Loodushuviliste taevavaatlused on selleks hooajaks peaaegu läbi. 16. mail algab nautiline valge öö, see tähendab, et Päike laskub vähem kui 12 kraadi horisondi taha. Ja meremehed saavad laeva juhtida maamärkide järgi kogu öö, kui nad just ulgumerel pole. Arvatavasti just meresõidust on pärit selline ilus sõna "nautiline".

Siiski ei kao kõik tähed meie taevast, valged ööd ju meie laiuskraadile ei ulatu. Õhtutaevast kaunistavad endiselt heledad planeedid Veenus ja Jupiter. Üsna kohe pärast päikeseloojangut on nad läänekaares leitavad, Veenus umbes paarikümne kraadi kõrgusel, Jupiter kümme kraadi kõrgemal vasakul, ida pool.

Olemas on ka ülejäänud kolm äsja rivis imetletud planeeti, aga palja silmaga neid enam ei näe. Ka binokliga on neid nii heledas taevas üsna raske tabada. Veel mõned päevad aitab Marssi leida Veenus -- planeedid on teineteise lähedal, aga Veenus kaugeneb sõjajumalast kiiresti.

Loodetaevas Tartus 14. mail kell 23:00.

14. mail on Veenuse ja Marsi juures kahe päeva vanuse Kuu väga kitsas sirp. Veenusest on kuusirp umbes kolm kraadi madalamal, see on vähem kui kahe sõrme laius (ettesirutatud käel). Marsi ja Kuu vahe on vaevalt üks kraad, nii leiab sel õhtul Marsi binokliga väga kergesti üles.

Nii kitsas kuusirp on kena vaadata nii binokliga kui ka palja silmaga. Tegelikult on ju näha terve kuuketas, Päikesest valgustamata osa valgustab meie Maa, mille peegeldusvõime on Kuu omast palju suurem ning ta ise on kuutaevas hiigelsuur. Maa paistab noorkuu ajal "täismaana", "maaketas" on kuutaevas 4 korda suurem kui Päike ning paistab umbes 50 korda heledamalt kui täiskuu meie taevas.

Nimetatakse seda valgust tuhkvalguseks. Kõige paremini peegeldab valgust muidugi lumi (40 - 90%), järgnevad pilved (50%), siis maapind (10-25%) ja vesi (10%). Nii muutubki tuhkvalguse intensiivsus sõltuvalt maakera pilvkattest ja sellest, kui "vesine" on momendil Kuu poole pööratud Maakera pool. Kõige tugevam on tuhkvalgus aprillis-mais, 10% keskmisest intensiivsem, aga heledus võib muutuda ka tundide jooksul.