Esimestelt NEAR-i poolt tehtud Erose lähivõtetelt on näha, et selle väikeplaneedi pind on tihedalt kraatritega kaetud. See näitab, et tegemist on vana taevakehaga, millel seljataga miljardid aastad, mitte (kosmilises mõttes) äsjatekkinuga. Peale kraatrite on pinnal näha ka uurdeid, kihilisi moodustisi ja majasuurusi kivirahne. Seega on Eros geoloogiliselt palju mitmekesisem ja huvitavam, kui varem arvati. Tõenäoliselt oli ta kunagi osa mingist suuremast taevakehast.

Ülejäänud piirkondadest tunduvalt väiksema kraatrite tiheduse poolest paistab silma Erose keskosas asuv ala, mida tema välimuse järgi on hakatud kutsuma "sadulaks". Seal on toimunud kas midagi maalihke taolist või on kraatrid hävinud "sadula" tekkimise käigus.

NEAR-i liikumist jälgides sai esmakordselt täpsemalt kindlaks määrata ka Erose massi. Selgus, et tema tihedus, 2,4 grammi kuupsentimeetri kohta, on sama suur kui maakoore tihedus.

Erose väiksuse tõttu liigub NEAR tema ümber jalakäija kiirusega, umbes 3 kilomeetrit tunnis. Maa ümber liiguvad tehiskaaslased seevastu kuni 8 km/s! Väikese raskusjõu tõttu Erosel hüppaks Maal vaevalt meetrise hüppega hakkama saav inimene seal üle pooleteise kilomeetri! Seetõttu kaalutakse praegu isegi võimalust maandada NEAR aasta pärast, oma aktiivse tegevuse lõpul, Erose pinnale. Otsus selle kohta tehakse eeloleval suvel.