21. jaanuari hommikul toimub täielik kuuvarjutus, mis on Eestis nähtav.

Varjutus algab kell 4.03 Kuu minekuga poolvarju, tervenisti täisvarjus on Kuu kell 6.05 kuni 7.22. Täisvarjust tuleb Kuu välja kell 8.25.

Päike tõuseb Tartus kell 8.41 ja Kuu loojub 8.49.

Kuuvarjutus tekib, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ja Päike läbib Kuu orbiidi sõlme. See saab juhtuda ainult täiskuu ajal. Muidugi ei ole kõik varjutused täielikud ja pole ka alati meil nähtavad, st. ei satu meie ööajale.

Täiskuu päeval tõuseb Kuu umbes sel ajal, kui Päike loojub, ning loojub päikesetõusul. Sellest tulenevalt on talvised kuuvarjutused (pluss/miinus üks kuu talvisest pööripäevast) meie laiuskraadil erilised:

• öö on pikk ja täiskuu on taevas kaua,
• talvine täiskuu käib sama kõrgelt kui suvine Päike.

Nagu pildilt näha, kestab kogu varjutus mitu tundi. Kuu liikumine poolvarju alasse pole muidugi eriti huvitav, Kuu heleduse kahanemine on vähemärgatav. Huvitavamaks läheb, kui Kuu jõuab täisvarju piirkonda, kui Maa varjab üha suurema osa Päikesest Kuu taevas. Et Kuu on ka poolvarju piirkonnas väga hele, siis osalise varjutuse alguse (I kontakt) määramiseks tuleb appi võtta valgust nõrgendavad filtrid. II ja III kontakt (kui Kuu jõuab tervenisti täisvarju) peaks olema fikseeritavad juba ilma valgust nõrgendamata.

Täisvarjus oleva Kuu värvi tekitavad Maa atmosfääris paindunud kiired. Neid on seda rohkem, mida enam päikesekiiri Maa atmosfääri läbida suudab. Seega:

• kui pilvi on vähe ja atmosfäär puhas, peaks Kuu olema hele, punakas,
• kui õhk on paks tolmust ja pilvedest, on kuuketas tume, pruunikas.

Seega annab kuuketta heledus ja värvus head informatsiooni Maa atmosfääri kohta. Seekordset kuuvarjutust oodatakse suure huviga, sest mõõtmised näitavad, et maa stratosfääris ei ole enam aerosoole, mida paiskas sinna 1991. aastal vulkaan Mount Pinatubo (Filipiinidel). Nii võiks Kuu selle varjutuse ajal jääda väga heledaks.

Kuuvarjutust võib nautida mitmeti.

• Võib lihtsalt aeg-ajalt heita talle pilk ja nentida, et on jah suurem/väiksem osa Kuust varjus. Palju annab juurde, kui need "pilgud" üles joonistada. Igale joonisele veel kellaaeg ja teil on suurepärane protokoll/mälestus ühest kuuvarjutusest.
• Võib pilti teha, varjutatud Kuu on väga fotogeeniline. Soovitatakse filmi ISO 400, fookuskaugust muidugi maksimaalset, saab suurema kuuketta. Säriajad sõltuvad tugevasti varjutuse faasist. Et kuuvarjutus (ka täisvarju faas) kestab kaua, on võimalik katsetada igasuguseid aegu. Kuna Kuu on meil varjutuse lõppfaasis üsna madalal, siis võib loota väga ilusatele vaadetele koos maapealsete objektidega.
• Võib jälgida tervet varjutuse käiku binokli või teleskoobi abil. Enne Kuu täisvarju jõudmist tuleb siis kasutada filtreid. Valgus pole silmale nii ohtlik kui päikesevarjutuse vaatlemisel, aga siiski pimestab silmad ära ja nii ei näe kuumaastiku detaile ega nõrku tähti Kuu lähedal. Võib ka projekteerida teleskoobiga Kuu kujutis ekraanile, nii nagu tehakse päikesevarjutuse vaatlemisel.

Muidugi on viimane vaatlusvariant kõige huvitavam (ja ei välista ka esimesi mooduseid). Niimoodi on võimalik näha, kuidas varjutatud Kuu katab oma teel mõned tähed. Kahjuks on need tähed väga nõrgad, heledaim täht Kuu tee ligiduses on heledusega 7,6. Selle varjumist võib näha Lääne-Euroopas ja ehk ka Saaremaal.

Varjutuse ajal asub Kuu Vähi tähtkujus, heledamatest tähtedest on tema lähedal Kaksikute Kastor ja Polluks ning Väikese Peni Prooküon, viimane küll loojub enne, kui Kuu täisvarjust väljub. Kuu loojub loodetaevasse, nii nagu suvine Päike.

Teleskoobi/binokliga vaatamisel on huvitav jälgida ka "kuumaastiku" erinevate objektide, kraatrite/merede varju jäämist/varjust väljumist. Et vaatlemine oleks veidi põnevam, toome siin abiks kuukaardi, millel on valik binokliga leitavaid objekte. Jääb üle loota, et meile tuleb selge hommik ja me saame looduse näitemängust toreda elamuse. Lõpetuseks tuleb lisada, et rohkem varjutusi aastal 2000 Eestis näha ei ole, ka mitte osalisi.

[ Kasutatud allikad: "Tähetorni kalender", "Sky and Telescope" ]