Läänekaares, loojangutaevas, on praegu vaadeldavad kõik viis palja silmaga nähtavat planeeti -- silmapiirist lugema hakates: Merkuur, Veenus, Marss, Saturn ja Jupiter. Nad on ilusasti reas nagu planeedid (ja Päike ja Kuu) alati. Kõik need planeedid liiguvad praegu tähtede suhtes vastupäeva, kes aeglaselt, kes kiiremini.

Kõige kiirem on muidugi jumalate käskjalal Merkuuril, praeguses suunas liigub ta 3.nda maini, korraks peaaegu peatub ja ruttab siis Päikese poole tagasi, liikudes tähtede suhtes päripäeva. Nii lühenebki kaar, mille sisse 5 planeeti mahuvad kuni 5.nda maini, edasi hakkab pikenema.

Aga kolm planeeti Veenus, Marss ja Saturn jõuavad mai alguses üksteisele väga lähedale ning rivistavad end mitu korda ümber.

Selliste palja-silma-planeetide kogunemiste esinemissageduse määravad suuresti ära aeglaselt liikuvad hiidplaneedid Jupiter ja Saturn. Nemad satuvad teineteisele lähedale (ikka Maalt vaadatuna!) mõneks aastaks umbes iga 20 aasta tagant. Kiiremalt liikuvad kolm lähisplaneeti saavad meie taevas omavahel kokku tihedamini, aga kas see meil jälgitav on, sõltub sellest, kus Päike parasjagu asub. Muidugi toimub mõni nende kohtumine Jupiteri lähedal, mõni Saturni lähedal ja vahel mahuvadki kõik viis korraga näiteks 30 kaarekraadi sisse nagu sel kevadel. Samasugusesse parve (koguni 20 kaarekraadi sisse) kogunesid planeedid ka 2000 aasta mais, kuid siis oli nende keskel ka Päike ning meie seda rida muidugi ei näinud.

Eelmine hästijälgitav viie planeedi rida oli 1940. aasta veebruaris, järgmine tulevat septembris 2040. Nii tuleks tõesti kasutada iga selget õhtut ning jälgida seda siiski üsna haruldast vaatepilti. Meie laiuskraadil segab küll pikk videvik, aga kõik planeedid on võimalik ikkagi korraga ära näha.

Kõige enne süttib läänekaares umbes 13 kraadi kõrgusel horisondist Veenus, tema heledus on -3.9 tähesuurust. Järgmisena saab üles leida Jupiteri, heledus -2.2. Planeet asub 35 kraadi kõrgusel ja umbes 35 kraadi Veenusest vasakul. Need kaks planeeti panevad paika rea, mis aitab siis nõrgemaid planeete leida.

Saturn (heledus +0.1) asub Veenusest kümmekond kraadi kõrgemal ja samapalju vasakul, Merkuur (heledus -1.2) aga Veenusest umbes 3 kraadi paremal ja samapalju madalamal. Hoolimata Merkuuri suurest heledusest, pole teda ehavöös kerge märgata.

Kõige nõrgem planeetidest on Marss, +1.6 tähesuurust. Teda tuleb otsida Saturnist veidi paremalt, reast on Marss natukene kõrgemale astunud.

Nagu juba räägitud, muutub seis kiiresti ja täpsustamiseks on hea abiline mõni planetaariumiprogramm. Mina kasutan priiprogramm Starcalc, aga valik planetaariumiprogrammide lehel on suur.