Vaatleja
Varia (1/2000): Artikkel
13.02.2000 Liigaasta
Erik Tago

Aastal 2000 ei ole liigne meenutada, et see on liigaasta. Kehtivas gregooriuse kalendris on aastad jagatud liht- ja liigaastateks: esimestes on 365 päeva, teistes 366. Liigaasta lisapäev lisatakse veebruarikuu 29-ndaks päevaks. Miks just veebruarikuu? Aga selleparast, et Vanas Roomas algas aasta märtsist (kevadest) ja liigaasta lisapäev lisati seega aasta lõppu. Meenutame, et liigaastaid kasutati ka Julius Caesari poolt aastal -45 kehtestatud juuliuse kalendris: iga neljas aasta oli seal liigaasta.

Gregooriuse kalender kehtestati 1582. aastal paavst Gregorius XIII bullaga. Liigaastate leidmise reegel selles kalendris on ka lihtne: iga aasta, mis jagub täpselt neljaga, on liigaasta, välja arvatud juhul, kui see aasta jagub täpselt sajaga, aga samal ajal ei jagu täpselt neljasajaga. See viimane 400-ga jagumine esineb harva ja see unustatakse aeg-ajalt ära.

Seega näiteks aastad 1600 ja 2000 on liigaastad, aastad 1900 ja 2100 aga lihtaastad. 2000. aasta ettepööramisega tekkinud arvutiprobleemide seas on nimetetud ka seda, et leidub tarkvara, kus aastat 2000 pole arvestatud liigaastaks.

Miks on liigaastad kalendris vajalikud? Põhjus on selles, et troopilises päikeseaastas pole täisarv ööpäevi. Ehk teisti öeldes: Maa pöörlemine ümber oma telje pole sünkroniseeritud tema tiirlemisega ümber Päikese. Troopiline päikeseaasta on ajavahemik kahe kevadise pööripäeva vahel ja sellega on määratud aastaaegade vaheldus. Ebamugav on elada kalendri järgi, kus aastas pole täisarv päevi. Inimkond on valinud teise tee ja elab kalendri järgi, kus aastas on täisarv päevi (365). Et see on veidi lühem kui troopilise päikeseaasta pikkus, siis aastaajad tasapisi nihkuvad paigast. Seepärast tuleb aga lisapäeva lisamisega liigaastal keskmist kalendriaasta pikkust teha troopilise päikeseaasta pikkusele nii lähedaseks kui võimalik.

Gregooriuse kalender põhineb 400-aastasel kordusel. Sellese perioodi mahub 146097 päeva. Kuna see jagub täpselt 7-ga (vajalik 7 erineva nädalapäeva tõttu), siis kordub gregooriuse kalender täpselt iga 400 aasta tagant. Jagades 146097 päeva 400-ga, saame keskmiselt 365,2425 päeva kalendriaasta kohta, mis on lähedane troopilise aasta pikkusele 365,2422 päeva. Gregooriuse kalendris koguneb 1-päevane viga umbes 3300 aastaga. Meie jaoks piisav täpsus!

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies