Päikese tõusu/loojangu asimuudi muutumine	Päikese keskpäevase kõrguse muutumine

Päike asub Jäära tähtkujus, 15. mail jõuab Sõnni tähtkujusse. Päikesemärkide järgi -- 21. mail läheb Sõnnist Kaksikute päikesemärki.

Kuu on apogees 7. mail, perigees 23. mail.
Kuu faasid:

• viimane veerand - 4. mai kell 10:16
• noorkuu 12. mai kell 13:45
• esimene veerand 19. mai kell 22:42
• täiskuu 26. mai kell 14:51.

Merkuuri maksimaalne idapoolne eemaldumine Päikesest (21 °) on 4. mail. Siis loojub ta kaks ja pool tundi pärast päikest, heledusega 0 tähesuurust peaks ta loodetaevas leitav olema. Aga iga päevaga muutub Merkuuri leidmine raskemaks -- tema heledus väheneb kiiresti. Kui 4. mail on valgustatud täpselt pool planeedi kettast (8"), siis edasi väheneb valgustatud osa, planeet on teel Maa ja Päikese vahele.
13. mai õhtul on Merkuurist umbes 4 kraadi madalamal väga kitsas kuusirp, aga planeeti siis enam palja silmaga heledas ehataevas ei näe. Ja vist mitte ka Kuud.

Veenus liigub mais Sõnni tähtkujust Kaksikutesse. Planeet loojub kuu lõpus juba kolm tundi pärast Päikest, järelikult on tema vaatlustingimused väga head. Ehatähte tuleb otsida ikka läänekaarest, heledusega -4 tähesuurust on ta heledaim "täht" taevas ja leida saab teda juba vahetult pärast päikeseloojangut. Planeedi ketta läbimõõt on 12 kaaresekundit.
14. mail on kitsas kuusirp Veenuse juures.

Marss liigub Sõnni tähtkujus, asub madalal läänekaares, loojub öösel kella kaheteistkümne paiku. Tema heledus on vaid +1.6 tähesuurust (ketta läbimõõt 4 kaaresekundit), seega pole teda kerge leida.
14. mai õhtul on Marsi juures kitsas kuusirp.

Saturn asub Sõnni tähtkujus, seega ka üsna madalal läänekaares. Planeedi heledus on 0.1 tähesuurusest (ketta läbimõõt 17"), Saturn loojub kesköö paiku.
13. mail on Saturni juure väga kitsas kuusirp.

Jupiter asub Kaksikutes. Tema heledus on -2.0, ketta läbimõõt 33 kaaresekundit.
16. mail on Jupiteri juures Kuu.

Aprillis palju tähelepanu pälvinud planeetide kogunemine mais jätkub. Kahjuks käib see vaatemmäng nii heledas ehataevas, et on raskesti jälgitav. Marss oli juba aprilli lõpus raskesti leitav, nüüd kaovad palja silma haardest ka Saturn ja Merkuur. Ainult Veenus ja Jupiter on eksimatult leitavad. Kui planeedid on nii lähestikku, siis on näha ka see, et päris ühe joone peal nad ei ole. Nende orbiitide kalded ekliptika tasandi suhtes on erinevad, nii nad asuvad kord allpool kord ülalpool ekliptikat.

Planeedirida läheb mai esimesel kümnepäevakul täiesti sassi -- kõigepealt (3.mail) möödub Marss Saturnist, siis jõuab sellele paarile järele Veenus ja saab 10. mail omakorda mööd Marsist. Aga see tants käib väga heledas taevas.

Kaar, milles asuvad viis planeeti, on kõige lühem 13. mail, 33 kraadi. Aga palja silmaga neid kõiki enam siis üles ei leia. 13.-14. mail on planeediparve juures ka kitsas kuusirp ning ega Päikegi pole neist enam kaugel -- 15. mail mahuvad Kuu, Päike ja viis palja-silma-planeeti 48 kraadi sisse.