Vaatleja
Tähistaevas (5/2001): Artikkel
25.10.2001 Oktoobrilõpu viis planeeti
Helle Jaaniste

Tänu tugevatele virmalistele 22. ja 23. oktoobri õhtul, on praegu taevavaatlejaid Eestimaal kindlasti ebatavaliselt palju. On olnud mitu selget ööd, madalal rändav Kuu taevast ei valgusta, nii on taevas olnud väga tähine.

Kes tähtkujudega vana tuttav, eristab kindlasti planeete tähtedest. Paraku enamuse jaoks on nad ühed tähed puha ja ega sest polegi midagi. Aga siiski on ju tore teada, et praegu saab ära näha kõik palja silmaga vaadeldavad planeedid.

marss
23. oktoobri õhtul oli Marsi juures Kuu.
Jaak Jaaniste foto.
Õhtul kell kuus kulmineerub lõunataevas peaaegu kümne kraadi kõrgusel Marss, meie punane naaberplaneet. Tema heledus on praegu 0 tähesuurust. See tähendab, et on sama hele kui Veega (mis asub sel ajal koos teiste Suvekolmnurga tähtedega peaaegu seniidis). Et tema juures madalala lõunataevas nii heledaid tähti ei ole, siis on ta üsna hästi üles leitav. Aga kella üheksa paiku ta juba loojub.

Juba kell kuus tõuseb idakaares ka Saturn ja kell kaheksa Jupiter. Muidugi läheb paar tundi aega, kuni nad vaatlemiseks parajale kõrgusele jõuavad, aga taevasse jäävad nad hommikuse päikesetõusuni.

Saturn on Marsist veidi heledam (-0.4), asub Sõnni tähtkujus, selle peatähest Aldebaranist (+0.9) vasakul. Nende kohal leiate Sõela, Plejaadide täheparve ja öö edenedes tõuseb selle "tähepaari" alla Orioni tähtkuju. Kaks heledat tähte otse Saturni all on siis Bellatriks ja Betelgeuse.

Kui soovite näha Saturni rõngast, tuleb leida vähemalt 50-kordse suurendusega teleskoop ning oodata, kuni planeet kõrgemale tõuseb. Oktoobris algab õige vaatlusaeg kella 9 paiku. Aga erilise tähelepanu alla võetakse Saturn 3. novembril, kui tema juurde jõuab Kuu ... ja läheb temast otse üle! Seda vaatepilti ootavad kõik tähevaatlejad ja -pildistajad. Kui taevas ilusat ilma annab, katsume meiegi selle haruldase sündmuse ära näha.

Jupiter on Saturnist umbes kolmkümmend kraadi ida pool, planeedi heledus on -2.3, seega on ta heledaim objekt (muidugi Kuu järel) õhtutaevas ja tähtede hulgas kergesti eristatav. Planeet on praegu Kaksikute tähtkujus, kaks heledat tähete temast ida pool on Kastor ja Polluks.

Peale kella viit, kui Jupiter ja Saturn on jõudnud hästi kõrgel lõunataevasse, tõuseb idast järgmine planeedipaar - Veenus ja Merkuur.

merkuur
Peitepilt: Merkuur ja Veenus 24. oktoobril kell 6.23
Jaak Jaaniste foto.
planeeditants

Muuvi näitab Veenuse ja Merkuuri omavahelist liikumist 25. oktoobrist 9. novembrini.
Veenus on pildil helesinine, Merkuur valge, kellaaeg on 6.30.

Muidugi saab siis taeva heledaimaks täheks Veenus, Koidutäht. Tema heledus on -3.9 tähesuurust.

Merkuur jõuab (Maalt vaadelduna) Päikesest maksimaalsele kaugusel (19°) 29. oktoobril, nii ongi praegu parim aeg tema nägemiseks. Kuigi Merkuuri heledus on suur (-0.6), pole tema leidmine kerge -- päikesetõus on lähedal ja taevas juba väga hele. Seekord aitab Merkuuri leida Veenus -- planeedid on teineteisele väga lähedal ja nende vahe väheneb pidevalt. 27. oktoobriks on see vaid 1 kraad (kaks Kuu läbimõõtu). Huvitav (ja haruldane) on see, et sellisel kaugusel teineteisest liiguvad nad siis üksteist päeva.

Praegu on (Maalt vaadatuna) Merkuur madalamal (Päikesele lähemal) ja tõuseb Veenusele vastu. Kõige lähemal on nad teineteisele 29. oktoobril (0.59 kraadi), sealt alates on mõneks päevaks "päikesepoolsemaks" planeediks Veenus. 4. novembril kohtuvad planeedid uuesti (kaugus 0.65 kraadi) ja vahetavad oma kohad. Edasi kaob Merkuur Päikese taha, Veenus jääb aga koidutaevasse detsembri alguseni.

Sellised siseplaneetide lähenemised teineteisele ei tarvitse aset leida sugugi mitte iga tiiru ajal. Veenuse elongatsioon (nurkkaugus Päikesest) ulatub 40 kraadini ja Päikesele palju lähemal asuv Merkuur jõuab oma haagi ära teha ka Veenusega kohtumata. Ainult väga harvadel juhtudel - näiteks tänavu - jõuab kiire Merkuur Veenusest "väljaspool" ära käia. Sellest siis ka seekordne topelt-kohtumine.

Kogu see planeetide "kohting" on algusest lõpuni meilt vaadeldav, tuleb ainult leida koht, kus idakaar hästi näha ning hommikuti valvas olla.

Aga hommikuplaneete ei saa kaua vaadelda, juba nende tõusu ajal hakkab ju koitma. Et Veenus on nii hele, siis teda on võimalik leida üles ka veel päikesetõusu ajal. Otsida tuleb siis kagutaevast, paarikümne kraadi kõrguselt.

Avaleht | Arhiiv
© Tartu Tähetorni Astronoomiaring 2000-2001

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies