes mingil ajamomendil oma "isikliku aja" tagurpidi liikuma pani. Kerge see tal polnud: et vältida tagurpidi liikumist, tuli tal luua "trepikujuline aeg", kus iga päeva lõppedes tehti ajahüpe üle-eelmise päeva algusesse. Midagi analoogset kujutavad ka aastad "enne meie aja-arvamist": esimesele jaanuarile aastal 0001 m.a.j. eelneb mitte "miinus esimene jaanuar" aastal -0001 e.m.a., vaid ikkagi selle aasta 31. detsember, kusjuures pöördepunktis jääb üks aasta(number) lihtsalt vahele.

Nüüd ootate vist ekspert-otsust sajandilõpu kohta. Ausalt öeldes on see mul ükspuha. Kui aasta 1900 loeti XX sajandisse kuuluvaks, kuulub aasta 2000 XXI sajandisse. Kui mitte, nihkub ka selle sajandi lõpp 31. detsembrile 2000. Mis aga tähistamisse puutub, siis omab minu -- ja ma arvan, ka paljude teiste -- jaoks tähtsust moment, mida Indrek Treufeld "nelja numbri pööripäevaks" nimetab. Kui mu autol järjekordne 10000 täis saab, annan ma signaali siis, kui nullid ette löövad ega oota, millal uue tuhande esimene kilomeeter sõidetud saab.

Ja ärimehed, kes on ühe sajandivahetuse pealt juba teenistuse kätte saanud, valmistuvad juba kindlasti järgmiseks. No kolmandat korda neil (ja meil) sajandivahetust tähistada ei õnnestu.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies