Päikese tõusu/loojangu asimuudi muutumine	Niimoodi muutub Päikese kõrgus keskpäeval

Päike asub Kaljukitse tähtkujus, 16. veebruaril jõuab Veevalaja tähtkujusse. Päikesemärkide järgi on asi teisiti -- 22. veebruaril läheb Veevalajast Kalade päikesemärki.

Kuu on apogees 14. veebruaril, perigees 27. veebruaril.

Kuu faasid:

• viimane veerand - 4. veebruar kell 15:33
• noorkuu 12. veebruar kell 9:41
• esimene veerand 20. veebruar kell 14:02
• täiskuu 27. veebruar kell 11:17

Veenus läheb Kaljukitse tähtkujust Veevalajasse. Kui kuu alguses loojub ta vaid veidi pärast Päikest, siis veebruari lõpus juba terve tunni hiljem. See tähendab, et meie taeva heledaimat planeeti võib sel kuul hakata otsima läänekaarest, madalast ehavööst. Tema vaatlustingimused paranevad pidevalt. Veenus on täisfaasis, on heledus on -3.9 tähesuurust.

Merkuuri sellekuine maksimaalne elongatsioon (27° 21. veebruaril) ei ole põhjapoolkeral vaadeldav.

Marss on leitav õhtul, umbes kolmekümne kraadi kõrguselt lõunataevast, loojub pärast kella kümmmet. Planeet asub Kalade tähtkujus, heledus on +1 tähesuurust, ketta läbimõõt 5 kaaresekundit. 16. veebruaril on Marsi juures Kuu, planeedist umbes seitse kraadi madalamal.

Kohe pärast päikeseloojangut võib idakaarest leida Saturni ja Jupiteri, lõunataevasse (kulminatsiooni umbes 50 kraadi kõrgusel) jõuavad nad kella kümne paiku ning loojuvad alles hommikul.

Saturn asub Sõnni tähtkujus. Planeedi heledus on 0.0 tähesuurusest. Saturn on jätkuvalt vaatlejate meelisobjekt. Sel talvel näeme Saturni rõngast maksimaalselt avatuna, st rõnga ellipsi lühem pooltelg on maksimaalne, rõngas tõuseb planeedi taga koguni kettast kõrgemale.

20. veebruaril õhtul läheneb Saturnile Kuu, 21-sel näevad ameeriklased Saturni kattumist Kuuga.

Jupiter asub Kaksikutes. Tema heledus on -2.5, ketta läbimõõt 43 kaaresekundit. Veel on ta taeva heledaim "täht", järgmisel kuul saab selleks Veenus, kelle suure heleduse kustutab veebruaris ehataevas.

Jaanuaris (26.01) me Jupiteri kattumist Kuuga ei näinud, aga taevakehade lähenemine pälvis siiski ka tavainimeste tähelepanu. Oli ju Kuu kõrgel taevas, lähenemine toimus õhtul ja suurel osal Eestist oli ka selget taevast.

Kuu ja Jupiter 26. jaanuaril kell 16:50 Edasi läks taevas Tartus pilve. Jaak Jaaniste foto

23. veebruaril toimuvat Jupiteri kattumist Kuuga aga saame näha, kui vaid selget ilma on. Kahjuks on seekordne kattumine paljudele ebasobival ajal - varastel hommikutundidel. Jupiter kaob Kuu taha kell 4:32 ja ilmub uuesti nähtavale 5:21, et siis umbes kümne minuti pärast loojuda.

Kuu faas on sel ajal 76%, kattumise alguses on taevakehade kõrgus vaid 5° horisondist, lõppemisel aga vaid 1°.